← Eesti

2-05-22787/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-22787 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2006, Tallinn Tsiviilasi M.Pi hagi * OÜ vastu lepingu täitmise kohustamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. septembri 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik * OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2006, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende Hageja esindajad vandeadvokaat Allan Ratso, kostja * OÜ ja tema M.P ja tema lepinguline esindaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Apellandina kostja *e OÜ esindajad Anneli Piirsalu ja Kohtuistungil osalesid adv Toivo Viilup, vastustajana hageja M.P ja tema lepinguline esindaja adv Allan Ratso. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus osas, millega kohustati kostjat * OÜ-d hankima hagejale kuuluvale kinnistule X x külas viivale teele kasutusluba. Teha selles osas uus otsus. Jätta M.Pi hagi * OÜ vastu hageja kinnistule X viivale teele kasutusloa hankimise nõudes rahuldamata.
  4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  5. Mõista välja * OÜ-lt M.P´i kasuks kohtukuluna kulutused õigusabile summas 4000,00 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  6. M.P esitas 20.12.2005 hagi Harju Maakohtusse * OÜ vastu lepingu täitmise kohustamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
  7. Pooled sõlmisid 31.05.2004 notariaalse võlaõigusliku ostu-müügi lepingu, millega kostja müüs hagejale X MÜ, x külas x vallas Harjumaal asuva kinnistu. 29.11.2004 sõlmisid pooled notariaalse asjaõigusliku ostu-müügi lepingu nimetatud kinnistu müügiks. Asjaõigusliku lepinguga täiendati võlaõiguslikku lepingut. 31.05.2004 lepingu ja selle muudatuste p 5.4 kohaselt kohustus kostja tagama liitumised veevarustuse trassidega ja kanalisatsiooniga lepingu esemeks oleva kinnistu piiril hiljemalt 22.12.
  8. Vastavad liitumislepingud kohustus müüja sõlmima ostjaga hiljemalt 22.01.
  9. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus kostja tagama hiljemalt 22.12.2004 lepingu eseme varustamise krundi piirini kommunikatsioonidega (elektrivõimsus kuni 25 A, vesi, kanalisatsiooni drenaaž ja killustikukattega juurdepääsuteed). Elektrienergia ostmiseks oli ostja kohustatud liitumislepingu sõlmima * Elekter AS-iga. Liitumislepinguid ei ole võimalik sõlmida, kuna kostja ei ole vastavaid eelduseid täitnud. 04.01.2005 said pooled objektil kokku ning tööd ei olnud valmis. Kui kostja ei ole ehitistele taotlenud kasutusluba, ei tohi ta teenust pakkuda.
  10. 10.12.2004 ei olnud tee sõidukõlblik. 04.01.2005 oli lumi maas ja hageja ei tea, kas killustik oli siis pandud. Tee oli kaetud lumega ja külmunud. 07.02.2005 ja 08.02.2005 leidsid ekspert A. K ja Viimsi valla teedeehituse insener, et teed on valesti ehitatud ja tuleb üles võtta. Tee killustikukiht oleks pidanud olema vähemalt 20 cm paks. Tee peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusele nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“. Teed ei ehitatud vastavalt tehnoloogianõuetele ja kinnitatud projektile. Teel puudub kasutusluba. Hageja leiab, et teedele peaks kehtima 2 aastat garantiid. Kuna Viimsi Vallavalitsuse 15.06.2006 kirja kohaselt väljastati teede ehitamiseks ehitusluba 27.12.2004, ei saanud tee olla 22.12.2004 valmis.
