← Eesti

2-05-15122/5

Obsah (5)§ 423§ 480§ 477§ 481§ 6

2-05-15122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kohus Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Kohtukoosseis teatavaks- 08. detsember 2006.a, Tallinn Otsuse ava

§ 423

lg 1 ja tingimuste p 4.1 järgi kindlustusjuhtum, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse, so välja maksma kindlustushüvitise. 7.

§ 480

lg 1 sätestab poolte võimaluse kindlustusväärtuse määramiseks kokkuleppel eelnevalt kindla summana; lg 3 kohaselt kokkuleppelist kindlustusväärtust ei loeta kindlustusväärtuseks, kui see erineb oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sel juhul lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest.

§ 477kohaselt ei ole 2

(6)kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi, kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Sama põhimõte kajastub ka tingimuste p-s 12.1, mille kohaselt, kui ilmneb, et sõiduki kindlustusväärtus on deklareeritud suuremana kui sõiduki tegelik väärtus, siis sõiduki hävimise korral hüvitamisel arvestatakse kindlustusväärtuseks sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind).
  1. Seega tuleb välja selgitada hageja sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist. Hageja lähtus sõiduki turuhinna määramisel Saksamaa turul pakutavate analoogsete sõidukite hindadest vahemikus 93 723-107 805 krooni ja leidis, et sõiduki avariieelne maksumus on 100 000 krooni. Kostja lähtus turuhinna määramisel kostja töötaja Ü. R 09.08.2004 asjatundjana antud arvamusest, mille kohaselt on analoogsete sõidukite pakkumiste hinnad Eesti turul sh Kuldse Börsi andmetel 44 000 krooni, 59 990 krooni, 62 000 krooni, 64 000 krooni. Kostja leidis, et Saksa turul väljakujunenud hinnad ei ole samastatavad Eesti turu hindadega, et hageja ei arvestanud hinnalangust, mis on poole aastaga 7 %, eestlaste ostujõu ja asjaoluga, et vaidlusalune sõiduk on sõitnud Eesti teedel. Kostja leidis, et hageja sõiduki avariieelne maksumus on 60 000 krooni. Tunnistaja Ü. R sõnul oli sõiduk eelnevalt läbi teinud suure avarii, mille kahjustuste kõrvaldamine ilmnes alles pärast uue avarii toimumist teostatud sõiduki ülevaatusel. Vigastuste kõrvaldamise jälgedega sõidukit on turul küsitava hinnaga raskem müüa, selle sõiduki hind on 10-20% odavam. Tunnistaja sõnul on vaidlusalune sõiduk Eesti turul vähemnõutud mudel, mida väljendab ka vähene pakkumiste arv.
  2. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuna analoogset samaväärset sõidukit on Eestis raske leida, tuleks lähtuda ka analoogseid sõidukeid sissetooval maal (antud juhul Saksamaa) kehtivatest hinnapakkumistest samaväärse sõiduki osas. Arvestades poolte esitatud hinnapakkumisi, kostja töötaja tunnistajana antud ütlusi, toimikusse esitatud sõiduki varasemale avariile viitavaid defekte kajastavat fotomaterjali, leidis kohus, et sõiduki avariieelne maksumus on 75 000 krooni.
  3. Hagejale tuleb hüvitada kahju, lähtudes 75 000 kroonist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 23 585 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  4. * Kindlustuse Eesti AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt välja hageja kohtukulud ja menetluskulud ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi ja menetlusõiguse norme.
  5. Kohus hindas ebaõigesti auto avariieelseks maksumuseks 75 000 krooni. Kohus ei arvestanud kindlustuslepingus poolte poolt kokkulepitut. Sõidukikindlustuse tingimuste p 12.1 kohaselt, kui ilmneb, et kindlustusvõtja on deklareerinud sõiduki kindlustusväärtuse suuremana, kui sõiduki tegelik väärtus ning ebaõige kindlustusväärtus on märgitud lepingus, siis sõiduki täieliku hävimise hüvitamisel arvestatakse kindlustusväärtuseks sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind) ja hüvitis arvestatakse tegelikust kindlustusväärtuses lähtudes. Kohus tuvastas õigesti, et kindlustusvõtja deklareeris sõiduki kindlustusväärtuse suuremana kui sõiduki tegelik väärtus ja et ebaõige kindlustusväärtus on märgitud lepingus. Puudub vaidlus, et sõiduk hävis. Seega on olemas eeldused kohaldamaks tingimuste p 12.
  6. Kohus nimetatud sätet põhjendamatult ei kohaldanud. Kohus leidis meelevaldselt, et lähtuda tuleb mitte kohalikust keskmisest müügihinnast, vaid Saksamaa hinnapakkumistest. Kohalikuks turuhinnaks on auto hind Eesti turul. Saksamaa müügihind ei saa olla kohalik müügihind. Hageja esitatud interneti väljatrükid ei ole asjakohased. Saksa teed on kvaliteetsed, mistõttu kasutatud auto tarbimisväärtus Saksamaal on oluliselt kõrgem ja see peegeldub müügihinnas. Sakslaste ostujõud on eestlaste omast 3
(6)kordades suurem, mis võimaldab müüjal Saksamaal küsida kõrgemat hinda. Kohus ei arvestanud müügihinna, vaid müügipakkumise hinnaga. Spetsialist Ü. R kinnitas, et müügipakkumise hind on keskmisest müügihinnast kõrgem, kuivõrd tehingu sõlmimisel kaubeldakse hind ostja poolt ca 10% alla. Otsuses ei arvestatud tingimuste p-ga 8.1, mille kohaselt on poliisil omavastutuseks sõiduki hävimisel 10 000 krooni. Kohus ei arvestanud tingimuste p-ga 12.1, mille järgi hüvitisest lahutatakse omavastutus ja tasumata osamaksed. Kostja hüvitas kahju arvestades juhtumieelseks turuväärtuseks 60 000 krooni. Kohus, tuvastades avariieelseks müügihinnaks 75 000 krooni, leidis, et hüvitada tuleb täiendavalt mitte 15 000 krooni vaid 23 585 krooni. Kohus ei lähtunud

