Tsiviilasi nr 2-05-17467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X hagi Y vastu 29 019.

§ 7

lg 3 tulenevalt lasub juhul, kui korteriomandi võõrandamisel on jäänud võõrandaja poolt tasumata korteriomandi majanduskulude ja muude maksete eest, maksete tasumise kohustus korteriomandi omandajal. Kui omandaja jätab kohustuse täitmata, lasub sellest tuleneva kahju koormus temal. Omandajal on õigus nõuda võõrandajalt alusetu rikastumise sätete alusel sisse tasumata jäänud makseid, mitte aga enda poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tulenevat kahju (antud juhul kohtuotsustest ja nende täitmisest tulenev kahju). Hageja sai või pidi teada saama kostja poolt majandamiskulude ja muude maksete mittetasumisest korteriomandi omandamisele järgneval kuul, s.o

1. a novembris korteriühistult makseteatise saamisega. Hageja nõue on aegunud VÕSRS § 9 lg 2, TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 144, § 146 lg 1, § 147 lg 1, 2, § 151 lg 1 tulenevalt. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist nõudis hageja korteriomandiga seotud võlgade selgitamist ning kostja esitas hagejale korteriühistult
2. a oktoobris saadud makseteatise. Tehingu edasilükkamise vältimiseks tasus kostja hagejale vastavalt makseteatises märgitule ja lisaks proportsionaalse arvestusega 01.10.2000-20.10.2000 eest. See tingis ostu-müügilepingusse p 2.1.5, mille kohaselt ei ole seoses lepingu objektiga maksevõlgu, lisamise. Kostja ei mäleta, millise summaga oli tegemist. Kostja vabastas korteri 20.10.
3. Hageja ei tulnud 20.10.2000 korterit vastu võtma, mistõttu jättis kostja võtmed korteriühistu juhatuse liikme abikaasa L.V. kätte, informeerides sellest ka hagejat. Hageja ei võtnud kostjaga hiljem võtmete kättesaamiseks kontakti ning sai 2 võtmed teadaolevalt kätte L.V. Seetõttu ei kuulu korteri luku avamise kulud hüvitamisele (tl 40-42). KOHTUISTUNG Hageja jäi hagi juurde. 23.10.2000 olid kostja asjad veel korteris. Kostja lubas korteri vabastada kell 16.00, helistada hagejale ja teatada, kus ta võtmed üle annab. Kostja ei helistanud. Kella 17.00 ajal nägi hageja aknast, et korter on tühjaks tehtud. Lepingu punkt 2.1.5 ei tähenda, et hageja on eelmise omaniku käest raha saanud, vaid see on lepingu tingimus, et korter antakse üle ilma võlgadeta. Võlast sai ta kirjalikult teada esimeses korteriühistu poolt esitatud arvest. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja see oli tahtlik. Hagejal on kümme aastat õigus nõuda kostjalt korteri üleandmist. Kostjal tuleb hüvitada kahjud, mida hageja on kandnud seoses korteri mitte üleandmisega.

§ 7lg 3 ei vabasta korteri võõrandajat maksete tasumisest.

Kohtuvaidlus V tulenes kostja käitumisest – kostja väitis, et maksis võla V kätte. Hageja tegi päringu AS-ile Andmevara, et selgitada välja kostja elukoht hagi esitamiseks. Kostja õigusabikulu suurus ei ole põhjendatud, esindaja ei ole midagi teinud (tl 87, 108-110). Kostja hagi õigeks ei võta, kostja maksis võla ära enne notari juurde minekut, see on kirjas lepingu p. 2.1.

1. Kostja andis hagejale üle ca 10 000 krooni, täpset summat ei mäleta. Korteri vabastas kostja 20.10.
2. Võtmete üleandmine oli kokku lepitud kell 16.
3. Hageja jättis tulemata. Kostja helistas hagejale, hageja ütles, et tema ei saa tulla. Kostja ei mäleta, kas hageja tegi ettepaneku, kuhu jätta võtmed. Kostja arust ta ütles hagejale, et jätab võtmed L.V. kätte. V sattus kolimist pealt nägema juhuslikult. Kui V ei oleks ilmunud, siis oleks kostja leidnud koha, kuhu võtmed panna ja oleks hagejale sellest teatanud (tl 108-110). Kostja esindaja seletas, et kostja hageja nõudeid ei tunnista. Seaduses ettenähtud korras ei ole võimalik tõendada, et enne tehingu tegemist notari juures on hagejale raha üle antud. Kostja sai lepingu p 2.1.5 nii aru, et kuna tema maksis hagejale raha ära, tasub hageja ise võla ühistule. Sellisele kokkuleppele viitab ka asjaolu, et Eesti Energia võlg fikseeriti summaga lepingus. Hageja sai novembris või detsembris teada oma nõudest kostja vastu. Kui hageja oleks täitnud

