TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-422 Otsuse kuupäev 19.05.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andres Einpalu kaebus Põ llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ( PRIA) peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 ja 01.02.06 vaideotsuse nr 13 -25/160 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Andres Einpalu Kaebuse esitaja esindaja Maia Ploom Vastustaja esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Tartu Halduskohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest Asjaolud ja menetluse käik Andres Einpalu esitas 23.05.2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, milles taotles ühtset pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 2,77 ha suurusele maale. PRIA kontrollaruande nr 050119 -78-016 järgi teostati kaebuse esitaja põldudel ajavahemikul 30.09.2005 kuni 03.10.2005 PRIA poolt kohapealne kontroll. PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 punktiga 39 jäeti Andres Einpalu ühtse pind alatoetuse taotlus rahuldamata taotletud ja kindl akstehtud põllu pindade erinevuse tõttu 30 -50%. A.Einpalu esitas 16.01.2006 PRIA peadirektorile vaide, mis jäeti peadirektori 01.02.2006 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt teostati taotleja majandusüksuse 1 põllumajanduslikel maatükkidel kohapealne kontroll, mille käigus mõõdeti põllumassiivi 64646489108 põllu nr 7 pindalaks 0,18 ha, (taotleti 0,3 ha), kuna ülejäänud pind oli hooldamata. Sama l põllumassiivi põllu nr 6 pindalaks saadi 0,05 ha (taotletud 0,6 ha). Põllul nr 3 ei olnud tuvastatav ristiku ja loodusliku rohumaa pi ir. Kaebuse esitaja esitas 01.03.2006 halduskohtusse kaebuse peadirektori vaideotsuse tühistamiseks ning 06.03.2006 kae buse peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1 -3.11/139 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist, kuna ta ei nõustu vastustaja poolt läbiviidud kohapealse kontrolli tulemustega. Kaebuse esitaja märgib, et ta tegeleb mahepõllumajandusega ja on regis treeritud FIE-ks, kellel on õigus taotleda ühtse t pindalatoetust. Toetuse saamise aluseks on põllumajandusministri 06.04.2005.a. määrus nr. 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otse toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja menet lemise kord". Kaebaja esitas PRIA -le pindalatoetuse saamiseks taotlu se järgnevalt: - põld nr 1 (oder) 1,12 h a. Vastustaja mõõtis pinnaks 1,02 ha. Kaebaja nõustub selles osas vastustaja mõõtmise andmetega. - põld nr 2 (mustkesa, talirukis) 0,45 ha. Vastustaja mõõtis põllu suuruseks 0,49 ha. Ka siin kaebaja nõustub mõõtmise tulemustega. - Põld nr 3 (ristikud) 0,30 ha. Vastustaja mõõtis põllu suuruseks 0,41 ha., vahe on seega 0,11 ha. Kaebaja märgib, e t vastustaja esindaja mõõtis ristikupõllu hulka ka teiselpool õunaaeda asuva heintaimede põlluosa. Mõõtmine on valesti teostatud, mida tõendab põldude harimine, põllu künnipiir on selgesti eristatav. - Põld nr 7 (heintaimed) 0,3 ha. Tegel ikult on põllu suur us vähemalt 0,39 ha, vastustaja mõõtis aga põllu suuruseks 0,18 ha . Vaidlusalune heintaimede ala ümbritseb noort istutatud metsa. Noort metsa ei tohtinud piirk ondliku maaparandusbüroo kooskõlast use kohaselt istutada kraavile lähemale kui 10 meetrit. Seetõttu on noor mets he intaimede põllu keskel. Vastustaja on heintaimede põllu sisse jätnud mõõtmata põllu nr 3 hulka arvatud 0,11 ha suuruse ala ja noort metsa ü mbritseva ala, kraavi ja noo re metsa vahelise 10 meetri laiuse ja 100 meetri pikkuse ala. Mingit niitmata ala põllul ei