) § 221 lg-s 22 esitatud tingimused (põllumajandusliku tootmisega tegelev isik ja sihtotstarbelises kasutuses olev loomakasvatushoone) peavad olema täidetud ajal, mil otsustatakse erastatava maa suurus. Sellel ajal (02.07.1999) olid need tingimused täidetud, hoone omanik L.S. tegeles talle kuuluvas loomakasvatushoones põllumajandusliku tootmisega. Vale on vastustaja seisukoht, et
lg 22 tingimused peavad olema täidetud kogu erastamisprotsessi jooksul ning et olukorra muutudes on kohalikul omavalitsusel õigus oma varasem korraldus tühistada. Erastamise kestus ei sõltu mitte niivõrd erastamise õigustatud subjektist (hoone omanikust), vaid kohustatud subjektist (kohalikust omavalitsusest). Kui kohalik omavalitsus venitab erastamise korraldamisega, siis satuvad isikud ebavõrdsesse olukorda. Isik, kelle erastamistoimingud viiakse läbi mõistliku aja jooksul, ei kaota õigust maale, kui ta loobub põllumajandusliku tootmisega tegelemast pärast maa omanikuks saamist. Seevastu isik, kelle erastamistoimingute läbi viimisega venitatakse, kaotab õiguse maale, kui on sunnitud ajutiselt katkestama põllumajandusliku tootmise. Kaebaja on seisukohal, et ta vastab ka hetkel
Kaebaja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana kui põllumajandusliku tootmisega tegelev isik. Ehitis on loomakasvatushoonena endiselt sihtotstarbelises kasutuses, kuna seda ei ole võetud kasutusele muul otstarbel. Tähtsust ei oma asjaolu, et ajutiselt hoones loomakasvatust ei toimu; kaebajal on plaanid tootmisega alustada, kui on olemas kindlus kasutatava maa suuruse osas. Tootmise alustamine eeldab investeeringuid (lauda remont, loomade ostmine), ilma kindluseta kasutatava maa suuruse osas ei saa vajalikke investeeringuid teha. Vastustaja ei ole senini andnud haldusakti, millega otsustatakse kaebajale erastatava maa suurus, seega rikub vastustaja oma tegevusetusega kaebaja õigusi. Vastustaja peab erastamistoimingud läbi viima ja andma vajaliku haldusakti. 11.01.2005 andis vastustaja korralduse nr 30, millega tunnistas kehtetuks oma 02.07.1999 korralduse nr 122. Kaebajale tehti korraldus teatavaks 07.03.2005 vastusena tema 28.02.2005 teabenõudele. Teda ei kaasatud menetlusse, kuigi tal on puutumus selle korraldusega. Selle korraldusega muudeti kaebaja kahjuks senikehtinud korraldus nr 122 muutunud faktiliste asjaolude tõttu. Kuna ta ostis lauda OÜ-lt Trioexpert müügilepinguga 05.05.04.a., siis tuleb säilitada korralduse nr 122 aegne olukord. Tallinna HK on 16.04.04.a. otsuses märkinud, et senimaani ei olnud L.S.ele maa erastamine otsustatud kui põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule, vaid kui lauda omanikule. Neil põhjustel leiab, et L.S.e kohta kehtinud korraldus puudutab tema õigusi ja kohustusi. Korralduses nr 30 oleks pidanud motiveerima kaebaja õiguste suhtes tehtud järeldusi. HMS § 40 lg 1 ja 2 tulenevalt oleks kaebaja pidanud olema kaasatud ja tema suhtes tehtud motiveeritud otsus soodustustest ilmajätmise kohta. Kaebaja leiab, et tema suhtes on jäänud täitmata kohustus –läbi viia maa erastamiseks vajalikud toimingud neil tingimustel, mida enam muuta ei saanud. Riigikohus on leidnud, et tulu, kulu või kauba puudumisest lähtuda ei ole õige. Vastustaja poolt vastuskirjas esitatud keeldumise alused ei ole seaduslikud ega ka sisuliselt põhjendatud. 3 Kaebaja palub välja mõista kohtukuluna tasutud riigilõivu 20 kr. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja Märjamaa Vallavalitsus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus vastustaja 11.01.2005 korralduse nr 30 osas, kuna sellega ei rikuta tema õigusi. Seetõttu ei olnud vaja seda korraldust ka kaebajale teatavaks teha. 11.01.2005 korraldusega tunnistati kehtetuks 02.07.1999 korraldus nr 122, millega anti maa erastamise õigus L.S.ele. Muutunud asjaolude tõttu (L.S. ei ole enam ehitise omanik) tuleb haldusakt kehtetuks tunnistada, haldusorganil puudub selles osas kaalutlusõigus, seetõttu ei olnud vaja ka kaebaja kaasamine menetlusse. Kaebajal ei olnud vaja erastamiseks esitada uut avaldust, kuid see ei tähenda, et tema jaoks jäävad kehtima ka kõik senises erastamismenetluses tehtud otsused. Kui otsused on tehtud lähtuvalt erastaja individuaalsetest omadustest, siis ei kandu need õigused hoone ostjale üle.
