Obsah (8)

§59§73§75§146§62§77§46§57

TALLINNA HALDUSKOHTU KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud 3-1275/03 16.oktoober 2003 Marion Vakker X OÜ kaebus

§-le 46, 56 lg 1, 59 lg 2 p 1, 60 lg 1 ja 2, 62 lg 1 ning 65 lg 1. Korralduse asjaolude kohaselt kuulus kontrollimisele väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamise, töötuskindlustuse- ja pensionikindlustuse maksete kinnipidamise ja arvestamise, sotsiaalmaksu arvestamise ning tasumise, erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning TMS §49-52 alusel tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsus eelpool nimetatud maksustamisperioodidel. Lisaks nimetati korralduses käibe maksustamise täielikkuse ja õigeaegsuse kontrollile ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollile perioodil 2002.a. jaanuar kuni detsember. Kaebaja vaidlustas korralduse Maksuametis leides, et tegemist on üldkontrolli ehk revisjoniga

§59lg 2 p 2 mõistes, mitte aga üksikjuhtumi kontrolliga sama lõike p 1 tähenduses.

Maksuamet jättis kaebuse rahuldamata leides, et kuna vaide esitamise ajaks on korraldusega pandud kohustused kaebaja poolt täidetud ja korraldus ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi ega too kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi, siis puudub vajadus vaide rahuldamiseks. Kaebaja leiab, et Maksuameti vaideotsuses toodud seisukohad on vastuolus

sätetega, millised sätestavad üldrevisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli erisused.

kohaselt kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60-72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73-81).

§73

lg 2 kohaselt võib revisjon hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Vaid üksikjuhtumi kontrolliks on maksuhalduril õigus nõuda maksumaksja ilmumist oma ametiruumidesse. Üksikjuhtumina käsitleb

§59

lg 2 p 1 kõiki maksuhalduri toiminguid, millised tulenevad

§-st 60-72. Viidatud sätted reguleerivad valdavalt maksukohustuslase kontrollimist kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmise kaudu. Samuti eeldavad need toimingud juba toimuvat revisjoni ja selle raames toimuvat maksumenetlust maksukohustuslase suhtes. Samas, revisjoni saab lugeda alustatuks vastavasisulise korralduse edastamisega maksukohustuslasele. Antud juhul on aga korralduses märgitud revisjoni ulatuse kaudu tuvastatav, et tegu on üldkontrolliga. Viited üksikjuhtumi kontrolli reguleerivatele

sätetele on korraldusse sisse viidud kaebaja eksitamiseks. Teadvalt maksukohustuslase eksitamine

sätete valel rakendamisel ei ole käsitletav maksuhalduri õiguspärase tegevusena maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ning on seega kaebaja õigusi rikkuv.

§75

lg 1 kohaselt teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab selle ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt 7 päeva enne revisjoni algust. Vaid juhul, kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, ei toimetata korraldust kätte enne revisjoni. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et see on tehtud 13.02.2003 ning kuulub täitmisele samal päeval. Korraldusest ei nähtu, et revisjoni eesmärk oleks mingil moel ohustatud, mistõttu ei ole põhjendatud korralduse üleandmine maksukohustuslasele revisjoni alustamise hetkel. Vaidlustatavas korralduses on märgitud nii maksustamisperiood kui ka erinevad maksud, mille arvestamise ja tasumise õigsust soovitakse kontrollida. Seega ei ole antud juhul tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, vaid revisjoniga

§59

lg 2 p 2 mõttes ning sel juhul kuuluvad kohaldamisele

7.peatüki sätted. Ka Maksuamet märgib oma vaideotsuses, et kui vaadelda korralduses toodud perioodi ja makse, et siis võib jääda mulje, et tegemist on kontrolliga, mis oma mahult väljub üksikjuhtumi kontrolli raamest. Kaebaja leiab, et seaduses ettenähtud menetlusnormide järgimata jätmine ning revisjoni läbiviimine üksikjuhtumi kontrolli reguleerivate sätete alusel, on vastuolus

toodud põhimõtetega ning on iseenesest juba seetõttu kaebaja õigusi rikkuv. Asjaolu, kas maksukohustuslane on korralduse vaide esitamise hetkeks täitnud või mitte, ei vähenda vaiet läbivaatava asutuse kohustust tuvastada haldusakti seadusevastasust ja sellega seoses ka isiku õiguste rikkumist. Pealegi ei ole maksukohustuslasel ka mingit võimalust jätta korraldust täitmata seda vaidlustades, kuna

§146lg 1 seda ette ei näe.

