3-05-1017/1

3-05-1017 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1017 Haldusasi A.Z. kaebus liiklusregistri kande õigusvastaseks tunnistamise ja ebaõige registrikandega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja A.Z., esindaja Indrek Sirk Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja Kristo-Taavi Ruus Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2006 RESOLUTSIOON HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Z. kaebus rahuldamata ning kantud kohtukulud HkMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele või kuulutamisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. 1 I ASJAOLUD 1) 11.03.
4. a esitas V. D. Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele avalduse registreerimaks Euroopa Liidu liikmesriigist toodud kasutatud sõiduk BMW 323i tehasetähisega WBAAM31020FM
5. Samal päeva koostatud registreerimiseelse ülevaatuse akti kohaselt on nimetatud sõiduki esmase registreerimise ajaks
6. aasta. Samuti samal päeval väljastatud mootorsõiduki registreerimistunnistusele on aga esmase registreerimise ajana kantud 04.01.2000.a. 2) 30.04.2005.a sõlmis A.Z. abikaasa A.T. SV Autoturg OÜ-ga lepingu sõiduki broneerimise ja ettemaksu maksmise kohta, mille kohaselt broneeriti A.T.le eespool nimetatud sõiduk BMW ning A.T. tasus 40 000 krooni ettemaksu. 02.06.
7. a sõlmiti ostu-müügi leping, mille kohaselt müüdi nimetatud sõiduk A.T. isale A.T.le. Viimatinimetatud lepingus on sõiduki ehitusaastaks märgitud
8. Järgmisel päeval registreeris A.T. A.T.lt saadud volituse alusel eespoolnimetatud sõiduki Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, märkides sõiduki omanikuna A.T. ning kasutajatena enda ja A.Z.. Väljastatud mootorsõiduki registreerimistunnistusele kanti sõiduki esmase registreerimise ajana 04.01.
10. septembril
11. a on sõlmitud müügileping, mille kohaselt A.T. müüb sama sõiduki A.Z.le. Üritades sõidukit müüa Läti Vabariigis, sai A.Z.le teatavaks, et sõiduki tegelik esmase registreerimise aasta ei ole mitte 2000, vaid 1998 ning A.Z. oli sunnitud müüma sõiduki ligikaudu 50 000 krooni planeeritust odavamalt. II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUS 3) Kaebuse esitaja A.Z. taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) toimingu, mis seisnes liiklusregistrisse eespoolnimetatud sõiduki kohta kande „esmane registreerimine 04.01.2000“ tegemises ning ebaõige kande tegemisega kaebuse esitajale tekitatud 50 000 krooni suuruse kahju hüvitamist. 4) Kaebuse esitaja väitel omandasid abikaasad A.Z. ja A.T. nimetatud sõiduki ühisomandisse ja A.T., kes kanti omanikuna liiklusregistrisse, ei ole sõidukit kunagi omandanud ning
12. septembril
13. aastal vormistati A.T. ja A.Z. vaheline müügileping vaid selleks, et saada sõidukile transiidinumber ning et kaebuse esitaja saaks seda müüa Läti Vabariigis. 5) Kaebuse esitaja leiab, et ARK-l on sõiduki registreerimisel kohustus määratleda sõiduki esmase registreerimise aeg ning igal isikul on õigus eeldada, et liiklusregistri töötleja poolt väljastatud sõiduki registreerimistunnistusel on kajastatud õiged andmed ning seega on tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine registris õigusvastane. Kaebuse esitaja väitel on esmase registreerimise aeg ehk sõiduki väljalaskeaasta sõiduki turuväärtuse määramisel üheks olulisemaks kriteeriumiks. Kaebuse kohaselt tekkis kaebuse esitajale ebaõige registrikandega otsene varaline kahju, kuna nimetatud kande tõttu ostis ta sõiduki selle tegelikust turuhinnast enam kui 50 000 krooni kallima hinnaga, ent müüma oli sunnitud sõiduki selle tegelikule väljalaskeaastale vastava hinnaga. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 6) Vastustaja ARK vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et
