← Eesti

2-03-796/5

Obsah (10)§ 14§ 139§ 1043§ 1045§ 7§ 3§ 100§§ 101§ 104§ 127

2-03-796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Urmas Reinola, Gaida Kivinurm teatavaks- 26. oktoober 2006.a, Tallinn Otsuse ava

§ 14lg-s 1 ja lg-s 3 sätestatud kohustusi, kuna läbirääkimisi kostjaga 4

(13)ei peetud. Asjaolu, et kostja nõukogu andis kostja juhatajale 26.05.2003 nõusoleku müüa hoonestusõiguse mõttelise osa hagejale, ei tekitanud hagejale mitte mingisuguseid õigusi. Kolmandate isikute ees on siduvaks juhatuse tegevus. Nõukogu otsus ei ole kostja tegevus hagejaga läbirääkimistel. Hagejal ei olnud alust olla veendunud, et temaga leping igal juhul sõlmitakse. Kuna hageja ei teinud kostjale pakkumist ning hageja esindaja ja kostja juhataja pole lepingu tingimusi arutanud, ei ole kostja tegevus õigusvastane. Kui vaadelda lepinguprojekti edastamist kostjale läbirääkimistena, ei ole kostja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. 28. Kostja ei ole

§ 14

lg-st 1 tulenevalt kohustust rikkunud, kuna arvestas mõistlikult hageja huvidega, mis talle teada olid. Hageja sõlmitud laenulepingutest tuleneva võimaliku kahjuga ei saanud kostja arvestada, kuna kostja ei teadnud laenulepingute sõlmimisest.

§ 14

lg 1 alusel ei tekkinud kostjal kohustust iga hinna eest leping 20.06.2003 sõlmida, arvestamata, et kostjale esitati lepinguprojekt alles sama päeva hommikul, sisuliselt kostja juhataja läbirääkimisi ei pidanud. Kostjal polnud võimalik lepingutingimusi nõukoguga kooskõlastada. Kostja ei ole pahauskselt käitunud.

  1. Ei ole õige, et kostja pidas läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahteta. Lepingu sõlmimise tahe ei tähenda, et lepingut ollakse valmis sõlmima ükskõik millistel tingimustel ja ükskõik kellega. Siia alla ei kuulu olukord, kus isik soovib sõlmida lepingu konkreetsetel tingimustel ning nendes tingimustes kokkuleppe mittesaavutamisel lepingutut ei sõlmita.
  2. Ka asjaolu, et lepingut ei sõlmitud hagejaga hiljem, ei näita kostja pahausksust. Hageja ei näidanud üles initsiatiivi läbirääkimisi pidada. Hageja ise ei soovinud avaldada kostja jaoks olulist informatsiooni hoonestusõigusele plaanitavate ehitiste osas, millega hageja sisuliselt keeldus aktsepteerimast kostja jaoks olulisi tingimusi.
  3. Kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja käitumises ei ole tahtlust hagejale kahju tekitada, kuna kostja eesmärgiks oli hoonestusõiguse müügilepingu sõlmimine. Kostja käitumises puudub ka hooletus, kuna kostja tegevus oli mõistlik ja põhjendatud ning ta arvestas mõistlikult hageja huvidega. Seega rakendas kostja käibes vajalikku hoolt.
  4. Kui kohus leiab, et kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi, tuleb kahjuhüvitist

§ 139ja § 140 alusel vähendada.

Hageja käitumise tõttu jäi leping sõlmimata - hageja esitas lepingu alles allkirjastamiseks määratud päeva hommikul, ei andnud kostjale informatsiooni hoonestusõigusele ehitatavate objektide kohta. Kahju on suures osas põhjustatud seetõttu, et hageja sõlmis kahjulike tingimustega laenulepingud. Hageja võttis suure majandusliku riski enne, kui lepingutingimused olid poolte vahel kooskõlastatud. Kuna läbirääkimisi poolte esindajate vahel ei peetud, ei saanud hageja eeldada, et leping temaga kindlasti sõlmitakse ning kostja ei saa vastutada ebamõistlikult suurte riskide võtmise eest. Hageja ei teatanud laenulepingute sõlmimisest kostjale ning kostja ei saanud sellise kahju tekkimisega arvestada. Hageja käitumist arvestades, on kahjuhüvitise nõudmine kostjalt sellises ulatuses ebaõiglane. Kostja ei pea vastutama hageja võetud ebamõistlikult suurtest riskidest tuleneva kahju eest. 33. OÜ * ja Y vahel sõlmitud laenuleping ei seostu väidetavate läbirääkimistega kostja ja hageja vahel. Hagi asjaolude kohaselt oli hoonestusõiguse omandamise tehingu finantseerimisega on seotud vaid kaks laenulepingut – OÜ-x ja AS-iga SEB Eesti Ühispank sõlmitud laenulepingud. Y-ga sõlmitud ebamõistlike tingimustega laenuleping vormistati selleks, et kunstlikult konstrueerida väidetav kahjunõue. Hageja ja laenuandjad OÜ x ning Y on omavahel seotud isikud. Y on AS-i S omanik, AS S on PTI AS-i omanik. PTI AS-i nõukogu liige on H. K, kes hageja väidete kohaselt on volikirja alusel esindanud OÜ-d * väidetavatel läbirääkimistel kostjaga. AS-i S nõukogu liikmeks on olnud H. S, sama isik on olnud ka OÜ * nõukogu liikmeks. Seega esineb seos Y ja OÜ * vahel. Samuti esineb erinevate isikute (P.P, E. S) kaudu seos ka OÜ x ja Y vahel. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 5

