3-06-516/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-516 Otsuse kuupäev 13.06.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.P. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 14.600.- krooni Asja läbivaatamise kuupäev 24.05 ja 30.05 , avalik kohtuistung Tartu Vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S.P.; Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada S.P. kaebus osaliselt Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Mõista välja Tartu Vanglalt kinnipeetav S.P. kasuks mittevaralise kahju hüvitus 3000.- krooni (kolm tuhat krooni), arvates kohtuotsuse jõustumisest. (HKMS § 26 lg 1 p. 4) Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Tartu Vanglalt riigilõiv kr. 90.- (üheksakümmend krooni) riigituludesse. [SEB Ühispanga a/a 10220034796011 või Hansapanga a/a 221023778606, viitenumber 2900072770] Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. 13.06.

1. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud S.P. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt viibib S.P. Tartu Vanglas alates 22.11.
2. Kaebaja on leidnud, et Tartu Vangla poolt tervishoiuteenuste osutamine on olnud tema suhtes puudulik ning jäetud teda abitusse seisundisse, millest tingituna on seatud tema tervis ohtu ja teda alandatud, mis omakorda on tekitanud ebameeldivat enesetunnet. Kaebajal on tekkinud seljaaju kahjustuse tulemusena kusepõie halvatus ning talle on paigaldatud püsikateeter uriini väljaviimiseks põiest seoses uriini peetusega. Seega vajab kaebaja kusepõie läbipesemist ja kateetri vahetust teatud aja tagant, milles peab osalema med.õde, kuna kaebaja ise ei saa nõuetekohaselt nimetatud toimingut teha. Kaebajal on Arstliku Ekspertiisi otsusega määratud töövõime kaotus 80%.
3. veebruaril 2006 oli kaebajal kaebuse kohaselt kateetri vahetamise päev ning läbi kambriluugi anti talle vastavad vahendid, et kaebaja ise vahetaks kateetri. Kaebaja väidete kohaselt see protseduur tal ebaõnnetus, mis tekitas hiljem valusid ja ebameeldivusi, kuna kaebaja oli sunnitud olema öösel mittehügieenilistes tingimustes – märg ning samas valesti paigaldatud kateeter seab ohtu ka kaebaja tervise. Kaebuse kohaselt oli kaebaja palunud med.töötaja abi kontaktisiku vahendusel , kuid med.töötaja oli keeldunud tulemast. Kaebaja leiab, et kuna Tartu Vangla on jätnud kaebaja ilma meditsiinilisest teenusest, mille tagajärjel pidi ta kannatama ööpäeva vältel valestipaigaldatud kateetri tõttu, mis seadis ohtu kaebaja tervise ja tekitas füüsilisi kannatusi ja alandust, taotleb kaebaja Tartu Vanglalt 10.000.- krooni moraalse kahju hüvitamist. Kohtuistungil nendib kaebaja, et nimetatud summa on minimaalne, mida üldse võiks vastustajalt nõuda ning ta vajab seda raha enda tervise taastamiseks. Samas toob kaebaja kaebuses välja ajavahemiku 22.11.2005 kuni 22.02.2006 , mis puudutab Tartu vangla toiminguid seoses raviarsti poolt määratud soovituste mittetäitmisega kaebaja tervisliku seisundi stabiliseerimiseks. Kaebajale on arstliku ekspertiisi otsusega soovitatud taastusravi ning dieettoitu seoses haavandtõvega. Nimetatu kajastub ambulatoorsel kaardil , kuid kaebuse esitaja väidete kohaselt pole Tartu Vangla talle võimaldanud ei dieettoitu ega taastusravil käimist, mille tõttu on kaebaja tervis kannatada saanud , on tekkinud psüühikahäireid ja üldine heaolu langus. Kaebaja on esitanud nimetatud ajavahemiku , so 92 päeva eest 50.- krooni päevas moraalse kahju hüvitamise nõude seoses kaebaja tervise halvenemisega, kokku 4600.