2-06-13095/6

(5)Avaldaja on seisukohal, et lapse ema D K on last julmalt kohelnud ja ei täida vanema kohustust lapse kasvatamisel ning tema eest hoolitsemisel. Avaldaja palub ära võtta D K vanema õigused alaealise lapse K K suhtes. Kohtuistung Kohtuistungil

1. oktoobril 2006 jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isik D K kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsed on D K kätte toimetatud. D K ei ole kohtule teatanud mõjuvatest põhjustest, mis tingisid kohtuistungile ilmumata jätmise. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. D K esitas
2. mail 2006 kohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks oma poja K K emalt D K. Avalduse kohaselt ei täida D K oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning kohtleb last julmalt. K K on sündinud xxx. Lapse sünnitunnistusele (t.l.-19) on kantud vanemad – isa D K ja ema D K. Viru Ringkonnaprokuratuuri
3. novembri 2004 süüdistusakti kriminaalasjas nr 04244001671 (t.l.6,20) kohaselt süüdistatakse D K K K raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Ida-Viru Maakohtu
4. märtsi 2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-379/04 (t.l.-21) tunnistati D K süüdi K K raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. SA TÜ Kliinikumi haigusloo väljavõtte nr 32095/2004
5. juulist 2004 (t.l.-13-16) kohaselt on K K hospitaliseeritud
6. juulil 2004 erakorralise haigena seoses teadvushäiretega. Vastavalt diagnoosi põhjendustele on tegemist väärkohtlemisest tingitud traumadega. Arstliku ekspertiisi
7. aprilli 2005 otsusega nr 189133 (t.l.-17,18) on tuvastatud K K raske puue ning ta vajab toimetulekuks ööpäevaringselt kõrvalist abi. Lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmine D K avalduse (t.l.-3,4) kohaselt ei ela lapse K K ema D K lapsega koos alates
8. aasta jaanuarist ning tema elukoht on teadmata. Närviarst N. N
9. detsembri 2005 tõendist (t.l.-7), OÜ Corrigo
10. detsembri 2005 teatest Lastekaitseosakonnale (t.l.-8), FIE N M
11. detsembri 2005 tõendist (t.l.-9), väljavõttest K K taastusravi kaardist (t.l.-10) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum
12. novembri 2005 teatisest (t.l.-12) selgub, et lapse ema D K ei ole lapse K K ravi käigus temaga koos raviasutusi külastanud. Seda on teinud lapse isa ja vanaema. Eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt (t.l.-33) teatas lapse vanaema G K, et D K külastas oma last viimati 2005 aasta aprillis. Peale seda ei ole ta last vaatamas käinud ega ka helistanud. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitseinspektori vastuvõtul käis D Ki väga harva. Eestkosteasutusele ei ole D K viibimiskoht teada. Alates
13. augustist 2004 kuni
14. juunini 2006 oli K K antud „Perekonnas hooldamise kohta sõlmitava lepinguga“ (t.l.-11,35-41) tema vanaema G K hooldada. Alates
15. maist 2006 on Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega (t.l.-41) on lõpetatud lapse vanaemaga sõlmitud hooldusleping. Leping lõpetati põhjusel, et lapse K K kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb tema isa D K. Ida Politseiprefektuuri
16. detsembri 2005 vastusest järelpärimisele (t.l.-42) ja Ida Politseiprefektuuri
17. septembri 2006 kirjast (t.l.-51) selgub, et politseile on D K elukoht teadmata. Kohtul D K elukohta tsiviilasja menetluse käigus tuvastada ei õnnestunud. 2

(5)Nimetatud tõenditest järeldub, et lapse K K ema D K ei tegele oma lapse kasvatamisega. Last kasvatavad ja hooldavad tema isa ja vanaema. Lapse ema ei tunne huvi lapse vastu, ei ole last üle aasta külastanud ega isegi helistanud. Lapse raviga tegelevad isa ja vanaema. Võimalikke mõjuvaid põhjusi lapse kasvatamise ja lapse eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmiseks kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et on tõendatud D K poolt lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmine. Lapse julm kohtlemine Viru Ringkonnaprokuratuuri

