3-05-116/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-116 Haldusasi N.A kaebus Põhja Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju hüvitise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.11.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.A määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta N.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-116 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib HKMS § 741 sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
2. N.A taotleb kaebuses Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 450 000 krooni. Kaebusest nähtuvalt väidetakse kahju tekkimist seoses sellega, et politsei ei tunginud kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatud ja R. S poolt hõivatud eluruumi ega andnud selle valdust koos eluruumis olevate asjadega üle kaebajale ning ei algatanud pärast kaebaja ja R. S konfliktist teadasaamist koheselt kriminaal- või haldusõiguserikkumise asja. Kaebuse esitaja on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamiselt.
3. Tallinna Halduskohtu 17.11.2006 määrusega jäeti N.A taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (p 1), jäeti kaebus käiguta (p 2), andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruse põhjendustes märkis kohus, et riigilõivuseaduse § 37 lg 91 kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõude esitamise korral tasuda riigilõivu 3 % nõude summast. Kaebaja mittevaralise kahju eest taotletud hüvitis tuleb lugeda tavapärase kohtupraktika valguses ilmselgelt ülepaisutatuks. Kohus arvestab asjas riigilõivu hüvitise summalt 30 000 krooni ja kontrollib, kas kaebuse esitaja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda riigilõivu sellelt summalt 3-05-116 määratud ulatuses (900 krooni). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse järelepärimisest nähtuvalt on N. A saanud perioodil 01.01.2006-31.10.2006 maksustatavat tulu kokku 52 909 krooni. Seega võimaldab kaebaja majanduslik seisund tal riigilõivu summas 900 krooni tasumist. Kohus märkis, et kaebuse esitajal tuleb kaebuse seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks esitada riigilõivu summas 900 krooni tasumist tõendav dokument või andmed tasumise kuupäeva ja koha kohta. Tallinna Halduskohtu 13.12.2006 määrusega jäeti N.A määruskaebus halduskohtu 17.11.2006 määruse peale rahuldamata ning edastati määruskaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4. Määruskaebuses palub N.A tühistada Tallinna Halduskohtu määrus. Määruskaebuse esitaja leiab, et riigilõivust vabastamise taotluse läbivaatamisel on halduskohus ilma õigusliku aluseta muutnud kaebuse esitaja taotletud kahjuhüvitise suurust, mis on antud protsessistaadiumis lubamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib isiku taotlusel kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärgiks on tagada, et isiku olulised subjektiivsed õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on aga tagada, et kohtule esitatud kaebused oleksid läbimõeldud. Riigilõivuseaduse § 37 lg-s 91 kaebuselt tasutava riigilõivu suuruse sõltuvusse seadmine kaebuses taotletud kahjuhüvitise summast peab tagama selle, et kohtule ei esitataks kahju hüvitamise kaebustes ülepaisutatud suuruses hüvitisenõudeid. Juhtumil, kui kaebuses taotletud hüvitise summa on ilmselgelt ülepaisutatud, on maksejõuetuse põhjendusega esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel põhjendatud kontrollida, kas kaebuse esitaja majanduslik seisund lubaks tal tasuda riigilõivu kahjuhüvitise summalt, mis kohtu hinnangul võib maksimaalselt olla põhjendatud kaebuses esile toodud asjaolusid arvestades. Kui see nõnda on, pole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus märgib samas, et enne riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamist on kohtul võimalik kaebuse esitajale anda ka võimalus kaebuses toodud ülepaisutatud kahjusumma korrigeerimiseks.
6. Õige on määruskaebuse väide, et kohtul puudub alus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel kaebuses toodud hüvitise summat muuta. Kuid käesolevas asjas polegi kohus seda teinud. Vaidlustatud määruse resolutsioonis on kohus jätnud rahuldamata kaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, põhjendusega, et käesolevas asjas maksimaalselt põhjendatud kahjuhüvitise summalt 30 000 krooni seaduse kohaselt tasumisele kuuluva riigilõivu võimaldab kaebuse esitaja majanduslik seisund tasuda. Määrus ei võta kaebuse esitajalt õigust taotleda kaebuses kahju hüvitamist sellises ulatuses, nagu ta ise õigeks peab, tingimusel, et kaebuse esitaja tasub taotletud hüvitise summale riigilõivuseaduse § 37 lg 91 kohaselt vastavas suuruses riigilõivu. 2