lg 22 tingimused (erastaja on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik ja maa erastatakse sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde) peavad olema täidetud kogu erastamisprotsessi jooksul, kuna maa müügilepingu sõlmimiseni. Erastamisotsuse tegemisel 02.07.1999 olid tingimused täidetud, kuid nüüd enam ei ole. Kaebaja ei ole reaalselt põllumajandusliku tootmisega tegelev isik, FIE-na registreerimine ei ole piisav. Majandusaasta aruannete kohaselt ei ole kaebaja põllumajanduslikust tootmisest tulu saanud, kavatsus põllumajandusliku tootmisega tegelema hakata ei ole piisav. Samuti on täitmata teine
lg 22 tingimus, loomakasvatushoone ei ole sihtotstarbelises kasutuses, vaid laguneb.
lg 22 eesmärgiks on anda võimalus ostueesõigusega maad erastada isikule, kes juba tegeleb põllumajandusliku tootmisega, et oleks tagatud olemasoleva tegevuse jätkamine. Eesmärgiks ei ole tootmise alustamise toetamine. Vastustaja ei ole andnud haldusakti maa erastamiseks kaebajale, kuna on soovinud anda kaebajale võimaluse alustada põllumajandusliku tootmisega, et siis oleks võimalik erastada talle maad tema poolt soovitud suuruses. Vastustaja ei ole olnud tegevusetu ning on selgitanud kaebajale saadetud vastustes, miks ta ei asu maad erastama neil tingimustel, mida nõuab kaebaja. Kaebaja ise ei ole astunud samme, et täita seaduses märgitud tingimused, et omada õigust erastada maad tema poolt soovitud ulatuses. Kui kaebuse esitaja jääb seisukohale, et ta ei pea alustama lauda kasutamisega ning põllumjandusliku tootmisega, siis jätab vastustaja jätkuvalt tema avalduse rahuldamata ja lahendab küsimuse haldusaktiga määrates teenindusmaa. Sisuliselt on vastustaja seni hoidunud kaebajale kahju tekitamisest, kuna kaebuse esitaja lubas asja arutamisel, et ta alustab põllumjandusliku tootmisega hiljemalt 2005 suvel. Vastustaja valmistas ette põllumajandusliku maa kasutuslepingu ja saatis selle kaebajale. Märgitu tähendab, et vastustaja pidas võimalikuks anda maksimaalselt omapoolsed garantiid, mis on kooskõlas seadusega, et kaebaja saaks erastada maa tema poolt soovitud ulatuses. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ning tema käitumine ning eesmärgid on arusaamatud. Et kaebaja tegevust orienteerida ja distsiplineerida, siis oma 15.07.2005 kirjaga nõudis vastustaja, et kaebaja korrastaks lauda 6 kuu jooksul, et hoida hoonet lagunemast. Kaebaja ei ole seda nõudmist täitnud, ka ei võtnud ta kordagi ühendust vastustajaga, et anda oma arvamus lepingu suhtes. 4 Antud olukorras ei ole vastustajal muud võimalust, kui erastada kaebajale 1,4 ha teenindusmaana, et vältida süüdistusi, et ta on tegevusetu. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Kaasatud isik Rapla Maavalitsus on seisukohal, et kui kaebaja ei ole seni põllumajanduslikku tootmist alustanud, siis puudub tal selleks tegelik soov. Individuaalsed soodustused erastajale ei lähe hoone uuele omanikule üle. Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 otsusega haldusasjas nr 3-523/2004 ei öeldud, et selleaegsel hoone omanikul OÜ-l Triioekspert on õigus erastada maad 02.07.1999 otsuse tingimustel. Kohus ütles, et kaebajal puudub kaebeõigus korralduse punkti 1 osas, millega 02.07.1999 korraldus tunnistati kehtetuks. Kaebeõigus oli ainult punktide 2 ja 3 osas, millega määrati erastatava maa suuruseks 1,4 ha. Vastustaja 20.05.2005 korraldus nr 445 tühistati kohtuotsusega, sest see oli motiveerimata. Vastustaja 11.01.2005 korraldus nr 30 kordab 20.05.2005 korralduse nr 445 punkti 1, s.t sellega tunnistatakse kehtetuks 02.07.1999 korraldus. Kohus on juba eelmises asjas öelnud, et selles osas hoone uuel omanikul kaebeõigus puudub. Kohus ei ole kaebuse esitaja õiguste suhtes otsust teinud. L.S.e osas muudeti kehtinud haldusakti ja see tunnistati kehtetuks hiljem muutunud asjaolude tõttu. See ei puuduta kaebaja õigusi ning teda ei pidanud sellesse menetlusse kaasama. Kui
lg 22 tingimused ei ole täidetud, siis selle paragrahvi alusel maad erastada ei saa, on võimalik erastada ainult teenindusmaa ulatuses. Kaebaja lähtub seaduse ühest õigusnormist ning jätab eksitavalt tähelepanuta ülejäänud normid ja seadusandja mõtte. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud isiku seisukohaga, et M.K. õigused tema poolt ostetud loomalauda juurde maa ostueesõigusega erastamisel tema poolt soovitud 47, 87 ha suuruses sätestab
lg 22 ja ta saab selles ulatuses õiguse erastada maad juhul, kui ta vastab märgitud tingimustele – 1) erastaja on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik ja 2) maa erastatakse sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Need kaks tingimust lauda juurde maa erastamiseks peavad olema täidetud kogu erastamisprotsessi jooksul ehk kuni maa ostu-müügilepingu sõlmimiseni. 2.Kaebuse esitaja leiab, et ta esitas kohustamisnõude sooviga panna vastustajale kohustus erastada maa tema poolt märgitud suuruses. Selle tõttu leiab kaebaja, et vastustaja on viivituses 47, 87 ha suuruses maa erastamistoimingute suhtes. Temale antud vastustest loeb kaebaja, et viivituse põhjustas keeldumine erastada kaebuse esitajale maa, seejuures on keeldumise alused vastuolus kehtiva seadusega. M.K. leiab, et asjas on kohaldatud materiaalõigusnorme vääralt. 5 Veel leiab kaebaja, et kui samale maatükile oli juba esitatud maa ostu-eesõigusega erastamise avaldus, siis järgnes sellele kaebaja õiguspärane ootus, et loomakasvatushoone juurde on otsustatud erastada maa, mis ei piirne üksnes teenindusmaa määramisega. Loomakasvatushoone oli ja on käesolevalt, sõltumata isikust, kes on lauda omanik, oma olemuselt endiselt sihtotstarbelt loomakasvatushoone. Loomakasvatushoone juurde saab erastada maad kaebaja poolt esitatud avalduses näidatud suuruses, samas tuleb arvestada, et see maa oli juba hoone juurde määratud suuruses 47,87 ha ehk nii, nagu tühistatud korralduses, mis kehtis L.S.e kohta. Vastustaja jäi seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja ta ei saa M.K.le ostueesõigusega erastada maad ulatuses, mis oli määratud L.S.ele või OÜ-le Triioekspert. Kaebuse esitaja suhtes tuleb anda uus korraldus. Et otsustada, kuipalju saab maad erastada M.K.le, uuriti tema kaudu, kas ta tegeleb loomakasvatusega. Kohapealne kontroll näitas, et laut on halvas seisukorras ja seda ei ole võimalik ilma remondita võtta sihtotstarbelisse kasutusse ning M.K. ei vasta tingimuselelaut peab olema juba sihtotstarbelises kasutuses. M.K. ei ole deklareerinud FIE-na, et ta on saanud tootmisest tulu; kaebaja märgib ka ise, et