§ 7

lg 3 tuleneva kohustuse, siis oleks temal tekkinud ka kohe regressnõue kostja vastu. Hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu viie aasta jooksul, kuigi selline õigus tal oli. Kohaldamisele kuulub aegumine. Kulu kostja elukoha väljaselgitamiseks on põhjendamatu. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda (tl 108-110). KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 17.10.2000 notariaalselt tõestatud korteriomandi ostu-müügilepingu selle kohta, et Y müüb ja X ostab kinnistu asukohaga xxx Tartus (tl 11-14).
2. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 300 krooni seoses asjaoluga, et kostja ei andnud korterit nõuetekohaselt üle ning ta oli sunnitud korterisse sisenemiseks tegema kulutusi luku avamisele (tl 5, 67).
3. Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud lepinguobjekti valduse ja kasutuse üleandmises ostjale hiljemalt 20.10.
4. Hageja kinnitusel pikendas ta kostja palvel tähtaega kuni 23.10.
5. 23.10.2000 olid kostja asjad veel korteris, alles kella 17.00 ajal nägi hageja aknast, et korter on tühjaks tehtud. Kostja hagejaga võtme üleandmise asjus ühendust ei võtnud, hoolimata lubadustest. Kostja väidab, et tema kolis välja 20.10.2000 ning hageja ei ilmunud kokkulepitud ajal korterit vastu võtma, mistõttu andis ta võtme üle L.V (tl 109). Tunnistaja L.V, kes oli
6. a korteriühistu tegevjuht, ütluste kohaselt nägi tema juhuslikult 20.10.2000 kostja kolimist ning võttis abivalmidusest kostjalt võtmed vastu (tl 109). Kohus leiab, et tunnistaja ütlusi ei saa kuupäevade osas usaldusväärseks pidada – tunnistaja ütlustest ilmneb, et ta ei mäleta nt, millal ta kuulus korteriühistu 3 juhatusse; tunnistajal ei ole meeles konkreetne kolimise kuupäev, vaid ta tuletas selle mitu nädalat hiljem ostu-müügilepingu kuupäeva nähes; samuti väidab tunnistaja, et hageja sai võtmed kätte paar päev pärast 20.10.2000 kostja poolt võtmete tunnistajale üleandmist, kuigi hageja seletuse kohaselt sai ta võtmed alles 26.10.2000, mida kinnitab ka OÜ Tulu HP 25.10.2000 arve/kviitungi xxx Tartus asuva korteri luku avamise ja luku kohta summas 300 krooni (tl 16). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kolis korterist välja alles 23.10.
7. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja andis võtmed L.V kätte. Tõendatud ei ole aga, et kostja sellest ka hagejale teatas, ka kostja ise ei ole selles kindel (tl 109). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole andnud nõuetekohaselt lepinguobjekti hagejale üle.
8. VÕSRS § 2 alusel kuulub kohaldamisele enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadus. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu p 4.1 tulenevat kohustust, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest tekkinud kulu 300 krooni (tl 16). Nimetatud nõude osas ei ole kostja aegumise kohaldamist taotlenud, mistõttu kohtul puudub vajadus võtta selle kohta seisukoht.
9. Lepingu p 2.1.5 kohaselt müüja avaldab ja kinnitab, et lepinguobjekti eest ei ole jäänud tasumata maksevõlgu, v.a elektrienergia eest ca 700 krooni, ning lepingu p 4.1 kohaselt kohustub müüja 20.10.2000 likvideerima p 2.1.
10. nimetatud võla ja tasuma kuni lepinguobjekti ostjale üleandmiseni kõik lepinguobjektiga seotud maksed (tl 12, 13).
11. KÜ xxx koostatud korter 17 võla arvestusest ilmneb, et perioodi 01.03.1999-31.10.2000 eest oli korteriühistule tasumata 10 235.45 krooni (tl 102). Tartu Maakohus mõistis 03.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-360/2001 X KÜ xxx kasuks välja võla 15 765.55 krooni, mis koosnes tasumata haldus- ja hoolduskuludest, kommunaalmaksetest ja viivistest. Väljamõistetud summast moodustas endise korteriomaniku poolt tasumata võlg 10 235.45 krooni (tl 77-78). Tartu Ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu otsuse 27.02.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-87/2003 muutmata (tl 43-44). 7.

§ 7

lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (1023 SE (jõustunud)) seletuskirjast (arvutivõrgus, kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=982920026&login= proov&password=&system=ems&server=ragne11) nähtuvalt on

§ 7

lg 3 eesmärk vältida tasumata summade jäämist korteriühistu kanda, kui võlgnik võõrandab eluruumi ja lahkub ning korteriühistul ei ole võimalik hankida andeid võlgniku uue elukoha kohta.