  11. Settekaev oli 19 pere kohta 2-3 m3, tsentraalkanalisatsiooniga liitumiskaevu ei olnud. Projektis ette nähtud 160 m3 reovee mahutit ei ole maaüksusele rajatud. 04.01.2005 olid krundi piiril postid ja kostja väitis, et need on vee ja kanalisatsiooni väljundid. Hageja neid ei puutunud. 09.09.2005 vastas Viimsi Vallavalitsus hagejale, et vallavalitsus ei ole saanud kostjalt ehitise kasutusloa taotlust x maaüksusel paiknevate rajatiste kohta. 13.12.2005 teatas AS Viimsi Vesi hagejale, et ülevaatuse käigus ei leitud enamikke teostusjoonise järgseid kanalisatsioonikaevusid ja sadevetekaevusid ning teede halb seisukord ei taga rajatud veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste töökorras olekut. 16.03.2006 teatas Viimsi Vallavalitsus hagejale, et kostjale ei ole väljastatud kasutusluba ning kostja on kohustatud ehitama 160 m3 suuruse kogumismahuti. Vallavalitsuse 04.05.2006 kirja kohaselt ei ole maaüksusele paigaldatud reovee kogumismahutit. Vallavalitsuse 06.06.2006 kirja kohaselt ei ole veevarustuse ja kanalisatsioonitööd lõppenud. Seega ei ole siiani hagejal võimalik ühineda vee ja kanalisatsiooniga. Trassidel puudub kasutusluba. 2
  12. 04.01.2005 ei oldud elektripaigaldustöödega alustatud, krundi piirile ei olnud toodud isegi ajutise tarbimise võimalust.
  13. a detsembris toodi elekter krundi piirini. Kasutusluba on alates
  14. a veebruarist-märtsist ja statsionaarne alajaam paigutati alles
  15. a lõpus. Hageja pole
  16. a kostja poole avaldusega pöördunud. 18.10.2005 vastas * Elekter AS hagejale, et ehitustöödega on alustatud, aga neid ei ole * Elekter AS-ile üle antud. Seega polnud hagejal 22.12.2004 lepingus ette nähtud elektrit ning liitumine * Elekter AS-iga oli võimatu. Kostja 23.02.2006 teatise kohaselt on * Elekter AS-iga võimalik liitumislepingut sõlmida alates 01.03.
  18. Hageja saatis kostjale 07.01.2005, 29.04.2005 ja 22.05.2005 leppetrahvi nõuded. Esimesele kirjale kostja ei vastanud, teistele nõuetele vastas kostja, et kõik on korrektselt ja ennetähtaegselt valmis. Kuna maaüksus asub sooalal, ei ole hageja asunud ehitama enne, kui on olemas teed, elekter, vesi ja kanalisatsioon. Hageja on kandnud rohkem kahju kui 50 000 kr, kuna ehitushinnad on tõusnud.
  19. Kostja vaidles hagile vastu. 31.05.2004 lepingu tingimused ja selle täitmine ei oma tähendust. Kõik kohustused tulenevad 29.11.2004 lepingust. Lepingust tulenevalt olid kostjal 2 liiki kohustused: kohustus rajada kommunikatsioonid kuni hagejale võõrandatava kinnistu piirini hiljemalt 22.12.2004 ja sõlmida hagejaga liitumislepingud veevarustuse trasside ja kanalisatsiooniga liitumiseks hiljemalt 22.01.
  20. Kostja on oma kohustused täitnud.
  21. Kostja on rajanud hageja kinnistu piirini killustikukattega juurdepääsutee. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener E. E 20.12.2004 ülevaatuse akti kohaselt toimusid muldkeha ehitustööd
  22. a novembris ja detsembris paigutati killustikust teekate. 20.12.2004 oli juurdepääsutee sõidetav kogu ulatuses. Poolte vahel sõlmitud leping ei näita, kui paks pidi olema killustiku kiht. Kuna kostjal ei olnud kohustust teed hooldada, ei vastuta ta tee seisukorra võimaliku halvenemise eest. Ehitusseadus ei kuulu kohaldamisele. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas kostja alustas juurdepääsutee ehitamist enne ehitusloa väljastamist, oluline on see, et 22.12.2004 oli juurdepääsutee rajatud. Teede tööprojekti kohaselt teostatakse tee ehitustöid kahes etapis, kusjuures esimeses järjekorras ehitatakse killustikaluse alumine kiht. Killustikaluse koosseisus kuulusid täitepinnasena kasutamisele purustatud betoonjäätmed. Tagamaks juurdepääsutee sõidetavuse juba pärast tööde esimese etapi teostamist paigaldas kostja täitepinnasele täiendavalt ka piisava paksusega killustikkatte. Ka AS Teede Tehnokeskus tuvastas 07.