(13)
  1. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus mõistis OÜ-lt * ** AS-i kasuks välja õigusabikulude katteks 53 171,50 krooni. Kohus tühistas Tallinna Linnakohtu määrusega nr 2/231-11515/03 13.01.2004 ** AS-ile kuuluvale 15987/55652 suurusele mõttelisele osale hoonestusõigusest (Tallinna Kinnistusjaoskonna registriosa number xxx, uus number xxxxx) OÜ * kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 1 025 152,92 krooni.
  2. OÜ * ja ** AS vaidlusaluse hoonestusõiguse mõttelise osa müügilepingut ei sõlminud ning ** AS müüs hoonestusõiguse mõttelise osa 19.08.2003 hinnaga 9 809 000 krooni R K AS-ile kui kaasomanikule. Tegemist oli sama hinnaga, millega soovis hoonestusõiguse mõttelist osa osta OÜ *.
  3. Kostja 26.05.2003 nõukogu koosoleku protokollist (lk 47-49) nähtub, et koosolekul võeti teadmiseks, et x hoonestusõiguse mõttelise osa võõrandamise enampakkumine alghinnaga 850kr/m2 nurjus ning otsustati anda kostja juhatusele nõusolek hoonestusõiguse võõrandamiseks ostu korras * OÜ-le hinnaga 850kr/m2 tingimusel, et müügisumma peab olema laekunud enne müügilepingu sõlmimist AB * arvele ning volitati juhatajat M. T sõlmima müügileping OÜ-ga *.
  4. M. T 20.06.2003 kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja aktsionärid ei ole tehingu suhtes ühel meelel, neil on erinev ettekujutus tehingu tingimustest, neid sooviti arutada 19.06.2003 nõukogu koosolekul, kuid kuna kõiki liikmeid ei olnud kohal, ei saanud seda küsimust arutada. Juhataja märkis, et ei pea võimalikuks nõukogu poolt küsimust läbi arutamata tehingut kostja nimel sõlmida. Asjaolu, et kostja nõukogu ei olnud kindel, milliste tingimustega saaks hoonestusõiguse müüa, kinnitas M. T ka kohtuistungil. Sama asjaolu kinnitavad ka kostja nõukogu liikme H. T kirjad 16.06.2003 ja 17.06.2003 nõukogu esimehele Ü. T. Kostja 20.06.2003 kirjas selgitas kostja hagejale, et kaasomanikud ei ole nõus lepingut alla kirjutama, mistõttu on vaja teada tingimused, mis kaasomanikele ei ole vastuvõetavad, samas võidakse esitada tingimusi, mis ei ole vastuvõetavad kostjale, mis võib tingida olukorra, et lepingut ei saa sõlmida. Kostja märkis, et kuivõrd kõiki kaasomanikke ei tulnud lepingut sõlmima, ei ole võimalik lepingut sõlmida ning et kostja annab oma seisukoha tehingu sõlmimise võimalikkuse kohta kohe, kui on selgitatud välja kaasomanike seisukohad, tingimused ja kui tehingu tingimusi on arutanud kostja nõukogu. Asjaolu, et lepingus pidid olema osalised ka teised kaasomanikud, kinnitab hageja esitatud lepinguprojekt. Märgitud lepinguprojekti sai M. T oma ütluste kohaselt meili teel eelmisel õhtul enne notari aega ning vaid mõni päev varem teatati AB-st *, et tuleb minna notari juurde. M. T ütluste kohaselt oli 2003.a. mais enampakkumine nurjunud ning tema jaoks oli pärast enampakkumise nurjumist AB * vahendusel saabunud OÜ * pakkumine ootamatu.
  5. Hinnates M. T ütlusi enampakkumise nurjumise ja OÜ * pakkumise kohta koos kostja nõukogu 26.05.2003 otsustega, millega anti M. T nõusolek hoonestusõiguse müügiks hinnaga 850kr/m2 OÜ-le * ning volitused lepingu sõlmimiseks, oli M. T teadlik, et OÜ-lt * oli tulnud pakkumine ostuks. Seega sai M. T volitused hakata tehingut sõlmima, mis ei tähenda, et läbirääkimised lepingu sõlmimiseks selle nõukogu otsusega kas algasid või lõppesid. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles OÜ * pakkumisega AB *, ehkki M. T ei olnud AB-ga * sõlminud muud õigusabilepingut peale enampakkumise korraldamise kokkuleppe ning tema kui juhataja ei andnud kellelegi volitusi pidada hoonestusõiguse müügiga seotud läbirääkimisi. Kostja nõukogul ei olnud enne 20.06.2003 selge, millistel tingimustel tehing sõlmitakse, mida kinnitavad H. T kirjad ning tunnistaja M. T ütlused.
  6. Tunnistajate H. K ja M. T ütlused on vastuolulised ja nendega ei leidnud tõendamist, et H. K OÜ * lepingulise esindajana oleks läbi rääkinud kõik hoonestusõiguse ostu-müügitingimused, sh kaasomanikke puudutavad huvid ja tingimused kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme M. T. Tunnistajate ütlustest järeldub, et kostja 26.05.2003 nõukogu otsuse sai hageja muudelt isikutelt kui kostja juhatuselt, millega võis hageja saada teada ka võimalikest algsetest müügitingimustest nagu hind, raha AB * deposiitarvele tasumine ja et lepingu sõlmimiseks on volitus M. T ning et nõukogu on andnud põhimõttelise nõusoleku. Sellisel viisil informatsiooni saamine ei ole hinnatav pooltevahelise läbirääkimise pidamisena. Nõukogu liikme H. T kiri nõukogu esimehele 6
(13)16.06.2003 ja 17.06.2003 kinnitab, et kõigil nõukogu liikmetel ei olnud teada väidetavalt ettevalmistatud lepingu tingimused, neid ei olnud eelnevalt nõukogus läbi arutatud. Hageja ei eitanud, et ta suhtles kostja nõukogu liikmetega, seda kinnitas ka H. K, nõukogu liikmetega suhtlemist ei ole võimalik samastada juhatusega suhtlemisega ja lugeda seda läbirääkimiste pidamiseks.
  1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, kes esindab seltsi kooskõlas ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 ja TsÜS § 31 lg
