Obsah (11)

§ 396§ 397§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 30§ 142§ 145§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07.12.2006. a , kohtukantselei kaudu T

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist nõuda.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on märkinud, et

§-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas (kohtuasi nr ).

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest.

§ 142

lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendajas vahelistest suhetest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad OÜ ja RT kannavad hageja ees kui käendajad võlgnik OÜ-ga solidaarset vastutust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kostjatelt tuleb hageja poolt nõutud summa solidaarselt välja mõista. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.

1. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 31 600 Eesti krooni (tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja tasu õigusabi eest 21 600 krooni), TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Tulenevalt RLS § 37 lg 1 ja RLS lisast 2 tuleb hagihinnalt 2 200 000 krooni riigilõivu tasuda 58 750 krooni. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja riigilõivust vabastamist. . a määrusega kohustati hagejat tasuma riigilõivu 10 000 krooni. Ülejäänud osas vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 48 750 Eesti krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse kuni 31.12.
2. a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 191.80 Eesti krooni. Epp Haabsaar Kohtunik