§ 480lg 3 alusel tegelikust kindlustusväärtusest.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. M-R.K ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamise ulatuse osas osaliselt tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13 585 krooni. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Pooled vaidlevad selle üle, missugusest kindlustusväärtusest lähtudes pidanuks kostja hüvitama hagejale kindlustatud sõiduki hävimisel tekkinud varakahju. Hageja tugineb sõidukikindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusele 100 000 krooni, kostja seevastu lähtub asjatundja seisukohale tuginedes sõiduki arvatavast tegelikust avariieelsest väärtusest 60 000 krooni. Seega on pooltel vaidlus ühtlasi selles, missuguste asjaolude esinemisel on kindlustusandjal alust kalduda kõrvale poolte kokkuleppel põhinevast kindlustusväärtusest.
  4. Pooltevahelise kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate sõidukikindlustuse tingimuste S21·2003 (edaspidi tingimused) p 7.1 kohaselt loetakse kindlustusväärtuseks kindlustatava vara maksumust, mis ei või olla suurem kui kindlustatava vara tegelik väärtus või vara taastamisväärtus vara hävimise või kahjustamise korral. Sõiduki kindlustusväärtuse deklareerib kindlustusvõtja ning see fikseeritakse lepingus. Vastavalt tingimuste p-le 7.3 on sõiduki puhul kindlustusväärtuse määramise aluseks sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind), kusjuures kasutatud sõiduki kindlustusväärtuse määramise aluseks võetakse ostu-müügi dokumendid, turuhindade statistika, sõidukihindade muutuse graafikud sõltuvalt väljalaskeaastast ja läbisõidust, teatmikes avaldatud andmed ning sõiduki ülevaatus. Ka nimetatud punkti kohaselt deklareerib sõiduki kindlustusväärtuse kindlustusvõtja ning kindlustusandja esindaja on seejuures nõuandvaks pooleks.
  5. Kolleegiumi arvates tuleneb tingimuste eelviidatud punktidest, et pooltevahelise lepingusuhte kohaselt ei lasunud kindlustusväärtuse õige määramise riisiko täies ulatuses üksnes kindlustusvõtjal. Pooltel puudub vaidlus selles, et kindlustatava sõiduki vaatas üle ka kostja (kindlustusandja) esindaja ning hageja (kindlustusvõtja) poolt nimetatud kindlustusväärtus oli kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindajaga kooskõlastatud. Seega aktsepteeris ka kostja oma esindaja kaudu hageja poolt deklareeritud kindlustusväärtust. Eeltoodust järelduvalt on poliisil märgitud kindlustusväärtuse näol tegemist kokkuleppelise kindlustusväärtusega