  2. Õige ei ole hageja väide, et nõukogu liikmetega suhtlemist saab samastada seltsi esindusega TsÜS § 31 lg 5 järgi. ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 sätestavad, et juhatus on aktsiaseltsi esindav organ ning vastavalt TsÜS § 31 lg-le 3 ei või juriidilise isiku organile antud pädevust üle anda muule organile või isikule. TsÜS § 31 lg-st 5 tulenevalt loetakse organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, ent nimetatu ei tähenda, et nõukogu kui organi pädevusevälist käitumist saab pidada seltsi esindusõiguse teostamiseks. Kostjal ei tekkinud õigusi ja kohustusi hageja esindaja suhetest nõukogu liikmetega. Kostja nõukogu 26.05.2003 otsuse järgi oli lepingu sõlmimise volitused juhatajal, mitte kolmandatel isikutel, see pidi hagejale olema teada, kuna suheldi nõukoguga. Asjaolu, et M. T kui kostja juhatuse liige suhtles kostja nõukogu liikmetega hoonestusõiguse müügiga seotud küsimustes, on väljapoole tavapärast majandustegevust tehtava tehingu puhul kohane ja seaduslik.
  3. Hinnates kostja 20.06.2003 kirja hagejale, milles selgitati lepingu sõlmimata jätmise põhjusi, sh kaasomanike huve, kostja nõukogu liikme H. T 16.06.2003 ja 17.06.2003 kirja Ü. T 19.06.2003 toimuva nõukogu koosoleku päevakorra täiendamise kohta, M. T ütlusi, et tema sai projekti meili teel päev enne 20.06.2003 ja ei andnud kellegi volitusi läbirääkimisi pidada, H. K ütlusi, et info kostja valmisolekust lepingut sõlmida sai ta hagejalt, ning asjaolu, et kaasomanikud 20.06.2003 notari juurde ei tulnud ning et nendega eelnevalt läbi ei räägitud, ei olnud seisuga 20.06.2003 pooled tegelikult müügiga seotud ja kostja jaoks olulisi küsimusi arutanud ning läbirääkimisi pidanud.
  4. Hageja 03.07.2003 pretensioonist kostjale nähtub, et teiste kaasomanike nõusolek müügitehinguks ei ole vajalik, samas kinnitas H. K, et märgitud küsimus oli siiski aktuaalne ning samas oli lepingu projektis ka kaasomanikud kajastatud. 15.07.2003 kostja kirjas hageja esindajale selgitas kostja, et 18.07.2003 toimub kostja nõukogu koosolek, milles arutatakse maatüki küsimust ja sellega seonduvalt palutakse täpsustada milliseid ehitisi, millises mahus ja millise tähtajaga soovib OÜ * hoonestusõiguse mõttelisele osale x püstida (lk 52). 22.07.2003 vastuses teatas hageja esindaja, et hageja järgib detailplaneeringut (lubatud püstitada 5 16korruselist hoonet, lk 53) ning et on nõus tegema koostööd teiste hoonestusõiguse kaasomanikega. 25.08.2003 kirjas teatas hageja esindaja, et arvestades eelmisest kirjast möödunud 1 kuu, ei ole kostja teavitanud midagi, samas näitas üles soovi, et hageja soovib lepingut sõlmida. Nimetatud kirjavahetust poolte vahel võib hindas kohus kui läbirääkimiste alustamist.
  5. Tunnistaja M. T kinnitas, et hoonestusõiguse mõttelise osa müük oli võimalik lahendus kostja majandustegevuse olukorra päästmiseks, eelkõige oli küsimus selles, millistel tingimustel ja kellele seda müüa, milline saab olema ostja edaspidine tegevus seoses ostetava hoonestusõiguse mõttelise osaga, millised on kaasomanike huvid ja tingimused, aga ka kuidas müüki korraldada. Kostja nõukogu 27.03.2003 protokollist nähtub, et nõukogu otsustas anda juhatusele nõusoleku x hoonestusõiguse võõrandamiseks hinnaga 800 kr/m2 H AS-ile ning juhuks, kui müük ebaõnnestub, anda nõusolek juhatusele võõrandmiseks vähemalt hinnaga 850 kr/m
  6. 24.04.2003 avaldati ajalehes „x” hoonestusõiguse enampakkumise tingimused ja tähtaeg 20.05.
  7. 26.05.2003 tegi nõukogu uue otsuse, mille sisu on analüüsitud eelpool. 13.06.2003 tegi RK AS kostjale pakkumuse mainitud mõttelise osa ostuks hinnaga 850kr/m2 (lk 131) eesmärgiga kasutada maa-ala 2-korruselise kaubandushoone rajamiseks 2005-2006 K laiendamise eesmärgil. Kostja nõukogu liige H. T tegi nõukogu esimehele 16.06.2003 ja 17.06.2003 ettepaneku täiendada 19.06.2003 toimuva nõukogu koosoleku päevakorda hoonestusõiguse müügitingimuste ning teise kaasomaniku RK AS pakkumise arutelu kohta. 20.06.2003 kirjas selgitas kostja notari 7
(13)juures lepingu sõlmimata jäämise asjaolusid ja põhjendusi, 15.07.2003 tegi kostja ettepaneku hagejale täpsustada millistel tingimustel ja milliseid ehitisi ning millise aja jooksul soovib hageja hoonestusõiguse alale püstitada. 18.07.2003 kostja nõukogu koosolekul otsustati kinnitada hoonestusõiguse mõttelise osa võõrandamise tingimused - pinna suurus, müügihind, tasumise kord, valduse üleandmise kuupäev, hüpoteekidest vabastamine, ehitiste korruselisus – 3 (lk 132133). Nimetatud otsuses ei märgitud kellele hoonestusõigus müüakse. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt oli kostja jaoks hoonestusõiguse müümine majanduslikult äärmiselt oluline, mistõttu oli nõukogus erinevatel aegadel märgitud küsimus arutusel. On tõendatud, et kostjal oli soov ja tahe müüa vaidlusalust hoonestusõiguse mõttelist osa. Huvi müügi vastu näitas kostja üles enampakkumise korraldamisega ja kirjavahetuses hagejaga pärast 20.06.2003. Erinevate nõukogude otsuste kaudu on näha müügitingimuste kujunemine ja läbimõtlemiseks vajalik aeg. Nimetatu ei ole vastuolus