  23. veebruari 2005 seisuga killustikkattega tee olemasolu. Seega rajati tee esimese etapi nõudeid järgides. Leping ei pane kostjale kohustust nõuda teele kasutusluba ning kasutatavuse hindamisel ei oma kasutusloa olemasolu tähendust.
  24. Kostja on rajanud hageja kinnistu piirini veevarustuse trassid, kanalisatsiooni ja drenaaži. Kostja ja Y OÜ sõlmisid 27.05.2004 alltöövõtulepingu, millega Y OÜ kohustus teostama x maaüksusel veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitustööd hiljemalt 30.06.
  25. Ehitusjärelevalvet teostas K OÜ. Y OÜ andis 27.07.2004 ja 25.08.2004 kostjale tööd üle. AS Viimsi Vesi 13.12.2005 kirja nr 420/01 ning sellele lisatud kooskõlastamise tingimuste nr 1089 kohaselt tagavad nimetatud rajatised ala olmevee ja heitvete ärajuhtimise. Asjaolu, et teede halb seisukord ei võimalda kanalisatsioonikaevude lokaliseerimist ning rajatiste hooldamist, ei oma õiguslikku tähendust. Kasutusloa olemasolu või selle puudumine kommunikatsioonidega liitumist ei mõjuta. Hageja viited ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) sätetele on asjakohatud, kuna kostja poolt rajatud veevarustuse trasside ja kanalisatsiooni näol ei ole tegemist ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ÜVVKS § 2 lg 1 tähenduses. Lepingu täitmisel ei oma tähendust, kas veevarustuse, kanalisatsiooni ja drenaaži ehitustööd on teostatud tööprojektis ettenähtud mahus. Oluline on see, kas veevarustus ja kanalisatsioon on ekspluateeritav. Vallavalitsus ei ole kasutusluba väljastanud, kuna kostja ei ole 3 paigaldanud 160 m3 kogumismahutit. Heitvete kogumise mahuti ettenähtud ulatuses väljaehitamata jätmine ei takista faktiliselt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutamist.
  26. a oli 2 m3 mahuti piisav, praeguseks on rajatud kaks 10 m3 mahutit. OÜ T tööprojektis ettenähtud mahutavusega kogumismahuti puudumist ei saa käsitleda Lepingu punktides 5.5 sätestatud kohustuste rikkumisena.
  27. Kostja on taganud hagejale elektrivõimsuse tarbimise. 21.06.2004 sõlmisid kostja ja * Elekter AS liitumis- ja võrgulepingu maaüksusel paikneva elektripaigaldise ühendamiseks * Elekter AS elektrivõrku. 05.07.2004 teatise kohaselt võeti elektripaigaldis vastu ja 12.07.2004 sõlmiti elektrienergia müügileping elamute ehitusaegse ajutise elektrivarustuse tagamiseks. Seega oli 12.07.2004 x maaüksusel välja ehitatud liitumisühendus ja oli loodud tehnoloogiline valmisolek hageja elektrienergiaga varustamiseks. Hageja ei ole liitumistaotlusega kostja poole pöördunud.
  28. Kommunikatsioonidega liitumine eeldab liituja poolset kommunikatsioonide valdaja poole pöördumist ning liitumiseks tehniliste tingimuste taotlemist. Hageja oleks pidanud esitama kostjale ehitise eskiisprojekti, mille alusel kostja oleks väljastanud tehnilised tingimused liitumiste teostamiseks. Hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest.