1. novembri 2004 süüdistusakti kriminaalasjas nr 04244001671 (t.l.6,20) kohaselt süüdistatakse D K K K raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Ida-Viru Maakohtu
2. märtsi 2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-379/04 (t.l.-21) tunnistati D K süüdi K K raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Kohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri
3. novembri 2004 süüdistusakti ja Ida-Viru Maakohtu
4. märtsi 2005 süüdimõistva kohtuotsusega on D K poolt lapse K K julm kohtlemine tõendatud. Vanemate ärakuulamine Kooskõlas TsMS § 558 lg 1 ja lg 3, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Kohtuistungile
5. detsembril 2006 lapse ema, huvitatud isik D K ei ilmunud. Tsiviilasja menetluse käigus D K elukohta kohtul tuvastada ei õnnestunud. Rahvastikuregistri andmebaasis on D K elukoht märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Ida Politseiprefektuuri
6. septembri 2006 kirjast (t.l.-51) selgub, et D K elukoht on politseile teadmata. D K töökohta kohtul tuvastada ei õnnestunud. Avaldajale on D K elukoht teadmata. Kohus leidis, et kohtukutse Viru Maakohtu
7. detsembri 2006 kohtuistungile tuleb huvitatud isikule D K kätte toimetada avalikult. Kohus avaldas kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded
8. novembril 2006 ja
9. novembril
10. Huvitatud isik D K Viru Maakohtu
11. detsembri 2006 kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud ka mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus leiab, et lapse ema D K ärakuulamine ei ole võimalik, kuna D K elu- või töökohta tuvastada ei õnnestunud. Võib eeldada, et D K leidmine tema ärakuulamiseks ja sellest tulenevalt ka otsustus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes võib määramata ajaks edasi lükkuda. Eestkosteasutuse arvamus Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Lapse K K suhtes on eestkosteasutuseks Kohtla-Järve Linnavalitsus. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt (t.l.-33) tegelevad alates augustist 2004 lapse K K kasvatamise ja 3

(5)arendamisega tema isa D K ja vanaema G K. Lapse ema D K lapse vastu huvi ei tunne - ei külasta teda. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvele sattus perekond K põhjusel, et lapse ema D K kasutas füüsilist väärkohtlemist alaealise lapse K K suhtes. Lapse vanaema G K sõnade kohaselt külastas D K oma last viimati 2005 aasta aprillis. Peale seda ei ole ta last vaatamas käinud ega ka helistanud. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitseinspektori vastuvõtul on D K käinud väga harva ja tema viibimiskoht ei ole teada. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamus on, et on olemas kõik alused D K vanema õiguste ära võtmiseks alaealise lapse K K suhtes. D K ei täida oma kohustust lapse kasvatamisel, tema eest hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Lapse ärakuulamine Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses D K vanema õiguste äravõtmiseks K K suhtes ei pea kohus võimalikuks alaealise lapse arvamust ära kuulata. K K on xxx-aastane, mistõttu tal puudub piisav kaalutlus- ja otsustusvõime. Lapse äravõtmise otsustamine Vastavalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kohtule

1. mail 2006 esitatud avalduse kohaselt elab alaealine laps K K koos avaldaja, oma isa D K. Seda kinnitab ka eestkosteasutuse esitatud arvamus
2. augustist 2006 (t.l.-33) ning KohtlaJärve Linnavalitsuse korraldus
3. maist 2006 (t.l.-41), millega on tuvastatud, et alaealise lapse K K kasvatamisega ja ülalpidamisega tegeleb tema isa D K. Kuna alaealine laps K K elab oma isa D K juures, puudub vajadus otsustada D K lapse äravõtmise kohta. Vanema õiguste määramine Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kohtleb last julmalt. Kuivõrd D K on jätnud ilma mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning kohtleb last julmalt, on D K vanema õiguste ära võtmine K K suhtes põhjendatud. Eestkosteasutus D K vanema õiguste äravõtmise kohta vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et D K tuleb ära võtta vanema õigused K K suhtes. Menetluskulud 4

(5)Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eelpool on kohus tuvastanud, et huvitatud isik D K on jätnud ilma mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused lapse eest hoolitsemisel ja kohtleb last julmalt ning sellega põhjustanud vanema õiguste äravõtmise menetluse algatamise. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud täies ulatuses huvitatud isiku D K kanda. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Lähtuvalt TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Kohtumääruse ärakiri tuleb 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtumääruse ärakiri tuleb saata teadmiseks eestkosteasutusele Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Peeter Pällin Kohtunik 5