14. septembril 2005.a A.T. ja A.Z. vahelisest müügilepingust nähtuvalt ei saanud kõnealune sõiduk olla kaebuse esitaja ja tema abikaasa ühisomandis ning samuti ei ole tõendatud, et kõnealuse sõiduki ostmisel selle eest ka tegelikult 179 900 krooni maksti. Vastustaja väitel ei tulene ARK-le kohustust teiste 2 riikide liiklusregistrites sõiduki kohta olevaid andmeid kontrollida. Vastustaja leiab samuti, et esmase registreerimise kuupäev ja väljalaskeaasta ei pruugi kokku langeda ning lisaks sõiduki ehitusaastale on sõiduki väärtuse määramisel oluliseks sõiduki tehniline seisukord. Vastustaja meelest puudub tekkinud kahju ja ARK-i tegevuse vahel põhjuslik seos, ARK ei vastuta müüdava sõiduki kvaliteedi ja ostutingimuste eest. IV KOHTUISTUNG 7) Kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja esindaja täpsustas, et kahju tekkimise ajana käsitleb ta sõiduki müümise aega, kuivõrd siis sai kaebuse esitaja teada, et sõiduki väärtus on tegelikult väiksem, kui ta liiklusregistrisse kantud andmete pinnalt kujundatud ostuhinnast lähtudes teadis olevat. Kaebuse esitaja A.Z. selgitas täiendavalt, et
15. a septembris, kui vormistati tema ja A.T. vaheline sõiduki müügileping, ta A.T.le reaalselt raha ei maksnud. V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8) A.Z. on halduskohtule esitanud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kaebuses esitatud ARK-i toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb lugeda hõlmatuks esitatud kahju hüvitamise nõudega ,kuivõrd ainsa põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks HkMS § 7 lg 1 tähenduses on kaebuses toodud kahju hüvitamise nõude esitamine. 9) Kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on kahju tekkimine. Hindamaks käesolevas asjas kahju tekkimist, on esmalt vajalik kindlaks teha kõnealuse sõidukiga seotud omandisuhted ja nende muutumine. Analüüsides asjas kogutud tõendeid ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et V D.i käest omandasid kõnealuse sõiduki kaebuse esitaja ja tema abikaasa. 30.04.2005.a A.T. ja SV Autoturg OÜ vahel sõlmitud leping ei saa tõendada hilisemat sõiduki omandiõiguse üleminekut. Nimetatud lepinguga SV Autoturg OÜ küll broneerib sõiduki A.T.le ehk võtab kohustuse kuni 15.06.2005.a sõidukit teistele isikutele mitte võõrandada ning A.T. maksab sõiduki eest ettemaksu, mida sõiduki ostmisest loobumise korral talle ei tagastata, ent nimetatud lepinguga omandiõiguse üleandmist kokku ei lepita. Küll aga on omandiõiguse üleandmine kokku lepitud 02.06.2005.a sõlmitud lepingus, kus ostjana, kellele lepingu kohaselt sõiduki omandiõigus üle läheb, on märgitud A.T.. Asjaolu, et A.T.le võõrandati nimetatud sõiduk enne SV Autoturg OÜ ja A.T. vahelises lepingus sätestatud broneerimistähtaja lõppemist, omandiõiguse tekkimise seisukohast tähtsust ei oma, nagu ka mitte see, et A.T. oli varem tasunud 40 000 krooni suuruse ettemaksu. Ettemaksu maksmine ega soovi väljendamine tulevikus asja omandada omandiõigust ei tekita. Kohus on palunud kaebuse esitajal esitada muid tõendeid selle kohta, et sõiduki omandasid V. D.lt tegelikult kaebuse esitaja ja tema abikaasa, ent kaebuse esitaja ei ole seda teinud ega ka viidanud muudele tõenditele, mida kohus oleks saanud omandiõiguse tekkimise tõendamiseks koguda. Üksnes kaebuse esitaja väite põhjal ning iseäranis sellele vastu rääkivate dokumentaalsete tõendite valguses ei pea kohus võimalikuks omandiõiguse tekkimist tuvastada. Samas nähtub, et A.Z. sai kõnealuse sõiduki omanikuks
