„Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad n õuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (mä ärus nr 51) § 3 lg 2 järgi on õ igus põllumajanduslikku keskkonnatoetust (sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise eest) taotleda põldudele, mille pindala on vähemalt 0 ,3 ha, siis kaebaja põlde nr 6 ja 7 taotluse menetlemisel arvesse ei võetud. Seega jäi kaebajal toetuskõlbulikuks pinnaks kokku 1,92 ha, kuid toetust oli taotletud 2,77 ha suurusele pinnale. Vastavalt
l g 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata kui taotletud ja kindlakstehtud põllu pindade erinevus on üle 20 %. Kaebajal oli eelpool nimetatud pindade erinevuseks 30,7 % ning seega oli taotluse rahuldamata jätmine õigustatud. Vastavalt
lg 3 jäet akse taotlus rahuldamata j a eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab kohustusperioodi jooksul üle 30 % põ llumajandusmaa pindala. Kaebaja kohustusalune pind vähenes võrreldes 2004 aastaga kaebaja süül 30,7 %, mistõttu küsitakse kaebajalt tagasi t emale
Andres Einpalu on 23.0 5.2005 esitatud pindalatoetuse taotluses taotlenud lisaks ühtsele pindalatoetusele ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest kokku pinnale 2,77 ha, kuid vastustaja poolt teostatud kontrolli tulemusena loeti toetuskõlbulik uks 1,92 ha. Kaebaja ei nõustu PRIA poolt läbiviidud kohapealse kontrolli tulemustega. Kaebaja vaidlustab seejuures kogu põllumassiivist ainult põldude nr 3 ja 7 mõõtmistulemusi. Kaebaja on nõustunud põllu nr 6, pindalaga 0,6 ha, taotlusest välja arvamis ega. A.Einpalu on PRIA -le esitatud taotluses märkinud põllu nr 3, millel kasvab ristikhein, pindalaks 0,3 ha ja põllu nr 7, millel kasvavad heintaimed, pindalaks samuti 0,3 ha. Kohapelasel kontrollimisel saadi järelevalve töötaja poolt mõõtmise tulemuse na põllu nr 3 toetuskõlbuliku põllu pindalaks 0,41 ha ja põllu nr 7 toetuskõlbulikuks pindlaks 0,18 ha. Kaebaja ei ole nõus P RIA kontrollimisega, märkid es, et maamõõtja ei kõndinud GPS seadmega mööda kogu tegeliku loodusliku rohumaa piire ning pole arvesta nud, et põld nr 7 ümbritses põllu sisse jäävat noort metsa. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 7 vaatab haldus kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kohus on seisukohal, et puudub alus vaidlustatud PRIA käskkirja tühistamiseks. Kaebaja väited ei anna alust 30.09.2005 kaebaja põldudel kohapealse kontrollimise tulemuste ebaõigeks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi arvestatavat tõendit, mis annaks kahelda PRIA järelevalveametniku poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toe tuse maksmise täp sem kord on sätestatud põllumajandusm inistri 20.04.2004.a määruses nr 51 (edaspidi määrus nr 51).
lg 2 sätestab, toetust § 2 puntides 1 ja 3 n imetatud tegevuseks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust tao tletakse, on vähemalt 0,30 hektarit.
punkti 3 kohaselt on põllumajandusliku keskkonnatoetusega toetavaks tegevusalaks ka mahepõllumajanduslik tootmine. 4 Seega on määruses nr 51 üheset mõistetavalt sätestatud, et toetuse taotlemisel peab iga üksiku põllu pindala olema vähemalt 0,30 ha. Ku na kontrollimisel leiti, et kaebaja poolt taotluses märgitud põllu nr 7 pindala, see on toetuskõlbuliku põllu pindala oli väiksem seadusega määratust, siis oli seaduslik ja põhjendatud nimetatud põllu kogu põllumajanduslikus kasutuses oleva maa hulgast vä lja jätmisel. Ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust saab taotleda ainult põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta (
Kaebuse esitaja on ise nõustunud, et taotluses näidatud pinnast 2,77 ha tuli maha arvata põld nr 6 pindala ga 0,6 ha, misjärel jääb taotlusaluseks maa -alaks järele 2,17 ha. Kohapealse kontrollimise tulemusel jäeti taotluse menetlusest välja ka põld nr 7 pindalaga 0,3 ha , mille tulemusena jäi kokku toetuskõlbulikuks maaks 1.92 ha.