- krooni. Kohtuistungil väidab kaebaja, et nimetatud summat soovib kaebaja kasutada terviseraviks. Kaebaja on väitnud, et ta on korduvalt pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega taastusravi saamiseks ja nõudnud dieettoitu, esitades selle kohta kohtuistungil materjale. Seega on kaebaja poolt nõutud summaks moraalse kahju hüvitamise nõudes kokku 14.600.krooni. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on meditsiiniline läbivaatus läbi viidud kaebaja saabudes Tartu Vanglasse, 22.11.2005, kaebajale on ravi määratud ning määratud on ka maohaige dieet, mis seisneb leiva asemel saia andmises, kuna teisi dieettoite ei ole võimalik Tartu Vanglas pakkuda. Tartu Vangla esindaja sõnutsi kohtuistungil on võimalik meditsiiniliste näidustuste puhul piimatoidu vajaja suunata Tallinna Vangla tervishoiuosakonda, antud juhul ei ole seda vajalikuks peetud. Vastustaja väidete kohaselt on kaebaja suhtes kõik meditsiinilised nõuded täidetud. Vastustaja kirjalikust seisukohast lähtuvalt on tervisekaardi andmetel toimunud regulaarselt kateetri vahetus ning analüüsid on olnud korras. 20.02.2006 on toimunud kaebaja kambris põiekateetri vahetus ning kaebaja teostas selle iseseisvalt olles teatanud, et ta ei vaja selleks abi. S.P. mingeid pretensioone selle kohta ei esitanud. Samal päeval oli kaebaja avaldanud soovi saada antibiootikume pärast kateetri vahetust, kuid ei avaldanud soovi meditsiinilise abi saamiseks põiekateetri vahetamisel. Tartu Vangla juhtkond on leidnud, et on igati osutanud kaebajale meditsiinilist abi ning S. P. tervis ei ole halvenenud Tartu Vanglas olemise ajal. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav S.P. ümberpaigutatud Justiitsministeeriumi haldusakti 17.11.2005.a. nr. 4-1-04/12575 alusel Ämari Vanglast Tartu Vanglasse edasise karistuse kandmiseks , arvates 22.11.2005 seoses paremate resotsialiseerimistingimuste tagamiseks kinnipeetavale tulenevalt tema tervislikust seisundist. Kaebaja on toonud välja asjaolud, millest tingituna nõuab mittevaralise kahju hüvitamist: pole võimaldatud dieettoitu, ei ole tehtud ühtegi korda kusepõie läbipesemist, pole võimaldatud taastusravi, pole järgitud raviarsti poolt ettenähtud soovitusi ning 20.02.2006 on jäetud teda abitusse seisundisse, kus ta vajas meditsiinilist kõrvalabi ,mida talle ei osutatud. Kaebaja on autoavarii tagajärjel saanud seljavigastuse, mille tulemusena on tal liikumishäire ning põiehaigus. Tegemist on lülisamba ja seljaaju traumajärgse püsikahjustusega, mille prognoosi täiendava raviga ei ole võimalik mõjutada. Olulist paranemist pole ette näha, põhidiagnoos on posttraumaatiline kusepõie atoonia (tl. 15) Arstliku ekspertiisi otsuse nr. 030894 kohaselt 06.05.2003 on S.P.le määratud keskmine puue ja töövõime kaotuse protsendiks on loetud 80%. Nimetatud otsuse kohaselt on määratud soovituslikult taastusravi. Epikriis (väljavõte) haigusloost nr. 321 on antud soovitused: kusepõie läbipesu 2 korda nädalas ning soovitatud haavanditoitu. Samas nähtub Tallinna Vangla 17.01.2006 kirjast, et S.P. on olnud statsionaarsel ravil mitmel korral, talle on teostatud terviseuuringuid ning Tallinna Vangla tervishoiuosakonna ravi-kvaliteedikomisjon on seisukohal, et S.P.l esinev patoloogia ei ole vastunäidustuseks kinnipidamisasutustes karistuse kandmiseks. Samas on soovitatud püsikateetri asemel kaaluda kõhukatete kaudu kusejuha väljatoomist, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandi ravi on olnud adekvaatne ja