§ 14

lg-ga 1, millest tulenevalt peavad lepingueelseid läbirääkimist pidavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvidega ja õigustega, mis tähendab ka õigust lähtuda ka lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel ka enda huvidest ja õigustest, sest vastasel korral osutuks lepingu sõlmine tahtega vastuolus olevaks. Kostja ei ole hagejaga tahteta alustanud läbirääkimisi pärast 20.06.2003 ning asjaolu, et hagejaga lepingut ei sõlmitud, ei viita, et kostja oleks pidanud/alustanud hagejaga läbirääkimisi ilma soovita lepingut sõlmida. 44. Kuivõrd ei leidnud tõendamist, et kostja oleks pahauskselt, so eelkõige lepingu sõlmimise tahteta pidanud hagejaga läbirääkimisi, ei järgne ka kostja vastutust hageja ees

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 järgi.

Eeltoodud põhjendustel jääb hagi rahuldamata, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut hageja väidetele kahjust, põhjuslikule seosele kostja käitumise ja hagejal tekkinud võimaliku kahju kohta, ega kostja vastuväidetele ning sellele, kas kahju suuruse hindamisel tuleks hüvitist vähendada hageja võimaliku süü tõttu. Samuti ei ole vaja anda hinnangut märgitud asjaolude kohta esitatud tõenditele. Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. OÜ * palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. Kohus hindas vääralt tõendeid, rikkus menetlusnormi ja jättis kohaldamata materiaalõigusnormid.
  2. Kostja juhatuse liikme M. T 20.06.2003 kirjas toodu ning kostja juhatuse liikme viibimine notaribüroos tehingu sõlmimiseks kokkulepitud ajal tõendab, et tehing oli allkirjastamiseks ette valmistatud, kuid kostja juhatuse liige loobus viimasel hetkel aktsionäride survel tehingu sõlmimisest. Kohus omistas liigset tähtsust asjaolule, et kostja nõukogu ei olnud kindel, milliste tingimustega peaks ja saaks hoonestusõigust müüma.
  3. Kostja nõukogu liikme H.T 16.06.2003 ja 17.06.2003 kirjadest nõukogu esimees Ü. T nähtub, et kostja oli juba hiljemalt 16.06.2003 teadlik 20.06.2003 plaanitavast tehingu sõlmimisest ning nõudis lepinguprojekti arutamist nõukogu koosolekul; samuti, et pooled olid pidanud läbirääkimisi tehingu sõlmimiseks ning olid jõudnud tehingu ettevalmistamise faasi, kuid kostja üks nõukogu liikmetest soovis tehingu sõlmimist takistada.
  4. M. T 20.06.2003 kirja kohaselt ei ole kaasomanikud nõus lepingut alla kirjutama, kuna osa tingimusi ei ole neile vastuvõetavad ja kuivõrd kaasomanikud ei tulnud tehingut sõlmima, siis ei olnud võimalik lepingut sõlmida. Nimetatu viitab, et kaasomanikud olid teadlikud tehingu sõlmimisest ning kostja ei näinud ega pidanud enne 20.06.2003 notaribüroos kirja üleandmist nägema võimalikku probleemi. Eeltulenevast järeldub, et hageja oli notari juurde tulles veendumusel, et leping sõlmitakse ning teised kaasomanikud on nõus lepingut sõlmima. Kostja esindaja sai 19.06.2003 nõukogu koosolekul või pärast seda, kuid enne 20.06.2003 notaribüroosse minekut nõukogult juhised lepingu sõlmimisest keelduda. Kui asi oleks olnud läbirääkimiste staadiumis, ei oleks lepingu sõlmimiseks kokku lepitud aega notari juures.
  5. Kohus märkis, et M. T sai lepinguprojekti eelmise päeva õhtul ning et mõni päev varem 8