16. septembril 2005.a A.T.ga sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu punktiga 3 kinnitab müüja A.T., et kõnealune sõiduk on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole sellele mingeid õigusi. Kaebuse esitaja on nimetatud lepingule ostjana alla kirjutanud. Kui sõiduk oleks A.Z. ja tema abikaasa omandis varem, ei oleks olnud tarvidust sellist lepingut sõlmida. 3 10) Asjaolust, et 02.06.2005.a omandas auto A.T., tuleneb ühtlasi, et isegi juhul, kui 02.06.2005.a sõlmitud ostu-müügilepingu järgi maksis A.T. või tema nimel tegutsenud isik SV Autoturg OÜ-le sõiduki eest 179 900 krooni ehk summa, mis vastas varem A.T. ja SV Autoturg OÜ vahel sõlmitud broneerimise ja ettemaksu tasumise lepingus väljendatud summale, ei saa see summa kuidagi seonduda väidetavalt A.Z.le tekkinud kahjuga. See, kas A.T. oleks esmase registreerimise aja kohta tehtud õige kande korral saanud sõiduki osta odavamalt, kui ta selle tegelikult ostis, ei saanud tekitada kahju A.Z.le. Viimasele oleks kahju saanud tekkida juhul, kui tema oleks A.T. käest sõiduki ostnud
17. aastal esmalt registreeritud sõiduki väärtust ilmselt ületava hinna eest. 11) Kaebuse esitaja väitel väljendus kahju selles, et A.Z. maksis sõiduki eest ostes rohkem kui oli selle tegelik turuväärtus. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud teine väide on selle väitega vastuolus. Nimelt väitis kaebuse esitaja, et
18. septembril 2005.a sõlmitud lepingu kohaselt ei ole A.Z. A.T.le tegelikult raha maksnud. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kaebuse esitaja kui sõiduki ostja tasuma ostuhinna, ent ostuhind lepingus ei kajastu. Kohus nõustub küll põhimõtteliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et auto turuväärtus sõltub olulisel määral sõiduki ehitusaastast ning asjas kogutud tõendite pinnalt on õige väita, et kõnealuse sõiduki turuväärtus erines sõltuvalt sellest, kas seda sõidukit esitleti kui
19. või kui
20. aastal valmistatud sõidukina, enam kui 50 000 krooni võrra, ent tõendatud ei ole, et kaebuse esitaja oleks nimetatud sõiduki eest tasunud suurema summa kui
21. aasta sõiduki turuväärtus. Vastupidi, maksmata sõiduki eest A.T.le raha, omandas kaebuse esitaja sõiduki tasuta, mistõttu ei ole õige väita, et kaebuse esitaja oleks saanud auto omandada odavamalt kui ta selle tegelikult omandas. Seega ei saanud kaebuse esitajale tekkida kahju seoses sõiduki omandamisega. 12) Kahju ei tekkinud kaebuse esitajale ka seoses sõiduki võõrandamisega. Kaebuse esitaja müüs oma sõiduki 8500 euro eest. SIA Alfa Motors teatise kohaselt on sarnaste,
22. aasta sõidukite keskmine turuhind Lätis 8700 eurot. Seega müüs kaebuse esitaja sõiduki keskmisele turuhinnale lähedase hinnaga, mis tähendab, et sõiduki võõrandamisel sai kaebuse esitaja selle väärtusele vastava rahasumma. Kahju ei saa siinkohal väljenduda selles, et
23. aasta sõiduki eest oleks kaebuse esitaja võinud saada rohkem raha (algselt kokku lepitud minimaalne müügihind 12 000 eurot). Nimelt oli kaebuse esitajal tegelikult
24. aastal esmakordselt registreeritud sõiduk ning pidades silmas, et ARK oli eksinud esmase registreerimise aja kandmisel liiklusregistrisse, oleks kaebuse esitajal olnud reaalselt võimalus sõiduki eest