§ 480tähenduses.

18.

§ 480

lg 3 kohaselt ei loeta kokkuleppelist kindlustusväärtust kindlustusväärtuseks, kui see erineb oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal; sel juhul lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest. Ringkonnakohtu arvates tuleb asjaolu, et tegelik 4

(6)kindlustusväärtus erineb oluliselt kokkuleppelisest kindlustusväärtusest, TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada kokkuleppelist kindlustusväärtust vaidlustaval lepingupoolel, s.o käesoleval juhul kindlustusandjal. Kuna kindlustusandja esindajal oli kutse- ja majandustegevuses tegutseva isikuna võimalik sõiduki väärtuse kohta seisukohta avaldada ning kindlustusväärtusest sõltub kaudselt ka kindlustusmakse suurus (

§ 481), oli hagejal (kindlustusvõtjal) hea usu põhimõttest (Ts

ÜS § 138,

§ 6

) lähtudes alus eeldada, et pooltevahelises suhtes jääb kehtima kokkulepitud kindlustusväärtus.

  1. Tingimuste p 12.1 kohaselt kuulub sõiduki täieliku hävimise korral kindlustussumma väljamaksmisele täies ulatuses, lahutades sellest omavastutuse ja tasumata osamaksed. Kui ilmneb, et kindlustusvõtja on deklareerinud sõiduki kindlustusväärtuse suuremana kui sõiduki tegelik väärtus ning lepingus on märgitud ebaõige kindlustusväärtus, arvestatakse tingimuste sama punkti kohaselt sõiduki täieliku hävimise korral kindlustusväärtuseks sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind) vastavalt tingimuste punktile 7.3; kindlustussumma ja hüvitis arvestatakse sel juhul tegelikust kindlustusväärtusest lähtudes. Seega tuleks kokkuleppelisest kindlustusväärtusest 100 000 krooni kõrvalekaldumiseks kindlustusandjal tõendada, et sõiduki tegelik avariieelne väärtus oli kokkulepitust madalam.
  2. Tõendina sõiduki avariieelse väärtuse kohta on kostja esitanud asjatundja Ü.R kirjaliku arvamuse nr K0140255 (t lk 32 – 35), samuti tunnistaja Ü. R ütlused (t lk 75 – 76). Kolleegium leiab, et esitatud tõendid ei võimalda lugeda tõendatuks, et vaidlusaluse sõiduki tegelik väärtus enne 03.08.2004.a liiklusavariid oli 60 000 krooni. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud hageja seisukoht, et ainuüksi asja tundva isiku ja tunnistaja Ü. R arvamus ning ütlused ei ole piisavaks tõendiks lugemaks kokkuleppelise kindlustusväärtuse 100 000 krooni asemel tegelikuks kindlustusväärtuseks 60 000 krooni, kuna Ü. R on kostjaga töösuhte kaudu seotud isik, kes oma tegevuses juhindub kostja antud suunistest ning kelle nägemus asjaoludest ei pruugi olla kujunenud sõltumatult.
  3. Kolleegium leiab, et maakohus võttis sõiduki avariieelse väärtuse kindlakstegemisel muuhulgas põhjendatult arvesse hageja esitatud andmeid samalaadsete sõidukite maksumuse kohta Saksamaal, kuna sõidukite hind riigis, kust sõidukeid suures osas Eestisse sisse tuuakse, on üheks asjaoluks, mis mõjutab nende müügihinda ka kohalikul (s.o Eesti) turul. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt arvestas kohus kõiki poolte esitatud tõendeid, sealhulgas mõlema poole esitatud hinnapakkumisi, kostja töötaja tunnistajana antud ütlusi ning sõiduki varasemale avariile viitavaid defekte kajastavat fotomaterjali. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus ei arvestanud kindlustuslepingus poolte vahel kokkulepitut. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et asja lahendamisel omab põhilist tähendust hageja sõiduki turuhinna väljaselgitamine vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist, nagu tulenes ka pooltevahelise kokkuleppe (tingimuste) p-dest 7.
  4. – 7.
  5. Pooltevahelisest lepingusuhtest ei tulene, nagu tuleks vaidluse korral tegeliku kindlustusväärtuse üle eelistada kindlustusvõtja seisukohta. Asja väärtuse kindlaksmääramisel on tegemist diskretsiooniotsusega ning kolleegiumi arvates ei nähtu maakohtu otsusest diskretsiooni piiride ületamist.
  6. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et pooltevahelise lepingu kohaselt ei kuulunud kindlustusvõtjale hüvitamisele kahju kogu kindlustusväärtuse ulatuses, vaid hüvitisest tuli maha arvestada kokkulepitud omavastutus. Tingimuste p 8.1 kohaselt on omavastutus poliisil fikseeritud kahju suurus, mille kannab kindlustusvõtja iga kindlustusjuhtumi korral ise. Vastavalt poliisile oli omavastutuseks sõiduki hävimisel kokku lepitud 10 000 krooni. Tingimuste p 12.2.1 kohaselt loetakse sõiduk täielikult hävinuks, kui selle kalkulatiivne taastamisremondimaksumus ületab 70 % kindlustusväärtusest. Pooltel ei ole menetluse käigus olnud vaidlust, et sõiduk tuli lugeda täielikult hävinuks. Tingimuste p 12.1 kohaselt kuulus sõiduki täieliku hävimise korral väljamaksmisele kindlustussumma täies ulatuses, millest on lahutatud omavastutus ja tasumata osamaksed. P 12.4 kohaselt hüvitatakse ülekindlustuse puhul kindlustusjuhtumi korral kahju, 5

(6)lähtudes kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelsest tegelikust väärtusest. P 12.5 kohaselt arvatakse ülekindlustuse korral omavastutuse summa hüvitatavast kahjusummast maha pärast ülekindlustuse arvestamist. Seega tuli kohtu poolt leitud tegelikust kindlustusväärtusest 75 000 krooni arvestada maha omavastutus 10 000 krooni, millest tulenevalt hüvitamisele kuuluvaks summaks on 65 000 krooni. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale hüvitanud 51 415 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 13 585 krooni. 23. Apellant palus vastustajalt välja mõista menetluskulud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis apellant menetluskulusid summas 1500 kr riigilõivu näol ning õigusabikulu summas 4720 krooni. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 42,4 % ulatuses, peab kolleegium põhjendatuks mõista TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel hagejalt kostja kasuks välja 636 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1250 krooni õigusabikulu katteks, kuna hagi (38 585 kr nõudes) rahuldamata jäävaks osaks on 25 000 krooni. Kokku tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista 1886 krooni apellatsioonimenetluse kulude katteks. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.