(13)(17.06.2003) teatati, et tuleb minna notari juurde. Seega oli lepingutingimustes kokku lepitud toimunud läbirääkimiste käigus ning lepinguprojekt edastati kostja esindajale piisava varuga. Kuna 19.06.2003 toimus kostja nõukogu koosolek, kus M. T anti väidetavalt juhised lepingut mitte sõlmida, on loogiline, et M. T oli pidanud läbirääkimisi ja andnud kostja esindajana nõusoleku tehingu sõlmimiseks.
  1. Kohus märkis, et OÜ * pakkumisega tegeles Advokaadibüroo *, ehkki M. T ei andnud kellelegi volitusi pidada hoonestusõiguse müügiga seotud läbirääkimisi. Nimetatud asjaolud ei välista, et M. T pidas OÜ * esindaja H. K läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamiste fakti kinnitas ka ütlustega tunnistaja H. K. M. T ei teinud midagi selleks, et Advokaadibürood * tehingu ettevalmistamisest kõrvaldada.
  2. Kohus pööras põhjendamatult tähelepanu kostja nõukogu väidetavale informatsiooni puudumisele tehingu tingimuste osas. Nõukogu otsustas juba 26.05.2003 koosolekul, kellele ja millise hinnaga hoonestusõiguse osa müüa. Isegi kui nõukogu liige H. T ei teadnud kõigist tehingu tingimustest, ei oma see tähendust, kuna hageja ei saanud ega pidanud tagama kostja juhtorganite vahelist infovahetust. Äriühingu juhtorganite vahelise informatsioonivahetuse puudulikkus ei saa olla õigustuseks juhatuse liikme pahausksele käitumisele.
  3. Kohus leidis, et tunnistajate M. T ja H. K ütlused on vastuolulised ja tõendamist ei leidnud, et tunnistajad oleksid läbi rääkinud kõik hoonestusõiguse müügitingimused, sh kaasomanikke puudutavad tingimused. Sellise järeldusega võttis kohus otsuse kui terviku suhtes vastuolulise seisukoha, sest kohus leidis ka, et läbirääkimisi üldse ei peetud. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t
  4. Kohtuotsuses esineva vastuolu korral, mis puudutab asja lahendamise seisukohast olulist asjaolu, tuleb lugeda kohtuotsus olulises osas põhjendamatuks. Läbirääkimiste toimumise ja tehingu sõlmimiseks ettevalmistuste tegemise fakti ei välistaks asjaolu, et kõiki lepingu tingimusi poolte vahel ei kooskõlastatud.
  5. M. T väide et ta kohtus H. K esimest korda 20.06.2003 notaribüroos, on vale ning lükatud ümber teiste tõendite, sh M. T enda ütlustega. M. T 20.06.2003 H. K üleantud kiri näitab, et M. T on tehinguga seotud küsimustega hästi kursis. M. T ei eitanud H. K suhtlemist telefoni teel. M. T osalemist läbirääkimistes näitab tema informeeritus. Kohtuistungil väitis M. T, et hoonestusõiguse tingimused muutusid iga päev. M. T väide, et usaldus tema vastu ei olnud nii suur, et läbirääkimisi oleks usaldatud ainult tema kanda, tõendab, et M. T osales läbirääkimiste pidamises.
  6. Suhtlemine kaasomanikega oli M. T ülesanne. Kaasomanike osa tehingu sõlmimisel pidi olema kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimine. Hoonestusõiguse osa oleks saanud kostjale müüa ka kasutuskorda seadmata. Asjaolu, et M. T suhtles kaasomanikega on tõendatud tema ütlustega ning 20.06.2003 kirjaga.
  7. Hageja ei väitnud, et samastab kostja nõukogu liikmetega suhtlemist kostja juhatuse liikmetega läbirääkimistega. Asjaolu, et hageja suhtles ka nõukogu liikmetega, ei ole asja lahendamisel oluline. Põhjendatud ja seaduslik on suure väärtusega tehingu ettevalmistamisel suhelda ka nõukogu liikmetega, seda leidis ka kohus.
  8. Kostja pidi lähtuma

§ 14lg-st 1.

Kuna M. T pidi olema teadlik, et tehingu sõlmimisega võib tekkida probleeme, pidi ta hagejat sellest informeerima, sest M. T oli teadlik, et hageja peab tehingu ettevalmistamise käigus kandma deposiiti raha. Otsus sellise tingimuse kohta võeti vastu kostja nõukogu poolt 26.05.2003 koosolekul, millest M. T osa võttis. Mõistlik isik pidi ette nägema, et raha tehingu finantseerimiseks võib tulla võõrvahenditest ning sellega kaasnevad kulutused. M. T tõi kohtuistungil ja kirjas välja põhjuse, miks tehing ära jäi - aktsionäride erinevad ärihuvid. Sõltumata aktsionäride erimeelsusest pidas kostja juhatuse liige läbirääkimisi tehingu sõlmimiseks. Kohtu välja toodud asjaolud ei lükka ümber H. K ütlusi läbirääkimiste pidamise kohta ning muid tõendeid, mis viitavad poolte vahel peetud läbirääkimistele. M. T lasi OÜ-l * tehinguks ettevalmistusi teha ega teatanud võimalikest takistustest. Kostja selline 9

(13)käitumine ei olnud kooskõlas

§ 14lg-ga 1, kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt.

  1. Kohus leidis, et pooled hakkasid läbi rääkima alates 20.06.
  2. Hageja esindaja saatis kostjale pärast 20.06.2003 kolm kirja – 03.07.2003, 22.07.2003 ja 25.08.
  3. Kostja vastas vaid 15.07.2003 kirjale, kus ta lepingu sõlmimist ära ei ütle. Samuti ei vastanud kostja 25.08.2003 kirjale ega teatanud, et hoonestusõiguse osa võõrandati juba 19.08.2003 RK AS-ile. Kostja käitumine on kvalifitseeritav pahauskse ja heade kommete vastase käitumisena. Hagejat hoiti lootuses, et tehing sõlmitakse. Poolte kirjavahetus ei välista, et pooled leppisid enne 20.06.2003 kokku tehingu sõlmimiseks vajalikes küsimustes. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 14lg-d 1 ja 2 ning § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. ** AS ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Apellatsioonkaebuses puuduvad viited menetlusnormide rikkumisele tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel, mistõttu ringkonnakohtul ei tule TsMS § 652 lg 5 kohaselt tõendeid uuesti hinnata. M. T
  2. juuni 2003.a kirjast ei nähtu nagu oleks tehing olnud ette valmistatud või nagu oleks kaasomanikega peetud lepingueelseid läbirääkimisi. Asjaolu, et advokaadibürool * ei olnud volitusi läbirääkimisi pidada, ei tõenda, et läbirääkimisi pidas M. T. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohtu otsuses on liigset tähelepanu pööratud vastustaja nõukogul tehingu kohta informatsiooni puudumisele. Oletuslikud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, nagu oleks vastustaja esindaja M. T kohtunud apellandi esindaja H. K ka enne
  3. juunit 2003.a. Kohtuotsuses puudub vastuolu küsimuses, kas poolte vahel toimusid läbirääkimised või mitte. Väidetavad arutelud kostja nõukogu liikmetega toimusid juhatuse teadmata, kusjuures niisugustest aruteludest ei saanud hagejale tekkida õigusi ega kohustusi, kuivõrd äriühingut saab esindada vaid juhatus. Kostja ei ole rikkunud

