Obsah (9)

§ 8§ 100§ 101§ 113§ 208§ 220§ 221§ 111§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-1972 Viimase kohtuistungi aeg 26.

§ 8lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kostja ei täitnud lepingujärgset maksekohustust nõuetekohaselt. Kostja-poolse lepingujärgse maksega viivitamise näol on tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega

§ 100kohaselt.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral näevad

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 ette võlausaldaja õiguse nõuda viivist.

Antud juhul on lepingus viivises kokku lepitud, seega tuleb seda kohaldada vastavas suuruses. Kostja oli 61 000 krooni tasumisega viivituses

1. veebruarist
2. a kuni
3. jaanuarini
4. a, s.o 725 päeva. Viivise suuruseks kujuneb 88 450 krooni, mille kostja on kohustatud hagejale tasuma. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista viivisevõlgnevuse 88 450 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses 28.juunist 2005.a. (tl 43-44) hagi ei tunnista. Y ja X vahel oli tsiviilvaidlus, milles kostja ja W nõudsid hagejalt korteri küttekollete parandamise hüvitamist summas 79 306 krooni. Hagi esitamise tingis asjaolu, et Y ja W olid ostnud X mittetöötavate küttekolletega korteri. Enne hagi esitamist nõudsid Y ja W hagejalt puuduste kõrvaldamist. Seda hageja aga ei teinud. Seega tuli isikutel oma vahenditega ahjud korda teha. Sinna kulus ka summa, mis oli planeeritud korteri eest X tasumiseks. Y loeb viivisevõlgnevuse tekkes süüdi olevaks X, kes ei olnud nõus andma Y küttekollete remondirahasid või remontima neid oma vahenditega.X viiviste tasumine oleks temale alusetu rikastumise allikaks Y arvelt. Viivituse periood oli kohtumenetluse toimumise aeg.
5. jaanuaril
6. a viivise kulgemine peatus, kuna poolte vahel sõlmiti kohtutäituri juures maksegraafik. Kostja on tasunud viimase osamakse 17.juunil 2005.a. , millega sai kogu võlgnetav summa kostja poolt tasutud. Kostja leiab, et viiviste tasumine hagejale oleks õigustamatu. III KOHTUISTUNG Kohtuistungil 26.aprillil 2006.a. (tl 100-104) vähendas hageja nõuet 60 000 kroonile. Kostja ütleb, et pöördus
7. a detsembris hageja poole teavitamaks teda ahjudega seonduvast. Hageja võtab selle omaks ja täpsustab, et see toimus umbes jõulude paiku. Kostja pretensioonile hageja aga ei reageerinud. Kostja selgitab, et plaanis tasuda korteri eest pangalaenust. Kostjal oli pangaga kokkulepe, et laenu antakse kahes osas. Teist osa laenust pank aga lõpuks enam andma ei soostunud. Kuna parandada tuli ka küttekoldeid, siis olnud kostjal vahendeid lepingu täitmiseks. Muus osas jäävad pooled oma seisukohtade juurde. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud pooled ära ja hinnanud tõendeid, jõudis järgmisele seisukohale.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2 Pooltevahelise lepingu näol on tegu müügilepinguga, millega hageja kohustus kostjale üle andma korteri asukohaga xxx, Tartu ning kostja kohustus korteri vastu võtma ja maksma selle eest tasu. Riigikohtu 25.oktoobri 2004.a. otsusega nr 3-2-1-115-04 on tuvastatud, et hageja müüs kostjale korteri, mille küttekolded olid kasutuskõlbmatud. Kohus leidis, et kuna tegu oli eluruumi müügiga, siis on ilmne, et funktsioneeriva küttekolde olemasolu on vältimatult vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kostjal võimalik kasutada asja viisil, nagu seda tavaliselt kasutatakse. Seega ei vastanud asi lepingutingimustele, millest tulenevalt ei ole hageja lepingut nõuetekohaselt täitnud.

§ 220

lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on viidanud, et hakkas alates 2002. a novembrist kõnesolevas korteris elama. Istungil on kostja kinnitanud, et sama aasta detsembris teatas ta hagejale asja puudusest, kuid hageja ei võtnud selles osas midagi ette (tl 101). Hageja istungil nimetatud asjaolule vastu vaielnud (tl 101), seega leiab kohus, et kostja on oma

§ 220

lg-st 1 tulenevat kohustust, teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest, mõistliku aja jooksul täitnud. Hageja ei võtnud aga puuduse kõrvaldamiseks midagi ette, mistõttu antud juhul on tegu hagejapoolse kohustuse rikkumisega.

§ 221

lg 1 p-st 2 tulenevalt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ringkonnakohtu 23.detsembri 2004.a. otsuses nr 2-2-389/2004 on kohus toetanud samade poolte vahelises vaidluses tehtud maakohtu otsuses kujundatud seisukohta, et kostja pidi olema küttekollete seisukorrast teadlik. Seega, isegi kui lugeda kostja esimeseks pöördumiseks hageja poole 14.veebruaril 2003.a. saadetud kirja (tl 47), märgib kohus, et

§ 221

lg 1 kohaselt võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes oma kohustuse täitmisest keelduda.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega on käesoleva sätte kohaldamiseks vajalik nelja eelduse olemasolu. 1) nõue ja vastunõue peavad tulenema ühest ja samast võlasuhtest; 2) tegemist peab olema vastastikuse lepinguga; 3) kohustuste vahel peab olema vastastikune seos; 4) kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks. Mõlemad nõuded tulenevad hagi aluseks olevast müügilepingust, mille näol on tegemist vastastikuse lepinguga, luues poolte vahel vastastikused kohustused. Ühtlasi on käesoleval juhul kohustuste vahel olemas vastastikune seos. Müügilepingu puhul on ühe poole kohustuse eelduseks üldjuhul teise poole kohustus. Antud juhul jättis hageja lepingu kohaselt täitmata, mistõttu on põhjendatud ka kostja samasugune käitumine.

§ 222

lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Ostjal oli õigus nõuda kohustuse täitmist, mistõttu on tegu sissenõutavaks muutunud nõudega. Seega on kindlaks tehtud, et hageja ja kostja vahelises õigussuhtes esines

§ 111lg-st 1 tulenev kohustuse täitmisest keeldumist õigustav olukord.

Kohus ei ole tuvastanud § 111 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning leiab, et kohustuse täitmisest keeldumine ei ole asjaolusid arvestades ei mõistlik ega vastuolus hea usu põhimõttega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt tasu maksmatajätmine kokkulepitud tähtpäeval on § 111 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane ega kujuta endast lepingu punkti 5.

1. rikkumist. Järelikult ei ole hagejal õigust perioodi
2. jaanuar
3. a kuni
4. jaanuar
5. a eest kostjalt viivist nõuda, millest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. V KOHTUKULUDE JAOTUS 3
6. jaanuaril
7. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
8. detsembrini
9. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast. Kostja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 2360 krooni. Kostja on nimetatud taotluse esitanud kohtule peale kohtuistungi, mis toimus 26.04.2006.a. toimumist 04.05.2006.a. Kohtuistungil enne sisulise arutamise lõppu avaldas kostja esindaja, et nemad kohtukulude nõuet ei esita (tl 103). TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal ei ole õigust kulude hüvitamist nõuda ja kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik 4