ravikuuride sagedus oleneb patsiendi kaebustest ja objektiivsest leiust. Tartu Vangla „Kodukord“ peatükk XII „Kinnipeetava isiku meditsiiniline teenindamine“ kohaselt on korraldatud meditsiiniline teenindamine ööpäevaringselt, mille alusel teostatakse kinnipeetavatele ja vahistatutele ambulatoorset ravi vastavalt võimalustele. Võimaluse puudumisel suunatakse kinnipeetavad isikud vanglate keskhaiglasse plaanilises korras. Edasilükkamatu vajaduse korral hospitaliseeritakse kinnipeetav Vanglate Keskhaiglasse või linna üldraviasutusse. Antud juhul tunnistajate Tartu Vangla meditsiiniosakonna teenistujate K.J., P.P. ütluste kohaselt on kaebajal võimaldatud põiekateetri vahetust, kaebajat on tema palvel selle toimingu juures abistatud. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et dieettoitu saab Tartu Vanglas pakkuda ainult leiva asendamisena saiaga, eritoitude vajamisel tuleb haige suunata Tallinna Vangla tervishoiuosakonda. Samas märgib tunnistajana üle kuulatud P.P., et tänapäeva meditsiin eelistab kasutada ühekordseid kateetreid, mis on steriilsem, kui teha kusepõie läbipesemine. Meditsiiniliselt kaardilt nähtuvalt on varasemalt 05.12.2003 kaebaja soovinud ise kateetrit vahetada ning 12.12.2003 on kaebaja kateetrivahetusest keeldunud, mis näitab, et kaebaja on kateetrivahetusega varasemalt ka ise tegelenud ilma kõrvalabita ning keeldunud talle pakutavast abist. Eeltoodu alusel saab kohus teha kokkuvõtva seisukoha kaebuses toodu kohta, mis puudutab kaebajale dieettoidu mitteandmist , kusepõie mitteläbipesemist, kateetri vahetust , arsti ettekirjutuse mittetäitmist ja taastusravi mittevõimaldamist. 20.02.2006 kuupäeval toimunut käsitleb kohus eraldi. Asja materjalide kohaselt ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et Tartu Vangla on keeldunud täitmast arsti ettekirjutusi. Nii nähtuvalt epikriisist kusepõie läbipesemise kohta ja dieettoidu suhtes ning arstliku ekspertiisi otsusest nr. 030894 nähtuvalt taastusravi kohta on arstide otsused soovitusliku iseloomuga, mitte kohustuslikud. Samas ei näe ükski vangistust reguleeriv õigusakt ette kinnipeetavale taastusravi määramist väljaspool vanglat, vanglasiseselt ei ole selliseid võimalusi loodud. Raviarsti poolt on soovituslikult välja toodud epikriisis nädalas 2 korda kusepõie läbipesu, kuid samas eelistatakse vangla meditsiiniosakonnas kasutada steriilsemat vahendit, eelistades kasutada ühekordseid kateetreid, mis välistab põie läbipesemisel võimaliku infektsioonitekke. Mis puudutab dieettoitu, siis kohtuistungil leidis tuvastamist nii eelpoolnimetatud tunnistaja ütlustest kui vastustaja esindaja seletustest, et eridieedi määrab arst ning sellisel juhul suunatakse kinnipeetav Tallinna Vangla tervishoiuosakonda, Tartu Vanglal ei ole võimalik eridieeti pakkuda. Samuti nähtub dokumentidest, et S. P. on olnud uuringutel Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas 22.02.-01.03.2006, kus teostati gastroskoopia, mis on patoloogilise leiuta. Tervisekaarti andmetel on toimunud kateetri vahetus 23.11.2005, 20.12.2005, 20.02.2006 , 21.02.2006 ja 27.03.2006, uriini analüüsid on olnud korras. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud, et Tartu Vangla oleks kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ajavahemikul 22.11.05 kuni 22.02.2006, mille eest kaebaja on nõudnud moraalse kahju hüvitamist 4600.- krooni, kuna vangla on täitnud meditsiinilise teenindamise nõuded kinnipeetavale. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Iseenesest asjaolu, et kaebaja viibib kinnipidamiskohas ning tal esineb traumajärgne tervisekahjustus võib põhjustada stressi ja rahulolematust, kuid samas ei ole leitud vastunäidustusi kinnipidamisasutuses karistuse kandmiseks. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Eraldi käsitleb kohus