§ 14

lg-st 1 tulenevat kohustust ega käitunud heade kommete vastaselt

§ 1045

lg 1 p 8 mõttes, kuna ta on mõistlikult arvestanud kõigi nende hageja huvidega, mis olid talle teada. Vastustaja ei ole pidanud läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahteta ega muul viisil pahauskselt. Apellandile ei ole kahju hagiavalduses märgitud ulatuses tekkinud ning puudub põhjuslik seos. Puudub õigusvastane tegu ning vastustaja ei ole väidetava kahju tekkimises süüdi. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

  1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Muutmata tuleb jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
  2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt lepingueelse vastutuse kohaldamise eeldusena tuleb esmajärjekorras tuvastada, kas ja missuguses ulatuses pidasid pooled lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi või valmistasid muul viisil ette lepingu sõlmimist. Alles läbirääkimiste või lepingu ettevalmistamise toimumise kindlakstegemisel on võimalik hinnata, kas pooled käitusid seejuures kooskõlas

§-st 14 tulenevate kohustustega. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavatel isikutel lasub seadusest tulenev kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega. Tegemist on kaitsekohustusega, mis omakorda on tuletatud üldisest kohustusest käituda läbirääkimiste ajal või muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistades heas usus. Kaitsekohustuse sisu on kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega, millest ühtlasi tuleb vajadus arvestada läbirääkiva poole käitumisele hinnangu andmisel

§ 7lg-s 2 sätestatud asjaolusid.

61. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel tehingu tegemiseks läbirääkimisi üldse peeti. Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel läbirääkimiste alguse aja suhtes. Maakohus asus seisukohale (otsuse p 64 lk 12), et lepingueelsete läbirääkimiste pidamiseks poolte vahel saab lugeda 2003.a 10

(13)juulis toimunud kirjavahetust, mille käigus hageja heitis kostjale ette lepingu sõlmimisega venitamist (hageja 03.07.2003.a kiri kostjale, t I kd lk 50-51), kostja seevastu palus hagejal täpsustada kavandatavat ehitusmahtu (kostja 15.07.2003.a kiri, t I kd lk 52), millele kostja vastas 22.07.2003.a kirjaga (t I kd lk 53) ning viimaks hageja 25.08.2003.a kiri palvega teatada, millal on kostja valmis lepingut sõlmima (t I kd lk 54). Hageja (apellant) leiab, et läbirääkimised algasid juba varem ning hiljemalt 16.06.2003.a oli kostja teadlik 20.06.2003.a kavandatud tehingu sõlmimisest notari juures. Kolleegiumi arvates nähtub asja materjalidest, et poolte vahel peeti kavandatava tehingu suhtes läbirääkimisi juba 2003.a juunis. Läbirääkimiste toimumise tuvastamiseks ei ole nõutav tõendada, et poolte seaduslikud esindajad olid teatud ajavahemiku vältel isiklikult kohtunud, vaid kavandatava tehingu kohta on teavet võimalik vahetada ka muul viisil. Seadus ei sätesta lepingueelsete läbirääkimiste legaaldefinitsiooni, kuid ringkonnakohtu arvates saab läbirääkimiste all mõista ühe potentsiaalse lepingupartneri poolt teisele potentsiaalsele lepingupartnerile niisuguse info edastamist, milles väljendub selgelt mõistetav soov astuda teatud tingimustel omavahelistesse lepingusuhetesse. Läbirääkimiste toimumine ei eelda, et pooltel oleks kõigist kavandatava tehingu tingimustest juba ühine ettekujutus, vaid reeglina selgubki alles läbirääkimiste käigus, kas on võimalik jõuda mõlemat poolt rahuldavale tulemusele. Kolleegiumi arvates viitab kostja
  1. juuni 2003.a kiri, milles põhjendatakse tehingu mittesõlmimist, asjaolule, et poolte vahel oli juba enne nimetatud kuupäeva kõne all olnud võimaliku tehingu sõlmimine kindla lepingueseme suhtes (11540/55652 mõttelist osa hoonestusõigusest aadressil Paldiski mnt 100). Samas ei ole esitatud asjaolude põhjal võimalik kindlaks teha läbirääkimiste alguse täpset aega. Läbirääkimiste alguseks ei saa pidada kostja nõukogu 26.05.2003.a koosolekut, mil nõukogu otsustas anda juhatusele nõusoleku hoonestusõiguse müügiks hinnaga 850 kr/m2, kuna läbirääkimine eeldab kahe potentsiaalse lepingupartneri (juriidiliste isikute puhul nende pädevate juhtimisorganite) vahelist suhtlemist. Samuti ei võimalda esitatud tõendid kindlaks teha, missugusesse seisu olid läbirääkimised
  2. juuniks 2003.a jõudnud ning kas ja missuguste oluliste lepingutingimuste osas olid pooled selleks ajaks üksmeele saavutanud. Vastavas osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse p-des 60 – 62 (lk 11) toodud põhjendustega ega korda neid TsMS 654 lg 6 alusel. Notari juures aja kokkuleppimine ei tõenda, nagu oleksid pooled jõudnud tehingu kõigis olulistes tingimustes üksmeelele, kuna notari aja saab broneerida üks tehingupooltest ilma teise poole sellekohase tahteavalduseta. Kolleegiumi arvates saab käesoleval juhul läbirääkimiste alguseks lugeda hetke, mil kostja juhataja sai kätte notariaalse lepingu projekti (t I kd lk 29-46), kuna tõendeid ei ole esitatud poolte võimaliku varasema suhtluse sisu ning vahetatud teabe laadi kohta.
  3. Kolleegium ei nõustu maakohtu ega ka apellandi seisukohaga, et lepingueelsetest läbirääkimistest tekkiv vastutus on oma olemuselt deliktiline vastutus ning lepingueelsete läbirääkimistega tekitatud kahju tuleb hüvitada

