← Eesti

2-04-1481/9

Obsah (4)§ 349§ 72§ 76§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1481 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

§ 349lõikega 3.

  1. Kuna hageja kaasomandiosa koormab AS SEB Eesti Ühispank kasuks seatud hüpoteek ning kuna kostja ei ole taotlenud kohtu kaudu nimetatud hüpoteegi kustutamist, siis ei ole üldse võimalik Tallinnas, x kaasomandit jagada viisil, et Tallinnas, x kinnisasi jääb kostjale. Juhul kui kostja oleks soovinud hageja kaasomandiosa koormava AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks seatud hüpoteegi kustutamist, siis oleks kostja pidanud oma vastuhagis esitama kohtule vastavasisulise taotluse, mida ta aga teinud ei ole. Teoreetiliselt on küll võimalik Tallinnas, x kinnisasi jätta täies ulatuses kostjale nii, et kogu kinnisasja jääb koormama AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks seatud hüpoteek, kuid võib eeldada, et kostja ei soovi seda. Sisuliselt kostja õigusi sellise kinnisasja jagamise viisiga ei rikuta, sest kui kostja peab hüpoteegisumma ulatuses hüpoteegiga tagatud nõude rahuldama, siis läheb seaduse kohaselt nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Samas võtab kostja sellega endale isikliku võlgniku maksejõuetuse riski, mille kohaselt vaatamata seadusest tuleneva nõude olemasolule ei ole võimalik nõuet isikliku võlgniku vastu reaalselt rahuldada. Seetõttu peaks selliseks kinnisasja jagamise viisi valikuks eksisteerima kostja selgesõnaline nõusolek, mis puudub.
  2. Seega oleks kohus vaidlusaluse kinnistu Tallinnas, x kaasomandi lõpetamisel ja kinnisasja jagamisel saanud valid üksnes hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Pooled olid kohtuistungil sisuliselt jõudnud kokkuleppele ½ mõttelise osa Tallinnas, x kinnisasja väärtuse osas, mistõttu kohus oleks pidanud lõpetama Tallinnas, x asuva kinnisasja osas kaasomandi selliselt, et Tallinnas x asuva kinnisasja ainuomanikuks saab M.P, kusjuures M.P on kohustatud tasuma kompensatsioonina kostjale kaasomandi lõpetamisel summa suuruses 815 000 krooni.
  3. Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja põhitegevuseks on kinnisvara ost ja müük. Nimetatud asjaolu valguses on ebausaldusväärne kostja väide, et kostja soovib elamumaa sihtotstarbega kinnisasja kasutada püsivalt oma majandustegevuses. Kostja kui juriidiline isik ei saa isiklikult kasutada elamumaa sihtotstarbega kinnisasja, vaid saab seda üksnes kas välja üürida või edasi võõrandada. Kuna kostja esindaja ise avaldas kohtuistungil, et kostja 4

(5)põhitegevuseks on kinnisvara ost ja müük, siis tuleb pidada tõenäoliseks, et kostja võõrandab Tallinnas, x asuva kinnisasja edasi.
  1. Hageja poolt hagi esitamisel kohtusse kuulus Tallinnas, x asuv kinnisasi ½ mõttelise osa ulatuses M.Pe omandisse ja ½ mõttelise osa ulatuses OÜ ** omandisse. Vastavalt Harju Maakohtule esitatud OÜ ** äriregistri registrikaardi väljatrükile oli OÜ ** asukohaks x, Tallinn ning juhatuse liikmeks H. B Samas 15.11.2004 on ühelt poolt OÜ ** kui müüja ning teiselt poolt kostja vahel sõlmitud kinnistu ja kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt OÜ ** võõrandas kostjale muuhulgas ½ mõttelise osa Tallinnas, x asuvast kinnisasjast. Ka kostja äriregistrisse kantud asukohaks on x, Tallinn ning juhatuse liikmeks H. B. Seega on kohtumenetluse ajal kostjaga tihedalt seotud isik OÜ ** ühe korra ½ mõttelise osa Tallinnas, xx kinnisasjast edasi võõrandanud. Kuna juba kohtumenetluse ajal on kostjaga tihedalt seotud isik OÜ ** vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa edasi võõrandanud, siis tuleb lugeda samuti ebausaldusväärseks kostja väidet, et ta soovib elamumaa sihtotstarbega kinnisasja kasutada püsivalt oma majandustegevuses. Samas hageja kui füüsiline isik saab pidevalt kasutada Tallinnas, x asuvat kinnisasja elamiseks. Seetõttu on väärad motiivid, millega kohus põhjendas Tallinnas, x asuva kinnisasja jätmist täies ulatuses kostjale. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning palub jätta see rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht
  3. Kolmas isik peab kaebust õigeks ning nõustub apellandi väidetega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  4. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.02.2006 otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus.
  5. Vaidlus poolte vahel puudub selles, et kinnistu Tallinnas, x kuulub poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades; ½ mõttelise osa väärtuseks hindavad pooled 815000,00 krooni; hagejale kuuluv ½ mõttelist osa on koormatud hüpoteegiga kolmanda isiku kasuks, mille väärtus on 500000,00 krooni; kinnistul asuvat elamut ei kasuta reaalselt kumbki pool. Kinnistu on tervikuna kostja valduses. 24.

