Obsah (8)

§ 445§ 139§ 129§ 142§ 162§ 164§ 138§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-10235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja nu

) § 410 kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 05.

2. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut 2 2-06-10235 mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Poolte kooselust on sündinud xx.a tütar K M. Detsembrist 2001.a elavad pooled lahus. Kooskõlas PkS § 61 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja maksma lapse ema kasuks igakuuliselt elatusraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja poolt ülalpidamiskohustuse regulaarset täitmist ja lapse vajadustele vastava elatusraha igakuist tasumist, samuti ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja rasket varalist seisu. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates
3. 03.2005.a on samuti õiguslikult põhjendatud. Avalduse elatise saamiseks esitas hageja 13.03.2006.a ja kooskõlas PkS § 70 lg 2 on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 129

lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 3000x9= 27 000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1750 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse riigilõiv 1750 krooni.

§ 142

lg 2 järgi tuleb kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagihind antud tsiviilasjas on 27 000 krooni ja riigilõiv hagihinnalt 13 500 krooni on 1000 krooni. Seega tuleb kautsjonina tasuda 1000 krooni.

§ 162

lg 2 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Kuna kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi täielikult, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 138

on menetluskulud 3 2-06-10235 menetlusosaliste kohtukulud – riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud -ja kohtuvälised kulud.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Katrin Saar Kohtunik 4