) §-dele 46, 56 lg 1, 59 lg 2 p 1, 60 lg 1, 61 lg 1 ja lg 2, 62 lg 1 ja 65 lg
sätetele on maksukohustuslast teadvalt eksitavad. Seaduses ettenähtud menetlusnormide järgimata jätmine ning revisjoni läbiviimine üksikjuhtumi kontrolli reguleerivate sätete alusel on vastuolus
-s toodud põhimõtetega ning kaebaja õigusi rikkuv. Revisjoni alustav korraldus tuleb maksukohustuslasele kätte toimetada hiljemalt 7 päeva enne revisjoni algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki. Vaidlusalusest korraldusest ei nähtu, et revisjoni eesmärk oleks mingil moel olnud ohustatud, mistõttu ei olnud põhjendatud korralduse üleandmine maksukohustuslasele revisjoni alustamise hetkel. Korraldusega pandi kaebajale kohustus esitada kontrollitava perioodi kohta kõik majandustegevuse dokumendid. Kaebaja täitis korralduse, et ära hoida võimalike sanktsioonide rakendamist tema suhtes. Kuivõrd korraldus, millega revisjoni alustati ja dokumente nõuti, on ebaseaduslik, siis on ka dokumentide võetus ebaseaduslik ja kaebaja õigusi rikkuv. Vaidlusaluse korralduse jõusse jätmisega seadustas Maksuamet põhjendamatult oma kohaliku asutuse ebaseadusliku haldusakti ja ebaseadusliku dokumentide võetuse. Et kaebaja suhtes 13.02.2003 faktiliselt alustati revisjoni, näitab ka asjaolu, et 21.04.2003 tegi maksuhaldur revisjonikorralduse, mis hõlmab ka vaidlusaluses korralduses märgitud perioodi. Halduskohtu istungil täiendas kaebaja, et koormav ja seeläbi kaebaja õigusi rikkuv oli dokumentide kohese esitamise nõue, õigusi poleks rikutud, kui revisjoni alustamisest ja dokumentide esitamise nõudest oleks ette teatatud. Järva Maksuamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt teostati vaidlusaluse korralduse alusel üksikjuhtumi kontrolli toiminguid. OÜ * kontrollimise eesmärgiks oli algselt äriühingu töötajate töötasudelt maksude kinnipidamise ja tasumise ning sellega seotud kassakäibe kontrollimine. Kontrollimise spetsiifikast tuleneski vajadus viia kontrollreid läbi ja nõuda dokumentide ja selgituste andmist sellest ette teatamata.
75 lg 1 võimaldab ka revisjoni alustada ilma sellest maksukohustuslasele ette teatamata. Üksikkontrolli käigus selgusid asjaolud, mis laiendasid kontrolli mahtu ja tingisid 21.04.2003 revisjonikorralduse tegemise. Maksuamet palus samuti jätta OÜ * kaebuse rahuldamata. Vastuväidetes märgiti, et kuigi korralduses toodud kontrollitavate perioodide ja maksude põhjal võib esmapilgul jääda mulje, et tegemist on üldkontrolliga, viitavad korralduse täitmisega seonduvad asjaolud ja kontrolli läbiviimise eesmärk – kontrollida nn ümbrikupalkade maksmise kahtlust - üksikjuhtumi kontrollile. Kõnealune kontrollmenetlus algas 13.02.2003 korralduse nr 6.1-02/77 tegemisega kohavaatluse läbiviimiseks OÜ * tegevuskohas x kohvikus, paralleelselt tehti vaidlusalune korraldus, samuti korraldused kolmandatelt isikutelt (kaebaja töötajad) informatsiooni nõudes. Vaidlusalune korraldus on täidetud ning selle kehtetus või kehtivus ei too kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Korraldus on kaebaja poolt täidetud ning kuivõrd maksude tasumise õigsuse kontroll jätkub juba 21.04.2003 korraldusega algatatud revisjoni raames, siis vaidlusaluse korralduse tühistamine ei too kaebajale kaasa ka mingeid õiguslikke tagajärgi. Kui haldusakt isiku 2
lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik anda ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas, tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
lg 5 võimaldab isikul taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule. Kaebaja sellist taotlust maksuhaldurile ei esitanud. Seega pidas kaebaja võimalikuks dokumentide esitamist maksuhaldurile mõistliku aja jooksul. Kuivõrd vaidlusalune korraldus kaebaja õigusi ei riku, siis ei riku tema õigusi ka vaideotsus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub OÜ * tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada; samuti kohustada maksuhaldurit jätma edasises * OÜ maksumenetluses kõrvale kõik vaidlusaluse korralduse alusel 14.02. ja 17.02.2003 maksuhaldurile üle antud dokumendid. Apellandi väitel eiras halduskohus menetlusnorme ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus on vastuoluline ning kohtu tuvastatud asjaolud ei vasta neist tehtud järeldustele. Kohus nõustus kaebajaga, et kõnealusel juhtumil on tegemist üldkontrolli alustava korraldusega ja korralduse viited üksikkontrolli reguleerivatele sätetele on maksumaksjat teadvalt eksitavad, kuid see kohtu õiguslik hinnang ei kajastu kuidagi otsuse lõppjäreldustes. Kohus ei põhjenda, miks ei nõustu kaebuse väitega, et väärale ja kaebajat teadlikult eksitavale õiguslikule alusele tuginev haldusakt on kaebaja õigusi rikkuv ja tuleb tühistada. Kuna kohus tuvastas, et sisuliselt on tegemist kaebaja majandustegevuse kontrolliga revisjoni käigus, siis oleks pidanud kohus ka järeldama, et sel juhul kuulusid kohaldamisele