  29. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole alust nõuda leppetrahvi tasumist. Hageja poolt nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust kostja poolt ning lepingu poole õigustatud huvi. Kostja palub leppetrahvi vähendada. Hageja ei ole faktilist kahju kandnud, kuna ta ei ole ehitustegevust alustanud. Mõistlikuks leppetrahvi suuruseks oleks kõige rohkem 5000 krooni. Kuna leppetrahv ei ole rahaline kohustus VÕS § 113 lg 1 tähendus, ei saa selle tasumata jätmine tuua kaasa kohustust viivisintressi tasumiseks.
  30. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kostja peaks taotlema kasutusload. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on hageja vastavasisulise nõude esitanud. Lisaks ei ole hageja oma nõuet vormistanud hagiavalduse täiendusena ja seega ei ole hageja täiendava nõude menetlemine võimalik. Esimese astme kohtu otsus
  31. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning kohustas * OÜ-d ehitama mõistliku aja jooksul välja hagejale kuuluvale kinnistule X x küla x vald viiv vähemalt killustikukattega teele esitatavatele nõuetele vastav tee. Kohustada * OÜ-d hankima nimetatud teele kasutusluba. Kohus mõistis * OÜ-lt välja M. P kasuks leppetrahvi 50 000 krooni ning viivise alates 08.01.2005 kuni 30.12.2005 9% aastas leppetrahvi summalt; alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 9,25% aastas leppetrahvi summalt; alates 01.07.2006 kuni leppetrahvi tasumiseni 9, 75% aastas leppetrahvi summalt.
  32. Esitatud lepingutega saab lugeda tõendatuks, et kostja sõlmis * Elekter AS-iga 21.06.2004 ajutise elektriga varustamise lepingu ja 06.07.2004 tähtajatu lepingu x MÜ elektriga varustamiseks. Kostja sõlmis 31.03.2006 sama objekti kohta uue lepingu, millega suurendati peakaitsme suurust. Seega on tõendatud, et maaüksusel oli võimalik elektrit tarbida. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale avalduse, mille alusel oleks kostja saanud hagejale elektrikaabli kinnistuni vedada. Õige on kostja seisukohta, et kaabli kinnistuni vedamiseks peaks kostja täpselt teadma, kuhu see vedada.
  33. * Elekter AS-i 18.10.2005 kirjaga saab lugeda tõendatuks, et kostja ei olnud selleks ajaks saanud elektrikaablitele kasutusluba. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kasutusluba tähendab kohaliku omavalitsuse nõusolekut, et rajatist võib kasutada. Kasutusloa väljastamisel kontrollib kohalik omavalitsus, et elektriliinid on rajatud vastavalt projektidele ning neid on ohutu kasutada. Kinnistu varustamine elektriga ei saa tähendada pelgalt kaabli vedamist, kuna sel juhul ei saa hageja olla kuidagi kindel, kas selle kaabli kasutamine on ohutu. Samuti ei ole tagatud kasutusloa väljastamine tulevikus. 4 Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 8 paneb elektriliinide kasutusloa taotlemise kohustuse kostjale.
  34. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, et elektriga liitumisega tagamiseks tuleb kostjal saada elektriliinidele kasutusluba, tuleneb see kohustus talle seadusest. Selleks, et kostjal ei tekiks kasutusloa taotlemise kohustust, peab see olema poolte vahel sõlmitud lepingus sõnaselgelt kokku lepitud. Poolte vahel 31.05.2004 sõlmitud lepingu muudatustes sätestatud kostja kohustus tagada kinnistu varustamine elektriga krundi piiril hiljemalt 22.12.2004 tähendab seega, et selleks ajaks pidi kostja välja ehitama elektriliini ja saama sellele ka kasutusloa. Kasutusloa olemasolul ei oleks oluline, kas kostja ja * Elekter AS vahel oleks sõlmitud ajutine või tähtajatu elektrienergia müügileping. Samas ei piisa sellest, et hagejal oli põhimõtteliselt võimalik elektrit kasutada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta rajas lepingus kokku lepitud ajaks 22.12.2004 elektriliini ning sai sellele ka kasutusloa, ei täitnud kostja lepingut tähtaegselt. Lepingu täitmise nõuet ei ole hageja elektri osas esitanud.