ole. - Põld nr 6 (viljapuud ja marjapõõsad) 0,6 ha. Vastustaja mõõtis selle põllu suuruseks 0,05 ha. Einpalu märgib, et ta on ise ekslikult arvestanud selle põllu hulka ka õueala suurusega 0,35 ha ning nõustub, et see põld jääb toetuse menetlusest välja. Kaebaja märgib, et kontrolör ei teostanud maa mõõtmist õieti. Vaideotsuse kohaselt olevat 0,18 hektarist ülejäänud pind hooldamata. Asjaolu, et põllul ei olevat tuvastatav ristiku ja loodusliku rohumaa ( hein taimede alune maa) vaheli ne piir, ei vasta kuidagi tegelikkusele. Loodusliku rohumaa ja r istiku põllu vahel kasvavad ühest küljest kaks rida õunapuid. Seega on põldude vaheline maa seal hästi tuvastatav. Teisest küljest piirneb looduslik rohumaa ristikupõlluga. Nende kahe põllu vahel on lõpukünni sügav vagu, mis on samuti hästi tuvastatav. Ristik on mitmeaas tane kultuur. Seda põldu 2 künti viimati 3 -4 aastat tagasi. Seega ei ole eelpoolnimetatud lõpuk ünni vagu nende aastate jooksul muutunud. Heintaimede aluse maa suuruse muutumine ei ole võimalik, kuna seda ei harita. See maa on ühesuguse suurusega olnud aastaid. Ka ristiku põld ei saa suureneda , kuna ta kasvab mitu aasta t ühe koha peal. Kaebaja osundab, et ta on e rialalt agronoom ja oskab põldude suurusi mõõta. Looduslik rohumaa on kogu ulatuses ühtlaselt hooldatud. Kontrolöri seisukohast võis olla hooldamata noore metsa alune maa, kuid seda ei olegi andmete esitamisel loodusliku rohumaa hu lka arvatud. Eksitus võis tekkida sellest, et maamõõtja ei kõndinud piire mõõtva GPS seadm ega mööda loodusliku rohumaa piire ja seega jäi osa looduslikust rohumaast selle põlluosa hulka arvamata. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1 -3.11/139 välja andmise põhjuseks olid kaebaja majandusüksuses kohapeal läbiviidud kontrolli tulemused. Põllul nr 7 oli põ llupind osaliselt niitmata ja ohakatega umbrohtu nud, mistõttu vähenes põllu pind 0 ,18 hektarini. Põld nr 6 puhul oli tegemist osaliselt õuealaga. Selg elt piiritletud põldu leiti 0,05 ha osas, mis oli piiritletud kolmest küljes aiaga ja neljandast küljest teega. Kuna vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2 järgi võetakse ühtse pindalatoetuse taotluste menetlemis el arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,3 ha, siis kaebaja põlde nr 6 ja nr 7 taotluse menetlemisel arvesse ei võetud. Seega jäi kaebajal toetuskõlbulikuks pinnaks kokku 1,92 ha, kuid toetust oli taotletud 2,77 ha suurusele pinnale. Vastavalt Euroop a Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 138 lg 1 ei maksta taotlejale toetust, kui taotletud ja kindlakstehtud põllu pindade erinevus on 30 -50 %. Kaebajal oli eelpool nimetatud pindade erinevuseks 30,7 % ning seega oli taotluse rahuldamata jätmine õigustatud. Eelpool toodud põldude mõõtmistulemused kajastusid ka kontro llaruande nr 050119 -78016 lisas 1, mille on ka kaeb aja 03.10.2005 allkirjastanud. Samuti on kaebaja allkirjastanud kontrollaruande, kus kaebaja on märkuste kohale kirjutanud, et kogu taotletud põldude pind oli seisuga 30.06.2003 kasutuses. Samas ei ole kaebaja märkustes kordagi vaidlustanud