25. aastal esmakordselt registreeritud sõiduki väärtusele vastav hind saada üksnes juhul, kui ARK eksimus ei oleks ilmsiks tulnud. Juhul kui ARK oleks algusest peale esmase registreerimise aja õigesti registrisse kandnud, oleks kaebuse esitajal ikkagi olnud reaalne võimalus müüa sõiduk
26. aastal esmakordselt registreeritud sõiduki väärtusele vastava hinnaga, mitte aga kallimalt. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et sõidukit omandades ei saanud A.Z.le kahju tekkida seetõttu, et omandamisel ta A.T.le tegelikult raha ei maksnud, omandades sõiduki tasuta. Võõrandamisel ei tekkinud kahju aga seetõttu, et kaebuse esitaja sai võõrandamisel sõiduki eest hinna, mis vastas ligilähedaselt müüdava sõiduki tegelikule keskmisele turuhinnale. 13) Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajale kahju tekkinud ei ole, tingib käesoleva kaebuse rahuldamata jätmise. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole välja toonud muud põhjendatud huvi ARK-i toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, puudub kohtul vajadus ARK-i toimingu õiguspärasust hinnata. Siiski soovib kohus kõnealuse toiminguga seoses märkida järgmist. 4 14) Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et sõiduki turuväärtus sõltub olulisel määral sõiduki vanusest ning seetõttu omab sõiduki müügihindade kujunemisel olulist tähtsust sõiduki dokumentides kajastuv esmase registreerimise daatum ehk aeg, millal vastavat sõidukit suure tõenäosusega reaalselt kasutama hakati. Seetõttu on põhimõtteliselt õige ka kaebuse esitaja seisukoht, et omandades sõiduki, mille tegelik esmase registreerimise aeg on dokumentides kajastatust varasem, võib omandajale tekkida kahju vara vähenemise näol, seda juhul, kui omandaja tasub sõiduki eest summa, mis vastab uuema sõiduki väärtusele. Kaebuse esitaja poolt esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi AS teatisest nähtub, et
27. aasta II ja III kvartalis erinesid vastavate tehniliste parameetritega BMW 323i väärtused Eesti autoturul 51 800 ja 52 300 krooni võrra. Läti automüüja SIA Alfa Motors kirjast nähtub, et Lätis oli sarnaste sõidukite keskmiste hindade erinevus veidi suurem (3600 eurot ehk umbes 56160 krooni). Samast kirjast selgub samuti, et ka konkreetse sõiduki väärtus erines sõltuvalt sellest, kas seda sõidukit esitleti
28. või
29. aastal valmistatud sõidukina, 3500 euro (umbes 54 600 krooni) võrra. Sisuliselt saab ostja, kes maksab tegelikult
30. aastal esmaregistreeritud sõiduki eest
31. aastal esmaregistreeritud sõiduki väärtusele vastava hinna, kahju, mis väljendub selles, et makstud rahasummaga võrreldes saab ta vähemväärtusliku asja ning kahjusummana tuleb sel juhul vaadelda makstud rahasumma ning saadud asja tegeliku väärtuse vahet. 15) Kuigi on õige, et müügitehing toimub ostja ja müüja vahel ning põhimõtteliselt tuleb nõustuda ka vastustaja seisukohaga, et ARK ei saa sellise tehingu puhul vastutada müüdava sõiduki kvaliteedi ja ostutingimuste eest, ei saa tähelepanuta jätta seda, et esmase registreerimise daatum kui üks oluline poolte vahel kokkulepitavat hinda määrav asjaolu tuvastatakse varem Eestis registreeritud sõiduki puhul ARK-i poolt väljastatud registreerimistunnistuse põhjal ning sõidukit üle vaadates ega muul moel ei ole võimalik ostjal seda kontrollida. Müüja poolt sõiduki eest küsitava hinnaga nõustumisel lähtubki ostja seega lisaks müüdava sõiduki