lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kahju ja kulutuste arvestus ei ole hageja poolt koostatud ning kostjate kui käendajate vastu esitatud heas usus. Kohtule on esitatud müügileping nr TOL, millega hageja müüs vaidlusaluse vara OÜ-le. Kohus nõustub kostjatega selles, et ebamõistlik on võtta müügi eest endale, müügi teenustasu 7 800 krooni. Käibes tavaline ei ole teha ka autole hageja poolt loetletud müügieelseid parendusi (tl 65, 69-86, 91, 92). Hageja on põhjendanud seda asjaoluga, et auto müüdi 14 kuud pärast auto tagastamist liisinguandjale, seega vajas pärast nii pikka perioodi hageja poolt nimetatud kulutusi. Kohus leiab, et vastuolus hea usu põhimõttega on panna nii ajaliselt kui ka summaliselt määratlemata kohustused le. ei saa kiirendada vara müüki, samuti ei saa mõjutada vara hoiutingimusi. Kohus leiab, et müügiga viivitamine on hageja majandustegevusega kaasnev risk, mida kannab hageja. 18. Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Kostjad leiavad, et aegunud on nii põhinõue kui ka käendused. Hageja on seisukohal, et käendused ei ole aegunud, kuna hagejal oli aega esitada hagi käendajate vastu kuni 30.01.2006. a, s.o. kolme kuu möödumiseni graafiku viimase osamakse tähtpäevast arvestatuna. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on tegemist käenduslepingute kui kestvuslepingutega, seega on põhjendamatu lähtuda TsK § 211 sätestatust.
lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 kohaselt 4 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates . a. Hageja pöördus käendajate vastu kohtusse . a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja leiab, et aegumise arvestamisel tuleks lähtuda
, mille kohaselt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et käendaja kohustus ei ole korduv kohustus. Käendaja vastutab konkreetse käendatava kohustuse eest, käesolevas vaidluses on see konkreetne käendatav kohustus tekkinud pärast 01.07.2002. a, seega tuleb lähtuda VÕSRakS § 12 sätestatust ning kohaldamisele ei kuulu TsK käendust reguleerivad sätted, vaid alates .a kehtima hakanud
sätetest. Kohus on seisukohal, et lisaks nõude sisulisele põhjendamatusele on hageja nõue kostjate vastu ka aegunud. Kohtukulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.