- aastal kontrolli käigus teostatud mõõtmistulemusi. PRIA haldusakt on seaduspärane ning tuleneb läbiviidud kohapealase kontrolli tulemustest. Vastustaja märgib, et puudub vajadus pindade uueks ülemõõtmiseks ning praegusel aastaajal pole objektiivsete tulemuste saamiseks selline mõõtmine ka võimalik. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud t oimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 7 vaatab haldus kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. 3 Antud juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud PRIA peadirektori käskkirja ja v aideotsuse, milledega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ühtse pindalatoetuse saamiseks põhjusel, et kaebaja poolt taotletud ja vastustaja p oolt kontrollitud põllu pindala erines üle 30 %. Kaebaja taotles PRIA -lt ühtset pindalatoetust kokku pinnale 2,77 ha, vastustaja poolt teostatud kontrolli tulemusena loeti toetus kõlbulikuks 1,92 ha. Kaebaja vaidlustab seejuures kogu põ llumassiivist ainult põldude nr 3 ja 7 mõõtmistulemusi. Kaebaja on nõustunud põllu nr 6, pindalaga 0,6 ha , taotlusest välja arvamisega. A.Einpalu on PRIA -le esitatud taotluses märkinud põllu nr 3, millel kasvab ristikhein, pindalaks 0,3 ha ja põllu nr 7, millel kasvavad heintaimed, pindalaks samuti 0,3 ha. Kaebaja ei ole nõus PRIA kon trollimisega, märkides, et maamõõtja ei kõndinud GPS seadmega mööda kogu loodusliku rohumaa piire. Kohus on seisukohal, et puudub alus vaid lustatud PRIA haldusaktide tühistamiseks. Kaebaja väited ei anna alust 30.09.2005 kaebaja põldudel kohapealse kontrollimise tulemuste ebaõigeks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis annaks kahelda PRIA järelevalve ametniku poolt teostatud kohape alse kontrolli tulemuste õigsuses. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise se aduse § 12 lg 2 sätestab, et ühtse pindalatoetuse saamise l võetakse põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide regi stris andmed, mille kohaselt neid
- aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamis eks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutamisest ajutiselt väljas. Vaidlustatud PRIA 01.12.2005 käskkirja punktis 39 on Andres Einpalule ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendustes märgitud – toetust ei maksta taotletud ja kindlakstehtud põllu pindade erinevuse tõttu 30 -50% ning aluseks on märgitud 1973/2004 art 138 lg
- Komisjoni määruses (EÜ) nr 1973/2004 artikli 138 lg 1 sätestab, et kui halduskontrolli või kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklare eritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 3 %, kui mitte üle 30% kindlaks määratud pindalast, vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, välja arvatu d määruse (EÜ) nr 796/2004 arti klis 72 mää ratletud vääramatu jõu või erandlike asj aolude korral. Kui erinevus on üle 30 % kind laksmääratud pindalast, kõnealuse aasta puhul toetust ei anta. Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2, mis seletab määruses kasutatavaid mõisteid, punkti 22 kohaselt tuleb määratletud maa -alaks lugeda maa -ala, mille puhul on täidetud kõik toetuse andmise eeskirjades sätestatud tingimused. Kaebuse esitaja on ise nõustunud, et taotluses n äidatud pinnast 2,77 ha tuli maha arvata põld nr 6 pindalaga 0,6 ha, misjärel jääb taotlusaluseks maa-alaks järele 2,17 ha. Kohapealsel kontrollimise tulemusel jäeti taotluse menetl usest välja ka põld nr 7 pindalaga 0,3 ha , kuna Euroopa Liidu ühise põlluma janduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2 järgi võetakse ühtse pindalatoetuse taotluste menetlemisel arvess e põllud, mille 4 pindala on vähemalt 0,30 ha. Kuna kohapealsel kont rollimisel saadi mõõtmise tulemusena põllu nr 7 osas toetuskõlbulikuks ainult 0.18 ha, siis oli põhjendatud PRIA poolt nimetatud põllu toetuse ühtse pindalatoetuse taotluse menetlusest välja jätmiseks . Selle tulemusena jäi kokku toetuskõlbulikuks maaks 1.92 ha. Vastustaja on mä rkinud, et taotluses esitatud ja mõõdetud