7.peatüki sätted, mis näevad muuhulgas ette revisjonikorralduse maksukohustuslasele kättetoimetamise vähemalt 7 päeva enne revisjoni algust. Kohus sellist järeldust ei teinud ning see on käsitletav materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamisena. Maksukohustuslasele kehtestatud raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumentide korrashoidmise nõue ei välista maksuhaldurile
-st tulenevat kohustust revisjonist maksukohustuslasele ette teatada. Maksukohustuslase õigusi rikub juba ainuüksi see asjaolu, et maksuhaldur toimingute tegemisel ja haldusakti õiguslikul põhjendamisel teadvalt ei järgi seadust. Kaebaja täitis talle ebaseadusliku korraldusega pandud dokumentide esitamise nõude võimalikult kiiresti, et vältida sanktsioonide rakendamist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi. 21.04.2003 revisjonikorraldusega alustati uus maksumenetlus, mis hõlmab lisaks vaidlusaluses korralduses märgitule ka muid maksustamisperioode. Vaidlusaluse korralduse tühistamise korral peab maksuhaldur selle alusel alustatud revisjoni käigus saadud tõendid edasises maksumenetluses kõrvale jätma. Vastustajad apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid selle rahuldamata jätta. Vastustajad jäid halduskohtule esitatud vastuväidete juurde ja nõustusid halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega, 3
-st tulenevalt eristab üksikjuhtumi kontrolli ja üldkontrolli muuhulgas see, et esimese käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teada olev asjaolu, revisjoni käigus aga kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna ning revisjon võib olla suunatud uute asjaolude avastamisele ja tuvastamisele. Kuigi vastustajad seda kohtumenetluses väitsid, et nähtu vaidlusalusest korraldusest, et maksuhalduri eesmärgiks oli kontrollida üksnes töötajatele tehtavate väljamaksete deklareerimise ja nendelt väljamaksetelt maksude kinnipidamise, arvestamise ja tasumise õigsust, so varjatud töötasu maksmist. Revisjoni läbiviimist reguleerivad
§-d 73-81.
lg 1 kohustab maksuhaldurit revisjonist ja selle ulatusest ette teatama ning vastav korraldus tuleb maksukohustuslasele kätte toimetada hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust, või kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, siis revisjonikorraldust enne revisjoni algust kätte ei toimetata. Käesoleval juhul sellist nõuetekohast korraldust ei koostatud. Vaidlusalust korraldust ei saa formaalselt revisjonikorralduseks pidada, sest selle sisuks oli kaebajalt suulise ja kirjaliku teabe ning dokumentide esitamise nõue (
Samas tehti selle korraldusega kaebajale teatavaks nii kontrollitavad maksud, maksustamisperiood, kontrollimise alustamise aeg, läbiviimise koht kui ka kontrollijate nimed. Seega täitis korraldus sisuliselt ka
HKMS § 7 lg 1 järgi saab halduskohtust kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise vastu ja haldusakt tühistatakse, kui see rikub isiku õigusi. Vaidlusaluse korraldusega määrati kindlaks menetluslikud küsimused, mitte ei otsustatud kaebaja maksukohustuse üle. Kaebaja sisuliselt heidab maksuhaldurile ette vormi- ja menetlusnormide rikkumist (revisjonist ette teatamata jätmine, üksikjuhtumi kontrolli käsitlevatele
sätetele tuginemine). Menetlus- ja vorminõuetele on põhjust kaebuses tugineda vaid siis, kui nendel rikkumistel on kaebaja õigustele mingi konkreetne tagajärg. Seda põhimõtet rõhutab ka HMS § 58. Haldusakti tühistamiseks ei piisa sellest, kui kaebaja üksnes viitab kõikvõimalikele rikkumistele, kaebaja peab suutma veenda kohut selles, et väidetud rikkumised mõjutasid vahetult tema õigusi ning haldusaktis väljendatud järeldusi. 4
lg 2 p 1, mis sätestab maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, annab maksuhaldurile õigusliku aluse maksumenetlust alustada. Õigel ajal revisjonist teatama jätmine on menetlusviga (välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki ja haldusaktis on märgitud põhjus, miks ei saa maksukohustuslast eelnevalt informeerida), kuid § 75 lg 1 ei näe ette, et etteteatamise kohustuse rikkumise korral oleks revisjoni jätkamine keelatud. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla korralduses märgitud inspektorite ja vanemrevidendi pädevust kaebaja kontrollimist läbi viia.
lg 1 ja 62 lg 1 sätestavad maksuhalduri õiguse saada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt teavet ja nõuda dokumentide esitamist, ning
lg 5 annab isikule õiguse taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebaja täitis vaidlusaluses korralduses talle antud dokumentide esitamise kohustuse 14.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.