sätted ei ole kooskõlas käibemaksudirektiiviga, siis nende meelevaldne kohaldamine antud asjas on väär. Kaebaja on leidnud, et maksuotsuses ei ole õiguslikku alust, mis võimaldab juunis 2004 deklareeritud kauba ekspordi lugeda 18% määraga maksustatavaks käibeks ning maksuhalduri poolt ei ole rakendatud uurimispõhimõtet. Kohtuistungil väidab kaebaja esindaja, et telefonitsi helistades maksuhaldurile sai kaebaja informatsiooni, et eksportdeklaratsioone antud juhtumil vormistada ei ole vaja, millele ka kaebaja tugines. Kaebaja on eksporti tõendades tõendina kasutatud kirjalikku ostumüügilepingut, kauba eest tasumise dokumenti, arvet, tellija kirja kauba laadimiseks Lätti, kauba üleandmise akt ja tellija poolt kauba kättesaamise dokumenti. Maksuhaldur on seisukohal, et AS X.X ei oma õigust nimetatud käivet summas 651725 krooni deklareerida ekspordina, mille puhul on ette nähtud käibemaks määras 0%, sest puudub
s kehtestatud teokoosseis, kuna AS X.X ei ole suutnud tõendada, et selles summas kaubad ühenduse territooriumilt on väljatoimetatud, kuna puuduvad tollivormistuse dokumendid.
kohaselt saab väljavedu tõendada tollideklaratsioonidega: Kas impordi- ja/või ekspordideklaratsiooniga. Antud juhul on maksuhaldur seisukohal, et AS X.X ei ole suutnud maksuhalduri kahtlusi ekspordi mittetoimumise kohta ümber lükata, kuna pole suutnud pika menetlusaja vältel esitada dokumente, mis kinnitaks juunis aastal 2004 toimunud kaupade eksporti Peterburi äriühingule Snake Ink. Gandvik summas 651725.- krooni. Seega on maksuotsus õige ning kaebus ei kuulu rahuldamisele, kaebajal on kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole käibemaks summas 117.311.- krooni. Kohtu seisukohad: Maksu ja Tolliameti Lõuna maksukeskus on kontrollinud AS X.X käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuni 2004 tehtud ekspordi tehingutelt.. Kontrollimise käigus on maksuhaldur tuvastanud, et kaebuse esitaja on deklareerinud 0%-lise määraga maksustatavat käivet 651.725.- krooni ning leiti, et puuduvad eksporti tõendavad dokumendid. Maksuhaldur on lugenud nimetatud summa 18%-liseks käibeks ning on kohustanud 28.04.2005 maksuotsusega nr. 12-5/151 AS X.X tasuma käibemaksu summas 117.311.- krooni. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p. 2 kohaselt on maksuhaldur määranud tasumisele kuuluva summa, kuna on leidnud, et maksukohustuslane ei ole õigeid andmeid esitanud. MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta maksuotsuse, mis peab vastama MKS § 46 sätestatud nõuetele, kui maksuhalduri haldusakt, millest peab selguma , kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Antud juhul vastab maksuotsus täielikult MKS § 46 nõuetele. Maksuotsust on vaidlustatud sisuliselt, kaebajale on arusaamatu, et millest tulenevalt loeb maksuhaldur AS X.X poolt juunis 2004 deklareeritud kauba ekspordi siseriiklikuks 18% määraga maksustatavaks käibeks ning kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole täielikult rakendanud uurimisprintsiipi, kuna maksuhaldur maksusumma määramisel peab arvestama kõiki asjas tähendust omavaid tõendeid, mida maksuhaldur teinud ei ole. Maksuhaldur on rõhunud ühele tõendile – ekspordideklaratsioonile ning ei ole välja selgitanud tegelikke asjaolusid. Maksuhaldur on seisukohal, et AS X.X on saatnud kaubad (gaasianalüsaatorid) Euroopa Liidu territooriumile, so Läti Vabariiki, mitte aga ekspordina ühendusest välja – Vene Föderatsiooni, kuna esitada ei ole vastavaid ekspordi deklaratsioone. Kaebuse