Kohtuistungil väitis kaebaja, et Järva MA vaidlustatud korraldus eeldas raamatupidamise dokumentide üleandmist ja et kaebaja õigusi rikuti sellega, et kaebajal ei võimaldatud 7 päeva jooksul korrastada oma dokumente. Kaebaja väidetel oli tegemist menetlusega ja maksuhaldur pidi tegema vastava korralduse menetluse alustamiseks. Üksikjuhtumi korraldus piiritleb toimingute tegemist, kuid vaidlustatud korraldusest seda ei nähtu. Kaebaja väidetel anti talle väga vähe aega dokumentide kokkupanemiseks ja korrastamiseks ja teda ei ole teavitatud, mida nendest dokumentidest järeldati. Kaebaja väidetel võimaldati talle korralduse hilisemat täitmist ja ta viis dokumente Järva MA-sse nii

1. kui ka 17.veebruaril
2. Kaebaja väidetel oli tema aeg planeeritud ja talle oli koormav dokumentide maksuhaldurile kohene esitamine. Kui talle oleks antud 7 päeva, siis poleks olnud koormav. Kaebaja palub kohut tühistada Järva Maksuameti 13.02.2003 korraldus nr 6.1-02/77-1 ja Maksuameti 02.05.2003 vaideotsus nr 183 ja mõista välja kaebaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud summas 4 978,10 krooni. Vastustajate seisukoht Järva Maksuamet ja Maksuamet vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad see jätta rahuldamata.

-s ei ole ära toodud üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni eristamise kriteeriume. Üksikjuhtumi kontrollimine maksumenetluses on määratlemata õigusemõiste. Kaebaja on ise asunud sisustama üksikjuhtumi kontrolli mõistet, selline tõlgendus on aga meelevaldne.

ei näe ette, et üksikjuhtumi kontroll peab piirduma ainult mõne konkreetse tehingu kontrollimisega hõlmama ainult ühe üksikjuhtumi kontrollimist. Ühes menetluses ei ole kontrollitavate üksikjuhtumite arv piiratud. Kontrolli eristavaks tunnuseks ei saa samuti olla korraldusega nõutava teabe hulk. Kaebaja kontrollimise eesmärgiks oli algselt töötasudelt maksude kinnipidamise ja tasumise kontrollimine ja sellega seotud kassakäibe kontrollimine. Selline kontrollimise maht ei välista üksikjuhtumi kontrolli. Kuna kaebaja kontrolli eesmärgiks oli välja selgitada nn „ümbrikupalkade“ väljamaksmine, siis tulenes sellise kontrolli läbiviimise spetsiifikast vajadus viia kontrollreid läbi ilma eelneva etteteatamiseta. Järelikult ei saa ainuüksi üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine piirata

§75

lg 1 nimetatud maksumaksja õigust olla kontrolli läbiviimisest eelnevalt informeeritud. Kaebaja on jätnud märkimata, et talle 21.04.2003 esitatud revisjonikorraldus ei olnud samuti antud 7 päeva enne kontrolli alustamist. Kaebaja ei vaidlustanud selliselt koostatud revisjonikorraldust, mistõttu on arusaamatu, mil moel rikkus kaebaja õigusi vaidlustatud korraldus. Kaebaja ei täitnud vaidlustatud korraldust selle saamise ajal, s.o. 13.02.2003 ja vastustaja ei ole esitanud seoses korralduse hilisema täitmisega vaide esitajale mitte mingisuguseid pretensioone. Seega ei ole kaebaja õigusi ja vabadusi seadusevastaselt piiratud.

§62

lg 3 kohaselt on üksikjuhtumi kontrolli käigus maksumaksjal õigus mitte anda nõusolekut asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrolliks maksuhalduri ametiruumides. Kaebaja ei kasutanud seda õigust, vaid tõi ise dokumendid maksuhalduri ametiruumidesse. Seega ei ole üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisega rikutud kaebaja õigusi, millised tal

§77alusel oleks juhul, kui läbi oleks viidud revisjon.