-i kahju õigusvastase tekitamise sätete kohaselt. Ehkki õiguskirjanduses on esitatud erinevaid seisukohti lepingueelsest vastutusest tuleneva kahjuhüvitusnõude õigusliku aluse kohta (vrdl P. Varul jt, Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, § 14 kommentaar 4.6.2. kj 63) leiab kolleegium, et läbirääkimised on võlasuhte tekkimise iseseisvaks aluseks vastavalt

§ 3p-le 6.

Seega kuuluvad läbirääkimistest tekkinud kohustuste rikkumisel kohaldamisele üldised vastutust reguleerivad sätted, s.o

§ 100jj.

Kohustuse rikkumise üldise koosseisu kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. 63. Kolleegium märgib, et praktilist erinevust

§§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 kohaldamine kahju õigusvastase tekitamise sätete (

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7) asemel siiski kaasa ei too, kuivõrd mõlemal juhul tuleb üldjoontes tuvastada samad vastutust tingivad elemendid. Seega on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha teost, kahjust ja nendevahelisest põhjuslikust seosest koosnev objektiivne teokoosseis, seejärel õigusvastasus ja kolmandaks süü, põhimõtteliselt rakendatav ka lepingueelsetel läbirääkimistel põhineva võlasuhte puhul. Teona on siinjuures käsitatav poole konkreetne käitumine läbirääkimiste käigus ning 11

(13)õigusvastasus seisneb teisele isikule kuuluva seadusega kaitstud õigushüve (õigus ausatele ja heas usus peetavatele läbirääkimistele) rikkumises. Süü elementi puudutavas osas tuleb arvestada

§ 14

lg 3 ja osalt ka lg 4 sätestatud erisusega, kuivõrd nimetatud sätted nõuavad isiku pahausksust ega võimalda seetõttu vastutuse kohaldamist üksnes hooletuse (

§ 104lg 2 – 4) puhul.

64. Esmalt tuleb tähelepanu pöörata küsimusele, kas kostja tekitas oma käitumisega pooltevaheliste lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale kahju selliselt, et hagejal tekkinud kahju saab lugeda kostja käitumise tagajärjeks vastavalt

§ 127lg-le 4.

Kostja käitumisena tuleb hinnata seda, missugust informatsiooni ta läbirääkimiste käigus teisele poolele edastas ning kas teine läbirääkimispartner sai selle info põhjal mõistlikult eeldada, et tehing just temaga ning esialgsetel tingimustel sõlmitakse. Seega peaks

§-s 14 sätestatud kohustuse rikkumisele tuginev hageja tõendama, et kostja (juriidilise isiku puhul kostja esindaja) andis talle läbirääkimiste käigus signaali, mille alusel hagejal sai tekkida mõistlik ootus tehingu temaga sõlmimise suhtes. Kolleegiumi arvates ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud kostjalt niisuguse avalduse saamist, mis andnuks hagejale juba läbirääkimiste algjärgus aluse kavandatava lepingu sõlmimisele mõistlikult tugineda. Kolleegium toetab maakohtu seisukohta, mille kohaselt 26.05.2003.a kostja nõukogu otsuses sisaldunud algsetest müügitingimustest – hind, raha tasumine AB * deposiitarvele, tehingu sõlmimiseks volituste andmine M. T ja nõukogu põhimõtteline nõusolek – sai hageja muudelt isikutelt kui kostja juhatus ning sel viisil informatsiooni saamine ei ole käsitatav poolte vahel läbirääkimiste pidamisena. Samuti nõustub ringkonnakohus, et suhtlemist nõukogu liikmetega ei saa pidada läbirääkimisteks, millest kostjal kui juriidilisel isikul tekkinuksid õigused või kohustused. 65. 20. juuni 2003.a kirjas (t I kd lk 28) teavitas kostja hagejat sellest, et kostja aktsionärid on tehingu suhtes erinevalt meelestatud ning et tehingu tingimused vajavad täiendavat kooskõlastamist nõukogu liikmetega. Samas kirjas viitas kostja, et ka kõik kaasomanikud ei ole nõus lepingut allkirjastama ning et tõenäoliselt võivad tingimuste osas üles kerkida niisugused erimeelsused, mis välistaksid lepingu sõlmimise kostja poolt. Kolleegiumi arvates vastab kirja sisu täiel määral

§ -s 14 sätestatud kohustusele teavitada teist läbirääkimispartnerit lepingu ettevalmistamisel ilmnenud probleemidest ja takistustest. Kirjas sisalduva info kohaselt pidi hageja arvestama ka võimalusega, et läbirääkimised nurjuvad ja tehing jääb sõlmimata. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta läbirääkimiste alguse aja kohta (vt eelpool otsuse p 61) leiab kolleegium, et kostja teavitas hagejat tehingu sõlmimise võimalikest takistustest koheselt peale nende ilmnemist.