lg 1 kohas elt, kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et § -des 4 (keskkonnasõbralik tootmine) ja § 8 (mahepõllumajanduslik tootmine) tegevuste puhul põllumajandusmaa tegelik pindala erineb pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse Euroopa Komisjon i 796/2004/EÜ artikli 50 lõigetes 1 ja 7 ning artiklis 51 lõikes 1 toodud vähendamise aluseid. Vastustaja on märkinud, et taotluses esitatud ja mõõdetud pindalade erinevus oli 30,7 %, mis toob kaasa määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaselt toetuse taotluse mitte rahuldamise. Kohapealne kontroll teostati taotleja juuresolekul. Taotlejale on peale põldude ülemõõtmist, so. 03.10.2005 tutvustatud kontrollaruanne koos põldude kontroll lehtedega, mille kohta on taotlej a andnud allkirja. Kaebaja on märkinud, et eksi tus põllu nr 7 mõõtmisel võis tuleneda sellest, et maamõõtja ei kõndinud mööda loodusliku rohumaa piire ja seega jäi osa looduslikust rohumaast selle põlluosa hulka arvamata. Kuid tähtsust ei oma mitte kogu rohumaa piirid, vaid ainult toetuskõlbulik põllu osa. Järelevalveametnik saab mõõta ainult toetuskõlbulikku maad, mitte kogu taotluses näidatud põldu. Järelevalveametnik on GPS mõõ tmistulemuste lehele märkinud, et põld oli metsa poolt mitu aastat niitmata (heinata) ja ohakatega umbrohtunud. Kohtul puudu b alus kahelda inspektori poolt toetuskõlbuliku maa osas antud hinnangutes ja järeldustes. Oluline ei ole ka see, et ee lnevatel aastatel on kaebaja nimetatud toetust kõikidelt põldudelt taotletud osas saanud, kuna varematel aastatel ei ole kohapealset kon trollimist nende põldude osas tehtud. Lõpptulemust ei muuda ka kaebaja väide, et inspektor on põllust nr 7 0,11 ha mõõtnud põllu nr 3 hulka. Ka 0,11 ha lisamisel põllu nr 7 0,18 ha -le jääb põ llu nr 7 pindala alla 0,30 ha, mida toetuse määramisel ei olnud õigus arvestada. Kohus on seisukohal, et probleemi lahendada ei ole võimalik kordusmõõtmise k audu, antud juhul vähemalt pool aastat hiljem põllu niitmise kohustusest. Selline kontrollimine ei saaks anda enam objektiivseid andmeid ega oleks võrreldavad 30. 09.2005 teostatud kontrollimise tulemustega. Kohtuistungil esitas kaebaja inspektori poolt koostatud kaardile (tlk.35 ) omakäeliselt joonistatud nn põllumassiivide kaarti (tlk. 39 ), et näidata inspektori poolt mõõdetud põldude piiride ja tegelikult olem asolevate põldude piiride erinevusi. Samas on kohtutoimikus põllumassiivide kaart, millele on toetuse taotleja omakäeliselt 23.05.2005 aastal märkinud taotlusaluste põldude piirid (tlk.36). Sellel, taotleja poolt PRIA -le esitatud kaardil olevad põldude p iirid ei ühti kaeb aja poolt kohtuistungil esitatud põldude 5 piiridega, ja seda just põllu nr 7 osas. PRIA -le esitatud kaardilt ei nähtu, et põllu nr 7 keskele jääks ala ( noor me ts), mida taotletud pinna hulka ei ole arvatud. Toimiku lk.36 olevale kaardile ei ole kaebaja poolt noore metsa ja kraavi vahele põldu märgitud, visuaalselt võib tuvastada, et nimetatud noor mets ulatub kuni kraavini ehk põllu piirini. Ka on sellel kaardil põld nr 7 märgitud ristküliku kujulisena, sirgete joontega, mitte sopistununa ja põlluni nr 6 u latuvana, nagu kaebaja on kohtule esitat ud kaardile märkinud. Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud jär eldusele, et PRIA peadire ktori 19.12.2005 käskkiri nr 1 -3/13-4/77 on seaduslik ning puudub alus Andres Einpalu kaebuse rahuldamiseks. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise taotlust esitanu d ei ole. Eda Muts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.