← Eesti

2-04-952/5

Obsah (4)§ 1041§ 1035§ 1033§ 1027

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-952 (endine nr 2-1242/04) Otsuse tegemise aeg ja koht 30 november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O V hagi G K´i va

§ 1041

. Panga poolt on kinnitus, et kahju on hüvitatud ja hagejal on alus nõuda kostjalt 18 000 krooni tagasimaksmist. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta sai rohkem raha. See, kui palju raha saadi on tõendatud turvakaamera salvestusega selles, kui palju kupüüride pakke oli.

§ 1035

lg1 kohaselt ei kohaldata

§ 1033sätestatut.

Nad on seisukohal, et kostja teadis suurepäraselt, mis toimus, tal oli olemas paberilipik ning ta luges ette, milliseid kupüüre ja palju ta tahab. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et hageja pole suutnud ära tõendada seda summat, mida kostja on väidetavalt saanud. Fotodel kujutatud rahapakkides sisalduv kupüüride arv pole fotodel loetav. Eristatav pole ka kostja käes olevate rahapakkide arv hetkel, mil ta leti juurest lahkub. Puudujääk kassas on nõuetekohaselt fikseerimata. Vastavalt hageja ja panga vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu p3.1 on materiaalse vastutuse aluseks puudujääk, mis fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise või inventeerimise aktis. Käesoleval juhul on puudujääk fikseeritud sularaha ja materiaalsete väärtuste ülelugemise aktiga. Ülelugemise akti blankett näeb ette komisjoni koosseisus esimees ja liikmed olemasolu, mida antud juhul ei olnud. Hagejapoolse väidetava puudujäägi suurus on vastuolus tema poolt kirjeldatud asjaoludega. Vastavalt hageja väidetele võttis ta vahetatavast rahast 30 krooni teenustasu, mis jäi panka, seega oleks pidanud puudujäägi summa moodustama 17 970 krooni, mitte aga 18 000 krooni. Seda, et saadud summa on tõendamata, võimaldab väita tunnistaja E K ütlus, et algselt väitis hageja puudu olevat 8000 krooni, mitte 18 000 krooni. Sama kinnitas ka kostja sõnade põhjal tunnistaja N I. Kostja on nii vastuses hagile, kui ka oma seletuses öelnud, et ta sai raha, kuid ei lugenud seda üle ja andis raha peale selle kättesaamist kolmandale isikule.

§ 1041

pole kohaldatav, kuna antud juhul kehtib hageja ja panga vahel individuaalse materiaalse vastutuse leping. Antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 1033lg1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära protsessiosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi on esitatud õigusliku aluseta saadud 18 000 krooni nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja vahetas 18.03.2004.a Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis 500 krooniseid kupüüre, kokku 12 000 krooni ning sai vahetuse tulemusena tagasi 100 krooniseid ja 25 krooniseid kupüüre. Kohus tuvastas, et O V töötab alates 09.12.2002.a Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis tellerina (tl 99 -101) ning temaga oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping (tl 105- 106). Samuti oli O V 09.12.2002.a tutvustatud ametijuhendit (tl 102). Sularaha ja materiaalsete väärtuste ülelugemise akti 18.03.2004.a (tl 25) kohaselt esines O V kassas sularaha puudujääk summas 18 000 krooni. Kuigi asja materjalidest puuduvad hagejaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu punktis 3.1 nimetatud aktid, samuti kirjalikud tõendid, millest nähtub, et 18.03.2004.a oleks moodustatud sularaha ülelugemiseks komisjon, leiab 4

(6)kohus, et ainuüksi nimetatud asjaolu ei lükka puudujäägi olemasolu ja selle suurust ümber. Puudujäägi olemasolu on tõendatud ka asja kirjalikes materjalides olevate tõendite (tl 16-17, 18- 19, 20, 95-96) ja tunnistaja R M´u ütlustega 22.03.2004.a akti (tl 22) kohaselt pani O V puudujäägi katteks. kassasse 18 000 krooni 18.03.2004.a ilmnenud Tunnistajate N I ja J M´i ütlustega on tõendatud, et G K andis rahavahetamise tulemusena saadud raha üle J M´ile. Võlaõigusseaduse (

§ 1027

) sätestab alusetu rikastumise mõiste, mille kohaselt isik peab 52 peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1041

kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

§ 1033

lg 1 kohaselt saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Vastavalt

§ 1035

lg 1 kohaselt nimetatud seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Kuna hageja kohustus hüvitada pangale puudujääk tulenes tema ja panga vahel sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse lepingust (tl 105-106), ei ole

§ 1041antud juhul kohaldatav. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi hageja poolt esitatud 18.03.2004.a turvakaamera ülesvõtetest (tl 6-14) ning elektrooniliselt salvestatud panga turvakaamera piltidest jpeg formaadis (tl 91) nähtub, et kostja sai rahavahetuse tulemusena hagejalt raha, ei ole nimetatud fotodelt võimalik üheselt tuvastada üleantud kupüüride kogust, sh seda, et üle oli antud 8 pakki 25 krooniseid. Eristatav pole ka kostja käes olevate rahapakkide arv hetkel, mil ta leti juurest lahkub. Samuti puuduvad asjas tõendid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada, et sularaha puudujääk 18 000 krooni on tekitanud 18.03.2004.a kostja ja panga (hageja) vahel toimunud rahavahetusoperatsiooni tagajärjel. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asja arutamise käigus ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et hageja andis 18.03.2004.a kostjale 12 000 krooni asemel 30 000 krooni. Samuti puuduvad asjas tõendid, mis annaksid vaieldamatult alust väita, et kostja teadis või pidi eelnimetatud asjaolust teadma. Seetõttu puudub kohtul alus

§ 1035lg1 kohaldamiseks.

Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et kostja oleks hagihinna ulatuses alusetult rikastunud, puudub hagejal alus nõuda kostjalt õigusliku aluseta saadu hüvitamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 5

(6)Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2004 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul /…/ kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagi hinnaks oli 18 000 krooni, millest 5% moodustab 900 krooni. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks viimase õigusabikulude katteks väljamõistmisele 900 krooni. Kohtunik: Helgi Vinni 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.