  1. Kaasomanikke puudutavas osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et sõltumata kaasomanike teadlikkusest
  2. juunil 2003.a kavandatud tehingu sõlmimisest notaribüroos või selle tehingu tingimustest, puudub alus omistamaks kostja kui ühe kaasomaniku käitumist lepingueelsete läbirääkimiste käigus ülejäänud kaasomanikele. Hageja ei ole tuginenud sellele, nagu oleks tal lisaks kostjale tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenev võlasuhe ka ülejäänud kaasomanikega. Kaasomandis oleva lepingueseme puhul võib küll kaasomanikust läbirääkimispartner olla

§ 14

alusel kohustatud teavitama teist poolt kaasomanike õigustest seoses lepinguesemega, kuid kaasomanikul ei ole seadusest tulenevat kohustust tagada ülejäänud kaasomanike nõustumine sõlmitava lepinguga selles ulatuses, milles see puudutab kaasomanike õigusi. Läbirääkimiste partneri teavitamine sellest, et kõik kaasomanikud ei ole valmis lepingut sõlmima, on kooskõlas

§-st 14 tulenevate kohustustega. 67. Kolleegiumi arvates on poolte vahel 2003.a juulis toimunud kirjavahetus käsitatav läbirääkimiste jätkumisena, kuivõrd kirjades arutleti hoonestusõiguse kasutamise tingimuste (ehitusmahu) üle. Seda seisukohta ei mõjuta asjaolu, et neljast kirjast kolm (03.07.2003.a, 22.07.2003.a ja 25.08.2003.a) on vastaspoolele saatnud hageja ning kostja on sama ajavahemiku vältel edastanud hagejale ühe kirja (15.07.2003.a). Oma 03.07.2003.a ja 25.08.2003.a kirjades ei teinud hageja kostjale ettepanekuid tehingu sisu kohta, vaid rõhutas peamiselt oma soovi tehing koheselt sõlmida ning hoiatas kostjat tehingu sõlmimisega viivitamise eest. Kostja palus oma 15.07.2003.a kirjas hagejal täpsustada, milliseid ehitisi, millises mahus (sh ehitusalune pind ja 12

(13)korruselisus) ning valmimistähtajaga soovib kostja hoonestusõiguse mõttelisele osale püstitada. Hageja aga märkis oma 22.07.2003.a vastuses, et ei saa kavandatavaid ehitisi lähemalt iseloomustada, kuid kavatseb järgida nii müügilepingut kui ehitusõigust, mis võimaldab püstitada krundile kuni viis 16-korruselist hoonet. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei saanud hagejalt viimase kavatsuste kohta soovitud mahus teavet, ei saanud kostjalt ka eeldada läbirääkimiste käigus edasise initsiatiivi ülesnäitamist.

§ 14

lg-st 1 tulenev kohustus arvestada lepingueelsete läbirääkimiste käigus mõistlikult teise lepingupoole huvidega ei tähenda, nagu tuleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus seada esikohale teise läbirääkimispartneri huvid. Lepingusuhte olemusest lähtudes peab kumbki pool lepingut sõlmides silmas eeskätt omaenda huve, teise poole huvide ja õigustega tuleb arvestada niivõrd, kuivõrd see on asjaolude kohaselt mõistlik. Kolleegium nõustub ühtlasi maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuvastatud ei ole kostja poolt läbirääkimiste pidamisel teise poole huvidega mõistlikus ulatuses mittearvestamine ega pahausksus läbirääkimistel, sh lepingu sõlmimise tahte puudumine.

  1. Lugedes läbirääkimiste alguseks kostja juhataja poolt lepingu projekti saamist (vt otsuse p 61) ning arvestades
  2. juunil 2003.a kostja poolt hagejale edastatud kirja läbirääkimiste käigus ilmnenud probleemide kohta leiab kolleegium, et tõendatud ei ole kostja poolt hagejale niisuguse teabe edastamine, mille põhjal hagejal võinuks tekkida mõistlik ootus, et tehing sõlmitakse just temaga ning et tehingu kõigis olulistes tingimustes on põhimõtteline kokkulepe saavutatud. Eeltoodu põhjal asub kolleegium järeldusele, et täidetud ei ole lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva vastutuse objektiivse teokoosseisu üks keskseid eeldusi, milleks on teo (käitumise) esinemine, mille tagajärjeks saaks olla läbirääkimispartneril kahju tekkimine.
  3. Kui ei esine kahju tekkimise põhjusena läbirääkimistel osalenud poolele etteheidetavat tegu, puudub vajadus hinnata ka teisel poolel kahju tekkimist, kuivõrd niisugusel juhul on juba ette välistatud põhjusliku seoses olemasolu teo ja õigusvastase tagajärje (kahju) vahel. Sellisel juhul saab rääkida isiku poolt endale ise kahjuliku tagajärje tekitamisest. Seega jättis maakohus põhjendatult hindamata hageja väited kahju tekkimise asjaolude, selle suuruse ja laadi kohta, samuti sellega seotud tõendid. Ringkonnakohus märgib, et lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva vastutuse puhul tulevad kahjuna kõne alla muuhulgas kulutused, mida teine pool tegi mõistlikult lepingu sõlmimisse uskudes. Seejuures lasub ka kahjustatud isikul endal kohustus teha temast mõistlikult sõltuv ähvardava kahju vähendamiseks. Lisaks saavad hüvitatavad olla üksnes niisugused kulutused, mida läbirääkimistele tuginenud pool teatud ajavahemiku vältel mõistlikult tegi. See ajavahemik algab nn usalduskoosseisu tekkimisega ning lõppeb niipea, kui kahjustatu ei või enam olla mõistlikult kindel, et leping sõlmitakse. Kolleegium leiab, et pärast kostjalt 20.06.2003.a kirja saamist ei saanud hageja olla mõistlikult kindel selles, et leping just temaga sõlmitakse.
  4. Apellant taotles vastustajalt kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni
  5. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kasuks on maakohtu otsusega apellandilt välja mõistetud õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestatud ulatuses. K. Kullerkupp G. Kivinurm U. Reinola 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.