4. veebruari 2006.a. juhtumit Tartu Vangla ja kaebaja vahel , mil kaebajal oli kateetrivahetuspäev , mis reeglina toimus meditsiiniosakonnas, kuid sel päeval seoses vanglavalvurite hõivatusega, tuli nimetatud protseduur teha kinnipeetava kambris, kus samal hetkel viibis ka kaaskinnipeetav. Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt viibis meditsiinitöötaja I.O. kateetrivahetusel kaebaja kõrval, kuid tunnistajana ülekuulatud meditsiinitöötaja I.O.´a ütluste kohaselt oli ta toonud vajalikud vahendid , pannes need kambri luugile ja oodanud kambri juures koridoris , et kaebaja saaks vajalikud toimingud ise teostada, seega on vangla kirjalik seletus ja meditsiiniõe tunnistus vastuoluline. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta võtnud vahendid kambriluugilt pärast protseduuri , väites kohtule, et kaebaja on iseseisvalt ka eelnevalt nimetatud protseduure teostanud ning pretensioone ei esitanud. Kaebaja väidete kohaselt tal kateetrivahetus ebaõnnestus ning ta nõudis korduvalt kontaktisiku kaudu meditsiinitöötaja abi, kuid kaebaja väidete kohaselt talle meditsiinilist abi ei osutatud, mille tulemusena seati ohtu tema tervis. Kaebaja väitis , et tema poolt vahetatud kateeter laskis terve öö läbi, mis tekitas ebameeldivusi ning tekkisid valud. Samas vahetas ta kambrikaaslase U.S.i nähes kateetrit, mis omakorda on alandav, kuna kateetrivahetus on delikaatne toiming. Kaebaja on seisukohal, et kuna tema enese poolt kateetrivahetus ebaõnnestus ning ta meditsiinilist abi ei saanud, on Tartu Vangla tekitatud talle füüsilisi kannatusi ja väärikuse alandamist. Kohus on üle kuulanud tunnistajana kambrikaaslase U.S.i, kelle ütluste kohaselt oli pandud kambriluugile kateetrivahetuse protseduuriks tarbed ning kaebaja ise tegi tualettruumis protseduuri. Hilisemalt hakkasid kaebajal valud ja ta piinles ning soovis kontaktisiku kaudu meditsiinilist abi, mida talle õhtul ei osutatud, kaebaja nõudis tablette, abi sai ta alles järgmisel päeval. Meditsiinilise kaarti väljavõttest nähtuvalt sisaldab kanne 20.02.2006 kateetrivahetust ning 21.02.2006 sisaldab kanne arsti juurde pöördumist seoses kaebustega kehalise tervise üle. Kohus rahuldab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mis puudutab 20.02.2006 kaebaja abitusse seisundisse jätmist , talle meditsiinilise teeninduse mitteosutamist Tartu Vangla poolt. Kohus lähtub kaebaja sõnadest ja kambrikaaslase – tunnistaja ütlustest selle kohta, et peale kateetrivahetust, mis kaebajal ebaõnnestus, tekkisid kaebajal valud ja kaebaja pidi viibima mittehügieenilistes tingimustes ning talle ei osutatud meditsiinilist abi, mille tõttu jäeti kaebaja abitusse seisundisse, mil kaebaja vajas abi, kuna kaebaja tervis võis olla ohus seoses infektsioonivõimalusega valesti paigaldatud kateetri näol ning tekkinud olid valud, mis tekitasid füüsilisi kannatusi. Ka tunnistaja meditsiinitöötaja P.P. ütlustest nähtub, et pärast kateetrivahetuse protseduuri võib tekkida tüsistusi. Tulenevalt Vangistusseaduse § 49 lg 1 sättest on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi ja hoida ära tema tervise seisundi halvenemist. Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele nr. R