  35. Kostja 23.02.2006 kiri hagejale ei tõenda, et enne 01.03.2006 ei saanud hageja * Elekter AS-iga elektrienergia müügilepingut sõlmida. Kostja esitatud x MÜ plaan, kust nähtub alajaama asukoht ning milliste kruntide omanikega on elektrienergia tarbimise leping sõlmitud ei tõenda samas, et hagejal oli lepingu sõlmimise võimalus. Kostja esitatud S ja K. K ning M.K sõlmitud lepingud * Elekter AS-iga ja tunnistaja H. K seletused ei tõenda hagejal elektritarbimise võimalikkust või võimatust. Tegemist on küll sama maaüksuse, kuid teiste kruntidega. Tunnistaja S.A ütlustega on tõendatud, et hageja ei olnud 22.12.2004 elektriga liitumiseks avaldust esitanud.
  36. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus müüja rajama hiljemalt 22.12.2004 krundi piirini killustikukattega juurdepääsuteed. Kohtule esitatud vallavalitsuse 15.06.2006 teatise ja ehitusloa kohaselt väljastati vaidlusaluse tee ehitusluba 27.12.
  37. Ebaõige on kostja esindaja seletus, et ehitusloa puudumine teede ehitamise ajaks ei ole oluline, peaasi, et tee oli valmis lepingus kokku lepitud ajaks. Hagejal on õigus eeldada, et kostja poolt rajatud kommunikatsioonid oleks rajatud õiguslikul alusel, s.t tee olemasolu on kindel ka tulevikus. Kuna teele väljastati ehitusluba alles 27.12.2004, ei saanud 22.12.2004 teed õiguslikul alusel ehitada. Kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt.
  38. Viimsi Vallavalitsuse 09.09.2005 kirja kohaselt ei ole vallavalitsuse ehitusamet saanud kostjalt ehitise kasutusloa taotlust maaüksusel paiknevate rajatiste kohta. Vallavalitsuse 06.06.2006 kirja kohaselt ei ole teid projekti kohaselt välja ehitatud. Erinevalt elektriliinide osas võetud seisukohast ei saanud lepingust tuleneda kostjale teede kasutusloa taotlemise kohustus lepingus näidatud tähtajaks. Veehoidla teede tööprojekti kohaselt ehitatakse vaidlusalune tee 2 etapis:
  39. järjekorras killustikaluse alumine kiht ning
  40. järjekorras ülemine kiht ja asfaltkate. Kostja ei saanud taotleda kasutusluba pärast
  41. etapi lõpetamist. Kasutusloa saab vormistada alles pärast asfaltkatte paigaldamist, teepeenarde kindlustamist, haljastamist ja liiklusmärkide paigaldamist. Kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud asfaltkatte paigaldamist, ei tulene lepingust ka kostja kohustus ehitada projektijärgne tee lõpuni valmis 22.12.
  42. Samas ei tähenda see, et kostjal ei oleks üldse teele kasutusloa taotlemise kohustust. Kuna kostjal ei ole lepingust tulenevat kohustus taotleda kasutusluba 22.12.2004, hindab kohus lepingu täitmise nõuet lahendades, kas kostja praeguseks rajatud tee vastab hagejaga kokku lepitud killustikukattega teele.
  43. Kostja on esitanud 20.12.2004 ülevaatuse akti, milles ehitusinsener-ekspert E.E asub seisukohale, et 20.12.2004 on killustikkate sõidetav kogu tee ulatuses. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 294 kohaselt määratud ekspertiisiga ja seega ei ole see ka eksperdi arvamus. Kohus hindab ülevaatuse akti koos teiste dokumentaalsete tõenditega. Ülevaatuse aktist nähtub, et 20.12.2004 oli tee sõidetav. Nimetatud asjaolu ei 5 ole vaidlustanud ka hageja, kes seletas, et
  44. a algul oli tee külmunud ja sellel oli võimalik sõita.