§ 7

lg 3 ei välista aga omandaja poolt korteriühistule tasutud võõrandaja võla võõrandajalt sisse nõudmist.

1. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ta on tasunud hagejale võla katteks enne ostu-müügilepingu sõlmimist ca 10 000 krooni (tl 108). Lisaks on kostja tunnistaja L V ütluste kohaselt öelnud, et võla tasumiseks ei ole raha ning ta kustutab võla siis, kui korteri maha müüb; kostja oli töötu ning majanduslikes raskustes, korteri müümisel võlga ei tasutud (tl 109). Kohus nõustub hagejaga, et lepingu punkt 2.1.5 ei tähenda, et hageja on kostja käest raha saanud, vaid see on lepingu tingimus, et korter antakse üle ilma võlgadeta.
2. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, et hageja peaks tasuma kostja võla, on kostja seoses hageja poolt tema kohustuse täitmisega alusetult rikastunud. 4
3. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei tõendist (tl 98) nähtuvalt on KÜ xxx avalduse alusel viidud läbi täitemenetlus Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-360/2001 täitmiseks, nõudeks võlg 15 963 krooni (täitetoimik 084/2003/995); täitemenetlus lõpetati 30.06.2005 seoses nõude täieliku rahuldamisega. X on seisukohal, et reaalne kahju tekkis temal 17.10.2003, kui ta tasus täitekutsete alusel nõutud summa (tl 66).
4. VÕSRS § 23 näeb ette, et võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast
5. juulit
6. Kuna hageja tasus kostja poolt tekitatud võla pärast 01.07.2002, vastupidist ei ole väitnud ka kostja, tuleb kohaldada võlaõigusseadust.
7. Kohus leiab, et hagejal tekkis alusetust rikastumisest tulenev nõue 17.10.2003, kui ta enda kinnitusel tasus väljamõistetud summa. Kostja ei ole võla tasumise ajale vastuväiteid esitanud. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna hageja esitas käesoleva hagi 28.09.2005, ei ole tema nõue aegunud.
8. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
9. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 235.45 krooni – korteri võõrandamise seisuga kostja poolt korteriühistule tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed, mis hageja on käesolevaks ajaks korteriühistule tasunud.
10. Kohus leiab, et muude kulutuste väljamõistmiseks kostjalt puudub alus. Lepingu p 6.3 ja 8.4 nähtub, et notar on selgitanud pooltele

§ 7lg 3 ja 4 sisu (tl 13, 14).

Seega pidi hageja teadma, et kui selgub võla olemasolu, võib korteriühistu nõuda selle tasumist temalt, samuti tasumisega viivitamise korral viivist. Hageja seletusest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et hageja sai võlast teada hiljemalt esimese arve saamisega korteriühistult (tl 109). Hageja on alusetult keeldunud korteriühistule võla tasumisest ning põhjustanud oma käitumisega kohtu- ja täitekulude tekkimise ning viivise suurenemise (tl 19-22, 4344, 77-78, 98). Samuti on hageja esitanud võla ja selle endalt kohtu kaudu väljamõistmisega seoses põhjendamatult nõudeid kolmandate isikute L. ja V.V. vastu, põhjustades sellega endale täiendavaid kulusid (tsiviilasi nr 2-628/04) (tl 23, 24, 35-37, 38-39, ).

1. Kohus leiab, et hageja nõue summas 25 krooni päringu eest AS-ile Andmevara (tl 25, 26), on menetluskulu, mille väljamõistmise osas tuleb võtta seisukoht koos teiste menetluskuludega. Seega tuleb hagi hinnaks lugeda 28 994.15 krooni.
2. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 10 535.45 krooni.
3. Arvestades hageja taotlust (tl 96) ja kostja vastuväidete puudumist ning lähtudes TsMS § 445 lg 1, tuleb kostjale anda hageja kasuks väljamõistetud summa tasumiseks aega kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
5. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisast 2 tulenevalt tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 krooni. Tartu Maakohus vabastas 06.10.2005 5 määrusega hageja üksnes hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt (28-29) ning hageja tasus riigilõivu 525 krooni (tl 4).
6. Kohus rahuldab hageja nõude summas 10 535.45 krooni. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõiv 763 krooni (2100*10 535.45/28 994.15).
7. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 2 sätestab, et kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Arvestades, et kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata, mõistab rahuldatud osa arvestades kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 763 krooni ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 525, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 812 krooni (2100-763-525).
8. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud; kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti; hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab kohus mõistlikuks jätta poolte kantud menetluskulud (kostjal õigusabikulu (tl 107) ja hagejal kostja elukoha kohta tõendi saamise kulu (tl 26)) poolte endi kanda. Hageja tasutud riigilõiv 525 tuleb jätta hageja enda kanda, nimetatud summa on arvesse võetud hagejalt TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 2 alusel riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel. Kohtunik 6