pindalade erinevus oli 30,7 % , mis toob kaasa määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaselt toetuse taotluse mitterahuldamise. Kohapealne kontroll teostati taotleja juuresolekul. Taotlejale on peale põldude ülemõõtmist, so. 03.10.2005 tutvustatud kontrollaruanne koos põldude kontrolllehtedega, mille kohta on taotleja andnud allkirja. Ei nähtu, et kaebaja oleks kontrollimise käigus või peale kontrollimise aruande esitamist koheselt kontroll i teostamist kui toimingut vaidlustanud. Kui kaebaja sai juba kontrollmõõtmi se ajal aru, et mõõtmine ei toimu kogu toetuskõlbuliku maa osas, oli kaebajal võimalus kas märkida oma vastuväited kontrolllehele või vaidlustada mõõtmine. Samas ei võta see iseenesest õigust vaidlustada mõõtmist kui toimingut ja mõõtmise tulemusi koos h aldusakti vaidlustamisega. Kaebaja on märkinud, et eksitus põllu nr 7 mõõtmisel võis tuleneda sellest, et maamõõtja ei kõndinud mööda loodusliku rohumaa piire ja seega jäi osa looduslikust rohumaast selle põlluosa hulka arvamata. Kuid tähtsust ei oma mitte kogu ro humaa piirid, vaid ainult toetuskõlbulik põllu osa. Järelevalveametnik saab mõõta ainult toetuskõlbulikku maad , mitte kogu taotluses näidatud põldu . Järelevalveametnik on GPS mõõtmistulemuste lehele märkinud, et põld oli metsa poo lt mitu aastat niitmata (h einata) ja ohakatega umbrohtunud. Kohtul puudub alus kahelda inspektori poolt toetuskõlbu liku maa osas antud hinnangutes ja järeldustes . Oluline ei ole ka see, e t eelnevatel aastatel on kaebaja nimetatud toetust kõikidelt põldudelt taotletud osas saanud, kuna varematel aastatel ei ole kohapealset kontrollimist nende põldude osas tehtud. Lõpptulemust ei muuda ka kaebaja väide, et inspektor on põllust nr 7 0,11 ha mõõtnud põllu nr 3 hulka. Ka 0,11 ha lisamisel põllu nr 7 0,18 ha -le jääb põllu nr 7 pindala a lla 0,30 ha, mida toetuse määramisel ei olnud õigus arvestada. Kohus on seisukohal, et probleemi lahendada ei ole võimalik kordusmõõtmise kaudu kas talvekuudel või kevadel , antud juhul vähemalt pool aastat hi ljem põllu niitmise kohustusest. Selline kontrol limine ei saaks anda enam obj ektiivseid andmeid ega oleks võrreldavad 30.09.2005 teostatud kontrollimise tulemustega. Kohtuistungil esitas kaebaja inspektori poolt koostatud kaardile (tlk.41) omakäeliselt joonistatud nn põllumassiivide kaarti (tlk.55) et näidata inspektori poolt m õõdetud põldude piiride ja tegelikult olemasol evate põldude piiride erinevusi . Samas on kohtutoimikus põllumassiivide kaart, millele on toetuse taotleja omakäeliselt 23.05.2005 aastal märkinud taotlusaluste põldude piirid (tl k.36). Sellel, taotleja poolt PRIA-le esitatud kaardil olevad põldude piirid ei ühti kaeb aja poolt kohtuistungil esitatud põldude piiridega, ja seda just põllu nr 7 osas. PRIA -le esitatud kaardilt ei nähtu, et põllu nr 7 keskele jääks ala ( noor mets), mida taotletud pinna hulka ei ole arvatud. Toimiku lk.36 olevale kaardile ei ole kaebaja poolt noore metsa ja kraavi vahele põldu märgitud, visuaalselt võib tuvastada, et nimetatud noor mets ulatub kuni kraavini ehk põllu piirini. Ka on sellel kaardil põld nr 7 mä rgitud ristküliku kujulisena, sirgete joontega, mitte sopistununa ja põlluni nr 6 u latuvana. 5 Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud järeldusele, et PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkiri nr 1 -3.11/139 ja peadirektori 01.02.2006 vaideotsus on seadusli kud ning puudub alus Andres Einpalu kaebus e rahuldamiseks . Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Eda Muts Kohtunik 6