ta ei ole veel karja soetanud ega kasvata loomi. Seega ei anna seadus võimalust lugeda teda põllumajandusliku tootmisega seotud isikuks. Käesolevaks ajaks ei ole asjaolud muutunud. Kaebajale oli saadetud 2005. a suveks ettepanekud maa erastamise suhtes, ette valmistatud ja pakutud võimalust sõlmida leping maade kasutamiseks, et ta saaks seejärel garantii alusel remontida laut, soetada loomad. Seejärel vallavalitsus saab asuda lahendama tema avaldust maa erastamiseks suuremas ulatuses, kui seda on teenindusmaa. Kaebaja kinnitas, et ta ei läinud vallavalitsusse ning ei soovinud sõlmida lepingut maa kasutamiseks, kuna on veendunud, et seadus nõuab põllumajandusliku tootmisega tegelemist ajaks, mil oli esitatud avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks. Neist seisukohtadest protsessiosalised asja kohtulikul arutamisel ei taganenud. 3. Kohus leiab, et kaebaja seisukohad, et L.S.e avalduse alusel peaks kaebajale ostueesõigusega erastama maad L.S.e kohta antud korralduses märgitud suuruses on väär. Kaebajal ei ole õigust nõuda samas suuruses maa erastamist. Märjamaa Vallavalitsuse korraldus nr 30 11.01.05.a. ei puuduta M.K. õigusi ja kohustusi, seega ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, seega puudub kaebajal kaebeõigus. 4.
. 1 lg 2.2 redaktsioonis on õigus maad ostueesõigusega erastada põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul talle kuuluva loomakasvatushoone juurde ehk isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega ning talle peab kuuluma ka loomakasvatushoone. Märgitud seisukoht on
kehtivuse ajal olnud muutumatu. Loomalaut on sihtotstarbelises kasutuses siis, kui selle omanik tegeleb põllumajandustootmisega. Hilisemalt ei ole seadus lisanud muid täiendavaid nõudeid. Maa ostueesõigusega erastamisest keeldumiseks kaebaja soovitud suuruses on selliselt ära näidatud seadusest tulenev põhjus ja ta ei ole tõendanud, et loomakasvatushoone on sihtotstarbelises kasutuses. Kaebaja on küll lauda omanik ja vaidlust selles küsimuses ei ole, kuid tema avaldust rahuldada ei saa. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta ei tegele põllumajandusliku tootmisega, ei kasvata loomi ning alles kavatseb hakata kasvatama veisekarja. Kaebaja ei vaidle vastu faktile, et ta FIE-na ei ole deklareerinud põllumajanduslikust tootmisest saadud tulu. Kaebaja oli soetanud lauda teadmises, et ta hakkab kasvatama lambaid. Seejärel tekkis tal idee, et lambakasvatuse asemel oleks otstarbekam kasvata veisekarja. Selle kohta on tal esitatud 6 kohtule kiri Albert Howie’lt, kes soovitab tal lambakasvatust mitte arendada, vaid kasvatada veisekarja. Kaebaja esindaja väide, et kaebajal tulu, kulu või kauba puudumisest lähtumine ei ole õige, jääb arusaamatuks. Kaebaja kinnitas, et vastavad tõele vastustaja kontrollitud andmed, et ta ei ole deklareerinud tulu põllumajandusliku tootmise osas, ta ei ole saanud alustada tootmisega, tal ei ole tekkinud tootmistulu. Laut ei ole kasutuses, see laguneb ja seda on ka rüüstatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ülaltoodust saab teha vaid ühe järelduseloomakasvatushoone ei ole sihtotstarbelises kasutuses. Hoone alles kavatsetakse võtta kasutusse. Need seisukohad ei ole vastustaja väljamõeldis. Kohus kordab: M.K. selgitas kohtule, et hoone aknad on purustatud ja hoonest viidi ära osa seal asuvast varustusest, ta kavatseb eeloleval suvel taastada hoone aknad ning ta on juba astunud samme, et taastada kahjustused ning võtta tarvitusele abinõud hoone säilitamiseks ning kasutuselevõtuks. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja on kinnitanud, et hoone ei ole kasutusel, seega ka sihtotstarbelises kasutuses ja esindaja vastupidised selgitused ei ole asjakohased. Seaduse eesmärk on loomakasvatushoone juurde maa erastamise nõuete esitamisel soov tagada vajalike karjamaade olemasolu. Seni ei ole kaebaja kasutanud loomakasvatushoonet ega selle ümber olevat maad. Seadusandja püüab välistada olukorda, et erastataks maad suures ulatuses isikutele, kelle suhtes puudub kindlus, et hakatakse kasutama maad põllumajanduslikuks tootmiseks. Vastustaja on õigesti leidnud, et tekkinud olukorras on oht, et maa erastamisel antud olukorras ei täida maa ostueesõigusega erastamine seadusega soovitud eesmärki. Kohalikul omavalitsusel on õigus hinnata neid olukordi ja kaaluda kaebaja vastavust tingimustele. Seega loeb kohus tõendatuks, et avaldusele keelduva vastuse andmine oli sisuliselt õiguspärane, vastavuses tegelike asjaoludega ja kehtiva õigusega.
nõuetega. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud ehk vastustajal puudub endiselt kindlus, et kaebaja teeb endast kõikoleneva, et alustada põllumajandusliku tootmisega, jätkata lauda sihtotstarbelist kasutamist. Kohus nõustub vastustajaga. Maa erastamise suuruse küsimuses on tekkinud pooltel õiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada, see on takistanud vastustajal võtmast vastu lõplikku otsust ostueesõigusega erastamise maa suuruses. Kui vastustaja võtaks vastu hetkeolukorda arvestades otsuse, siis ta oleks tekitanud kaebuse esitajale kahju ega oleks andnud võimalust leida väljund, et arvestada M.K.l tekkinud olukorraga. Kohus ei välista võimalust, et vastustajal tuleb lõppeks lugeda laut kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaks hooneks. Kui vastu võtta selline otsustus, siis halveneb kaebaja väljavaade veelgi ning avalduse menetluse aeg pikeneb. Kuna kaebuse esitaja kaebus kohtule ei ole ajendatud põhjusest, et vastustaja ei sooviks lahendada tema avaldust, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja esindaja seisukohta ei saa tõlgendada soovina saada kohtu ettekirjutus, mis kohustab mistahes tingimustel jätkama M.K. avalduse lahendamist. Sisuliselt on pooled saavutamas kohtuvälist lahendust ja kokkulepet. Kui kohus teeb antud juhul ettekirjutuse ja asub kaebuse nõuet tõlgendama ulatuslikumalt, kui see kaebuse esitamisel oli, siis sekkub kohus põhjuseta võimalustesse, mis kaebajale on vallavalitsuse poolt antud. Kohtu ettekirjutusel tuleks vastustajal jätta kaebaja avaldus tema soovitud maa ulatuses rahuldamata ja koheselt erastada maa ulatuses, mis hetkeolukorda arvestades on võimalik ehk 8 erastada üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa või kaaluda, kas kohaldada
Kohus selgitab täiendavalt, et kuna laut on kasutusest langenud välja ja juhul, kui ta üha enam laguneb, võib tekkida olukord, mil tuleks rakendada lõppastmes
lõike 31, mille kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.