Kaebaja õigusi ei ole piiratud sellega, et toimingud on teostatud üksikjuhtumi kontrolli mitte revisjoni käigus. Halduskohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.HKMS §7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebaja õigusi. Järva Maksuameti 13.02.2003 korraldusest nr 6.1-02/77-1 nähtub, et see on antud X OÜ üksikjuhtumi kontrolliks juhindudes

§46

sätestatust ning §56 lg 1, §59 lg 2 p 1, §60 lg 1, §61 lg 1 ja lg 2, §62 lg 1 ja §65 lg 1 alusel. Korralduse kohaselt kuulus kontrollimisele väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamise, töötuskindlustuse- ja pensionikindlustuse maksete kinnipidamise ja arvestamise, sotsiaalmaksu arvestamise ning tasumise, erisoodustustelt tuluja sotsiaalmaksu ning tulumaksuseaduse §49-52 alusel tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsus maksustamisperioodil jaanuar 2002-jaanuar 2003; käibe maksustamise täielikkus ja õigeaegsus, sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsus maksustamisperioodil jaanuar-detsember 2002. Korraldusest nähtub, et kontrolli alustati samal päeval, s.o. 13.02.2003 ja kaebajal paluti kontrolli teostavatele maksuametnikele esitada kõik kontrollitava perioodi majandustegevuse dokumendid ja anda suulist või kirjalikku teavet. Nagu selgus kaebaja poolt kohtuistungil antud seletusest, esitas ta ülalnimetatud dokumendid Järva Maksuametile 14.02.2003 hommikul ja 17.02.2003 ja nagu selgus Järva Maksuameti esindaja seletusest, mingeid sanktsioone kaebaja suhtes ei kohaldatud. Kaebaja leidis, et Järva Maksuameti vaidlustatud korraldusega anti talle väga vähe aega dokumentide korrastamiseks ja kokkupanemiseks ja et talle oli väga koormav see, et talle öeldi, et ta peab dokumendid esitama kohe. Kui talle oleks antud 7 päeva aega dokumentide korrastamiseks ja nende esitamiseks, siis ei oleks nende esitamine talle olnud koormav. Et talle sellist aega ei antud, siis rikuti kaebaja väidetel tema õigusi. Kohus leiab, et Järva Maksuameti vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi. Selles korralduses nimetatud dokumentide esitamise nõue ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi dokumentide korrastamiseks. Nii raamatupidamise seadus kui ka maksukorralduse seadus kohustavad maksukohustuslast hoidma oma raamatupidamise dokumente pidevalt korras ja antud juhul ei saa kaebaja oma väidetaval õiguste rikkumisel tugineda asjaolule, et maksuhaldur ei andnud talle aega korrastada oma raamatupidamise dokumente.

§57

lg 3 kohaselt raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

§62

lg 5 võimaldab isikul taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt

§-s 50 sätestatule. Antud juhul kaebaja sellekohast taotlust Järva Maksuametile ei esitanud ja pidas võimalikuks mõistliku aja jooksul esitada dokumendid maksuametile. Kaebaja väidetel ei esitanud ta maksuhaldurile dokumente kohe, s.o. korralduse tegemise hetkel 13.02.2003, vaid

1. ja 17.veebruaril 2003 ja mingeid sanktsioone dokumentide hilisema esitamise kohta maksuhaldur kaebaja suhtes ei kohaldanud. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku isiku subjektiivseid õigusi, ei pea kohus kontrollima kaebuse sisulisi põhjendusi haldusakti seadusvastasuse kohta. Kuna Järva Maksuameti vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi, siis ei riku kaebaja õigusi ka Maksuameti vaideotsus. 2.Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja poolt valitud taotlus peab vastama eesmärgile, mida ta tahab saavutada ja et kaebusega peab ka tegelikult olema võimalik õiguste kaitsmine. Haldusakti tühistamisel on isiku eesmärgiks saavutada enne haldusakti tühistamist valitsenud olukord. Antud juhul ei saavutaks kaebaja ka sel juhul, kui vaidlustatud haldusaktid rikuksid kaebaja õigusi ja need tuleks tühistada, endist olukorda ja seda eelkõige põhjusel, et kaebaja osas alustatud maksumenetlus ei ole lõpetatud ja käesoleval ajal toimub kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimine revisjoni (alustatud Järva Maksuameti 21.04.2003 korraldusega nr 4-04/112) raames. Seega ei tooks vaidlustatud haldusaktide tühistamine kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi ja selliste tagajärgede saabumisele ei ole ka kaebaja ise viidanud. 3.HMS §61 sätestab haldusakti kehtivuse eeldused ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguste lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ja vastustajate väidetel oli Järva Maksuameti vaidlustatud korraldus kaebaja poolt täidetud 17.veebruariks
2. Seega oli peale nimetatud kuupäeva tegemist sisuliselt kehtivuse kaotanud haldusaktiga ja selle tühistamisega ei muutuks kaebaja õiguslikus olustikus midagi. 4.Tulenevalt HKMS §92 lg 1 jätta kohtukulud kaebaja enda kanda. Marion Vakker