§ 72

lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ja lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigust ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. 25. Maakohus leidis, et kumbki pool pole tõendanud, et soovib kinnistut ainuomandisse seetõttu, et soovib seda edaspidi kasutada. Nimetatud seisukohaga kohtukolleegium osaliselt nõustub. Kuid kolleegium ei nõustu kohtu põhjendustega, millega otsustas jätta vaidlusaluse kinnistu ülalnimetatud asjaoludel kostja ainuomandisse ainuüksi seetõttu, et kostja avaldas varem hagejast soovi kinnistu ainuomandisse saamiseks. Ringkonnakohtu istungil seletas kostja seaduslik esindaja, et vaidlusalust kinnistut ei kasutata. Elamu on pandud vaid valve alla ja üks inimene valvab, et hoonesse võõrad ei pääseks. Mingit konkreetset äriplaani kostjal nimetatud kinnistuga praegu ei ole. Hageja 5

(5)on aga korduvalt avaldanud, et sooviks asuda elama kinnistul asuvasse elumajja, kuid kostja pole võimaldanud kinnistut kasutada. 26.

§ 76

lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

§ 77

lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osad rahas. 27. Vaidlusalune kinnistu on elamumaa, sellel asub elumaja. Hageja on asunud kinnistut kasutama seades talle kuuluvale mõttelisele osale hüpoteegi. Hagiavalduses on hageja juba avaldanud, et kostja kaasomanikuna ei ole teda võimaldanud kinnistut aktiivselt kasutada, millega on kostja rikkunud

§-s 72 lg 3 sätestatut. Hageja on hagiavalduse täpsustuses avaldanud, et soovib saada kinnistu Padu 11 ainuomanikuks ja asuda sinna elama ja hiljem istungitel seda korranud (t.l.52, 96-98). Sellist soovi on korranud hageja ka apellatsioonkaebuses. Protsessi kaasatud kolmas isik AS SEB Eesti Ühispank toetab samuti hageja taotlust saada kinnistu x ainuomanikuks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kaevatav otsus seda ei taganud, kuna kostjat kohustati hüvitama hagejale vaid 315000,00 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluse kinnistu ½ mõttelise osa väärtuseks on 815000,00 krooni. Hüpoteek kinnistule oli seatud kolmanda isiku laenu tagamiseks.

  1. Ülaltoodu alusel ja kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohtukolleegium, et kinnistu x tuleb jätta hageja M.Pe ainuomandisse. Selliselt on tagatud paremini mõlema kaasomaniku õigused, samuti kolmanda isiku õigused. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale 815000,00 krooni.
  2. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
  3. Hageja on esitanud taotluse ka kohtukulude hüvitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg1 ja 8 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Hageja on tasunud õigusabi eest summas 7080,00 krooni ja tasunud kokku riigilõivu summas 31870,00 (120,00+31750,00) krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt. R. Allikvere U. Reinola G.Kivinurm 6

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.