2-06-11046/6

(3)1.2.

1. Garaažiboks nr x garaažiühitus M M-2 asukohaga M J jääb täies ulatuses A K lahusvaraks ilma mistahes täiendava rahalise hüvituse maksmise kohustuseta; 1.2.
2. Korteriomand asukohaga L 20, J, (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosasse nr xxx, katastritunnus xxx) jääb täies ulatuses A K lahusvaraks ilma mistahes täiendava rahalise hüvitise maksmise kohustuseta; 1.2.
3. 1/8 kaasomandist elamumaale asukohaga Oxxx, K k, A v, Ida-Virumaa (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosasse nr xxx, katastritunnus xxx) jääb täies ulatuses A K lahusvaraks ilma mistahes hüvitise maksmise kohustuseta; 1.2.
4. A K ja A K kinnitavad, et kinnistu asukohaga Oxxx, K k, A v, Ida-Virumaa (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosasse nr xxx, katastritunnus xxx), suurusega xxx m2, kuulub jagamisele ligikaudu võrdsetes osades nii, et kinnistute piir kehtestatakse mööda elektriliini põhitelge ning moodustatav kinnistu, ligikaudse suurusega xxx m2, millel asub suvila, jääb A K lahusvaraks ja moodustatav kinnistu, ligikaudse suurusega xxx m2, jääb A K lahusvaraks. A K kinnitab, et võtab endale kohustuse teostama toimingud kinnistu jagamiseks 6 (kuus) kuu jooksul, arvates kompromissilepingu jõustumisest. 1.2.
5. A K ja A K kinnitavad, et muud jagatavat ühisvara neil ei ole, seega pärast selles kompromissilepingus nimetatud vara jagamist on nende ühisvara täies ulatuses ja lõplikult jagatud ning neil puuduvad vastastikku mistahes ühisvara jagamisest tulenevad või tuleneda võivad nõuded. 1.
6. A K ja A K on kokku leppinud, et kumbki kannab iseseisvalt kõik oma tsiviilasja nr 2-06-11046 käigus kantud õigusabikulud ega nõua teiselt poolelt nende osalist ega täielikku hüvitamist, kohtukulud riigilõivu tasumise osas ühisvara jagamise nõudelt jagatakse proportsionaalselt menetlusosalise isiklikku omandisse jääva vara väärtusega, see on A K tasub xxx % riigilõivust ja A K xxx % riigilõivust. 1.
7. A K ja A K kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasja nr 2-06-11046 menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest ning et menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab A K õiguse pöörduda kohtusse hagiga A K vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ja et kompromissileping vastab nende vabalt kujunenud tahtele.
8. Lõpetada tsiviilasja nr 2-06-11046 menetlus. Edasikaebe kord Määruse peale võib menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A K hagi A K vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid
9. oktoobril 2006 kohtule kinnitamiseks kompromissi tsiviilasjas nr 2-06-
10. Pooled paluvad kinnitada
11. oktoobril 2006 sõlmitud kompromissleping ühisvara jagamise kohta 2

(3)ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus rahuldas 13. detsembri 2006 kohtuotsusega (osaotsus) abielu lahutamise nõude ning ühisvara jagamise nõudes jätkas tsiviilasja menetlust. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, poolte taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kinnitab poolte kompromissi ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingu kohaselt on pooled menetluskulude jaotamise osas kokku leppinud. Vastavalt kokkuleppele kannab kumbki pool iseseisvalt kõik oma tsiviilasja nr 2-06-11046 käigus kantud õigusabikulud ega nõua teiselt poolelt nende osalist ega täielikku hüvitamist. Kohtukulud riigilõivu tasumise osas ühisvara jagamise nõudelt jagatakse proportsionaalselt menetlusosalise isiklikku omandisse jääva vara väärtusega. Sellest tulenevalt tasub hageja xxx % riigilõivust ja kostja xxx % ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust. Peeter Pällin Kohtunik 3