Tuginedes eeltoodule ning kogutud informatsioonile leiab ajutine haldur, et käesoleval hetkel puuduvad võimalused pankrotiotsuse väljakuulutamiseks, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. III KOHTUISTUNG ( tl.75-77) Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja esitas ka täiendava aruande. Juhatuse liige I.K seletas esimesel kohtuistungil, et kogu projekti eelarve oli planeeritud 1,3 miljonit krooni, millest 800 000 krooni oli planeeritud omatuluna piletimüügist. Tartu linna toetus pidi olema 240 000 krooni, mistõttu alustatigi proovide ja etendustega. Oli veel lootus ka teistele sponsoritele. Samas olid võlad ka seoses eelmiste projektidega, mida ei teostatud küll võlgniku nime all. Kavas oli maksta kõik seadusega ettenähtud maksud. Ka raamatupidamine pidi korda saama siis, kui kõik on toimunud. I.K lubas kõik võlad võlausaldajatele ise ära maksta ja loodab seda teha 5-6 aastaga. Juhatuse esimees L.K seletas kohtule, et see oli I.K ülesanne vastutada, et etendus toimub ja rahad saadakse. L.K ülesanne oli etenduste muusikaline pool. Juhatuse liige I.K esitas pärast esimest kohtuistungit ajutisele haldurile projekti eelarve. Nimetatud dokumendi kohaselt on erinevalt I.K varasematest ütlustest eelarve kogumaht ca 1,7 miljonit krooni. Esitatud eelarve kohaselt moodustavad piletimüügitulud kokku 1045965 krooni ning 661 000 krooni laekumised sponsorlusest ja toetustest. Piletitekontrollribasid ja müümata pileteid ajutisele haldurile esitatud ei ole. Ajutises menetluses ei ole osutunud võimalikuks tuvastada täpset sularaha kasutamist. Istungite käigus arutas kohus võlgniku esindajatega ka füüsiliste isikutega sõlmitud lepingute olemust. Võlgniku esindajad võtsid õigeks, et sõlmitud stipendiumilepingud ja töövõtulepingud on oma sisult ja olemuselt tegelikult tähtajalised töölepingud ja I. K vormistas ka töötajatega lepingutes vastavad kokkulepped. Võlgniku esindajad olid nõus pankrotimenetluse raugemisega. IV KOHTU SEISUKOHT 5
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Enamus võlausaldajatest on füüsilised isikud- töötajad tähtajaliste töölepingute alusel, kelle nõuded peab rahuldama Töötukassa ka pankrotimenetluse raugemise korral. Mitmed suuremad juriidilistest isikutest võlausaldajad ( teater Vanemuine, Falck-Lõuna jt.) on sõlminud juhatuse liikme I.K lepingu, mille kohaselt ühineb I.K võlgniku kohustustega. Kostüümide müük on ebaselge ja võimalik müügitulu ei kata pankrotimenetluse võimalikke kulusid. Käesoleval ajal puudvad võlgnikul isegi kindlad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige raskeid juhtimisvigu juhatuse tegevuses. Juhatuse liikmed ei ole suhtunud oma kohustustesse vajaliku hoolsusega. Olukorras, kus projekti finatseerimine oli suures ulatuses ebaselge, ei oleks tohtinud projektiga alustada, sest see üksnes suurendas kulusid. Kohtule esitatud väidetavas eelarves puudub kalkulatsioon tasumisele kuuluvate maksude osas, mis igaljuhul suurendab tegelikku kulu. Kõigil juhatuse liikmetel, sõltumata juhatuse sisesest tööjaotusest, oli kohustus veenduda, et proovide- etenduste alustamine üksnes ei suurenda võlgniku kohustusi ja on olemas reaalne kate eelarvele. Seda juhatuse liikmed aga ei teinud. Juhatuse liikmete käitumises võib esineda seetõttu KarS § 384 sätestatud kuriteo koosseis- maksejõuetuse tahtlik põhjustamine. Sularaha eest toimunud piletimüügiga seotud asjaolud on samuti ebaselged ja võib esineda ka kuriteo tunnustega tegusid ( KarS § 201, omastamine), mis samuti võis aidata kaasa maksejõuetusele. Kohus peab seetõttu vajalikuks teatada
lg.1 alusel võimalikest kuriteo tunnustega tegudest prokuratuurile.
kohaselt on pankrotimenetluse peamine eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine seaduses ettenähtud korras.
lg.3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust. Carmeni etendustes tegi lauljate, tantsijate ja tehniliste töötajate ja lavatöötajatena pankrotiavalduse kohaselt kaasa ca 100 füüsilist isikut ( kohtule on esitatud vastavad töötajate nimekirjad), kellega olid sõlmitud kirjalikud lepingud tasu saamiseks. Lepingud olid pealkirjastatud kui stipendiumilepingud, töövõtulepingud jms. Arvestades tuvastatud õigusrikkumisi lepingute sõlmimisel füüsiliste isikutega peab kohus võlausaldajate õiguste tagamiseks vajalikuks märkida järgmist. TLS § 8 kohaselt eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Käesoleval juhul on enamusel juhtudel töölepingu pooled käesolevaks ajaks ise kokku leppinud, et nad on sõlminud töölepingu. Kohus nõustub poolte taolise hinnanguga lepingulistele suhetele. Vastavalt juhatuse liikmete poolt kohtuistungitel antud seletustele tegid koorilauljad, tantsijad ja tehnilised töötajad võlgniku kui tööandja juhtnööride järgi allutatud tööd ja nad ei saanud ise oma tööd korraldada. Tegemist oli tähtajaliste töölepingutega. Töötuskindlustuse seaduse § 20 lg.1 p.1 kohaselt hüvitatakse tööandja pankrotimenetluse raugemise korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist töötajal saamata jäänud palk ja puhkusetasu. Hüvitise taotlemise õigus on käesoleval juhul ajutisel pankrotihalduril, kes peab pärast pankrotimenetluse raugemist vastava taotluse ka Töötukassale esitama. 6 Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja
lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur I.Lepsoo vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (
ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb MTÜ X dokumendid anda hoiule L.K. ´ile. V MENETLUSKULUD Käesolevas asjas on ajutiseks pankrotihalduriks määratud I.Lepsoo, kes on esitanud kohtule halduri tasu ja kulude taotluse summas 6700 krooni ( tl. 140) vastavalt haldurit teenindava OÜ Y arvele nr. 2006104. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister.
§ -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse § 2 lg.8 ja 9 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Võlgniku esindajad kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutuste taotlus on põhjendatud ja vastavuses ajutise halduri poolt tehtuga. Taotlus kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul ei ole ükski isik ( I K oma lubadust ei ole täitnud) nõustunud kohtu deposiitarvele menetluskulu ettemaksu tegema, mistõttu tuleb ajutise halduri tegevusega seotud kulutused summas 6700 krooni välja mõista riigi arvelt. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.