esitaja väidab kohtuistungil, et on pöördunud sellekohase informatsiooni saamiseks maksuhalduri poole telefonitsi. Tunnistajate K. R. ja T. M. ütluste kohaselt kohtuistungil ,kellega oli kaebaja esindaja telefonitsi vestelnud, olid nad aru saanud, et kaup laaditakse Läti territooriumile, mistõttu vastati ka helistajale, kelleks oli kaebaja esindaja, et puudub vajadus tollideklaratsiooni vormistamiseks. Sellest tulenevalt kaebaja esindaja ei pidanud vajalikuks ekspordideklaratsioone vormistada. Samas oli Eestil Euroopa Liiduga ühinemisest möödunud vaid üks kuu, mille tõttu pidas kaebaja esindaja vajalikuks asjaolude täpsustamiseks pöörduda telefonitsi nõu saamiseks maksuhalduri poole. Samas tunnistaja T. M. ütluste kohaselt on võimalik eksporti tõendada ka teiste dokumentidega. Kaebaja poolt on esitatud dokumentaalsed tõendid , mis kinnitavad, et gaasianalüsaatorite eksport Venemaale , so. väljapoole Euroopa Liidu ühendust , on toimunud. Toimikus olevatest asja materjalidest nähtuvalt on kauba adressaat Venemaa Sneik Ink (Gandvik) ZAO. Kaup on veetud läbi Euroopa Liidu liikmesriigi, so. läbi Läti Vabariigi territooriumi. Venemaa Sneik Ink ZAO on tasunud pangaülekandega AS-le X.X täies ulatuses. AS Sneik. Ink Sankt-Peterburgist on saatnud AS X.X direktorile kinnituskirja kauba kättesaamise kohta. AS X.X ja ZAO Sneik Ink vahel on sõlmitud leping nr. 56
1 kohaselt on kauba eksport ühenduse kauba väljavedu ühenduse tolliterritooriumilt, välja arvatud sama seaduse § 4 lg 2 p. 2 sätestatud juhul, või toimetamine ühendusvälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna ekspordi tolliprotseduurile suunamisega.
lg 5 sätestab, et kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega. Rahandusministri määrusega 07.04.2004 nr. 73 „Kauba ekspordi tõendavad dokumendid“ (RTL nr.44 27.04.2004) § 1 lg 1 p.1 kohaselt tõendatakse kauba eksporti järgmiste dokumentidega: ekspordi tollideklaratsioon, millele on pädeva tolliasutuse märge tolliformaalsuse lõpetamiste kohta „Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse nr. 2454/93/WMÜ, millega kehtestatakse rakendussätteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr. 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik“ (Euroopa Liidu Teataja L 253 11.10.1993 lk 0001-0766) tähenduses, ja kauba müüja poolt väljastatud arve. Ekspordi tollideklaratsiooni lahtris 24 peab olema märgitud tehingu liik, mis näitab kauba võõrandamist; Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui kauba eksporti ei ole käesoleva paragrahvi lõige 1 nimetatud dokumentidega piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda muid dokumente, milleks võivad olla:
lg 1 kohaselt on üldjuhul käibemaksumäär 18% maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud juhtudel. Üheks madalamaks käibemaksumääraga erandjuhuks on KMS § 15 lg 3 p. 1 kohaselt kaupade eksportimine , sel juhul on käibemaksumäär 0% kaupade maksustatavast väärtusest. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele ning kohus leiab, et maksuotsusega 12-5/151 28.04.2005 määratud käibemaks AS-le X.X on õigusvastane ning vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele. Kohus tugineb otsuse tegemisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1. Tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebaja pool on tasunud riigilõivu 3520.- krooni, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele kaebaja kasuks. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.