kohta üldteadaolevatele asjaoludele (näiteks teiste sama marki ja sarnastele tehnilistele parameetritele vastavate sõidukite hinnad, üldteadaolevad sarnaste sõidukite väärtust suurendavad või vähendavad asjaolud jne) ja asja ülevaatamisel tuvastatud asjaoludele (näiteks sõiduki välimus ja kulumus) ka ARK-i poolt tuvastatud ning ARK-i poolt välja antud dokumentides kajastatud andmetest Siinjuures on oluline, et kui mõnede registreerimistunnistusele kantud andmete õigsust on võimalik sõidukit üle vaadates kontrollida (näiteks kas tegemist on bensiini- või diiselmootoriga, kas vedavate telgede või uste arv vastab registreerimistunnistuses märgitule), siis esmase registreerimise daatumi puhul seda võimalust ei ole. Eeltoodust tulenevalt võib ARK-i poolt tegelikkusele mittevastava registrikande tegemine olla sõiduki müügitehingul nõustumise andmisel registri andmetest lähtuvale ostjale kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. 16) Asjaolu, et kuni 30.07.2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse
32. oktoobri
33. a määruse nr 329 „Riikliku liiklusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 8, samuti
34. juulist 2001.a jõustunud Vabariigi Valitsuse
35. juuli
36. a määruse nr 197 „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 13 kohaselt on liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning õiguslikud tagajärjed kaasnevad nendega üksnes seaduses sätestatud juhtudel, ei tähenda siiski seda, et avalik võim liiklusregistrisse kantavate andmete õigsuse eest ei vastutaks või et isikud ei võiks neile andmetele mõistlikult tugineda. Liiklusregistri andmete informatiivne ja mitte õigustloov tähendus tähendab seda, et liiklusregistrisse kantud andmetest iseenesest isikutele subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi ei tekki. Nii näiteks ei saa liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isik liiklusregistri kandele tuginedes esitada omandiõigusest tulenevaid nõudeid, erinevalt näiteks kinnistusraamatust, kus kinnisasja omaniku omandiõigus tulenebki kinnistusraamatu kandest. 5 Samas ei tähenda liiklusregistri andmete informatiivne tähendus, et need andmed võiksid olla suvalised või et liiklusregistri volitatud töötleja enda süül registrisse valede andmete kandmisega isikutele kahju tekitada ei saaks. Kuivõrd eespoolviidatud liiklusregistri pidamist reguleerivatest määrustest tulenes kohustus kanda liiklusregistrisse sõiduki esmase registreerimise kuupäev, tähendab see, et liiklusregistri volitatud töötleja peab ka selle kuupäeva liiklusregistri andmetes kajastama ning isikud peavad saama mõistlikult eeldada, et nende andmete registrisse kandmisel on liiklusregistri volitatud töötleja nende õigsust kontrollinud vähemalt talle esitatud dokumentide põhjal. Olukorras, kus liiklusregistri volitatud töötlejale on esitatud dokument, milles kajastub õige esmase registreerimise kuupäev, ent registrisse on kas inimliku eksimuse tõttu või mõnel muul põhjusel kantud mingisugune teine daatum, ei saa kande tegemist käsitleda õiguspärasena. 17) HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja ARK, kelle kasuks käesolev otsus on tehtud, ei ole kaebuse esitajatelt enda kasuks kohtukulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Seega puudub alus ARK-i kasuks kohtukulude väljamõistmiseks .Kuivõrd kaebuse esitaja kohtukulu jääb tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta nende kulude põhjendatuse osas. Lea Kuuse Kohtunik 6