lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhte lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu kestel on omandatud kinnistu asukohaga ja see on poolte ühisvara. Pooled ei vaidle selle üle, et osundatud kinnistu väärtus on 200 000 kr. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõlminud lihtkirjaliku võlakirja .a., millest nähtub, et ta on isiklikuks otstarbeks võtnud laenu 90000 kr KJ. Tagatiseks on maja . Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on võtnud laenu .a. JJ. Võlakirja kohaselt on tagatiseks maja .
lg 2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja väide, et kõnealused laenud on võetud perekonna huvides on vastuolus kostja vastuväitega, et laenud ei olnud võetud perekonna huvides. Tõendeid selle kohta, et laenud oleksid võetud perekonna huvides, kohtule esitatud ei ole. Ka tunnistaja JJ ütlused ei tõenda hageja väidet, et laen oli võetud perekonna huvides. Ainuüksi asjaolu, et laen on võetud abielu ajal, ei tõenda hageja väidet, et laen on võetud perekonnahuvides. Kuivõrd asja kohtuliku arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud , et kõnealused laenud on võetud perekonna huvides, ei ole laenukohustus kokku summas 210 000 kr käsitletav varalise kohustusena poolte ühisvara tähenduses. Asjaolu, et hageja on täitnud peale abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamist kostja lahusvaraks oleva varalise kohustuse, ei puutu antud vaidluse esemesse.
lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ühisvaraks olev kinnistu jääb hageja omandusse. Seega tuleb poolte jagamata ühisvara, milleks on kinnistu , väärtusega 200 000 kr, jagada poolte vahel selliselt, et hageja omandusse jääb kinnistu ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis summas 100 000 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulu summas 2600 kr jätta kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.