  45. Asjaolu, et tee oli sõidetav, ei tähenda, et see vastaks ka killustikukattega teele esitatavatele nõuetele. Kuna lepingus ei ole täpsustatud, millistele nõuetele tee peab vastama, tuleb aluseks võtta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusega nr 132 kinnitatud teehoiutööde tehnoloogianõuded (edaspidi Nõuded). Nimetatud määrus kohaldub avalikult kasutatava tee teehoiutööl. Vaidlusalune tee on praegu eratee, kuid antakse tulevikus üle vallale avalikuks teeks. Lisaks sellele on need ainukesed tehnoloogianõuded, mida tee rajamisel aluseks võtta. Killustikusegust ehitatakse kruusatee katteid. Nõuete § 43 kohaselt peab kruusatee pealiskihi paksus olema vähemalt 12 cm. Teede tööprojektis on paekillustikust aluse kõrguseks ette nähtud 20 cm.
  46. AS Teede Tehnokeskuse 10.02.2005 kirja kohaselt oli x maaüksusele viival teel jämedast killustikust õhuke kiht (umbes 50-60 mm) ning kohe selle all ehituspraht/purustatud ehitusjäätmed. Tee koostis on nimetatud kirjaga tõendatud hoolimata sellest, et vastus järelepärimisele on antud M-L. Le. Vastuses räägitakse x MÜ-le viivast teest, kus asub ka hagejale kuuluv kinnistu ning vastuse sisu ei saa sõltuda sellest, millise kinnistu omanik on järelepärimise teinud või mis eesmärgil nimetatud järelepärimine tehti. Seega on tõendatud, et 10.02.2005 ei vastanud tee hagejaga kokku lepitule, rajatud killustikukate ei olnud piisava paksusega.
  47. Praeguseks on kostja poolte seletuste kohaselt asunud teostama teede ehitamise teist etappi. Kuna asfaltkattega tee on kvaliteetsem killustikukattega teest, on leping nõuetekohaselt täidetud ka asfalttee rajamisel ja sellele kasutusloa saamisel. Tegemist ei ole sel juhul lepingutingimustele mittevastava tööga. Kostja ei ole kasutusloa olemasolu tõendanud.
  48. Hageja viide EhS § 4 sätestatud 2-aastasele garantiile ei ole asjakohane. Kuigi seadusest tulenevalt on kostjal kohustus anda teele 2 aastane garantii, ei ole hageja esitanud tee parandamise ja hooldamise nõuet, vaid nõuab lepingu täitmist. Lepingus ei ole kostjale tee hooldamise kohustust ette nähtud.
  49. Sarnaselt elektriliinidele tuleneb ehitusseadusest ka kostja kohustus kanalisatsiooni ja veetrasside rajamisel taotleda esmalt ehitusluba ning seejärel kasutusluba. Kostja ehitab välja kogu piirkonna trassid ning need rajatised ei ole EhS § 15 lg 1 p 2 ja § 32 lg 2 kohaselt kasutuloa taotlemise kohustusest vabastatud. Lepingujärgne kohustus on täidetud, kui kostja on saanud vee ja kanalisatsiooni rajatistele kasutusloa. Hageja käitub kohtu hinnangul mõistlikult, oodates ära kostja poolt kasutuslubade saamise ning asudes alles seejärel omale elamut rajama. On võimalik, et kostjale ei väljastatagi näiteks kanalisatsioonitrassidele kasutusluba. Hageja satuks raskesse olukorda, kui kasutusloa väljastamisest keeldumine otsustatakse ajal, kui hageja elab X asuval kinnistul, ning ei tohi kanalisatsiooni kasutada. Hageja poolt kanalisatsiooni tarbimine ei olnud tagatud ka olukorras, kui terve maaüksuse jaoks oli rajatud 2 m3 reovee mahuti ning praeguseks on rajatud kaks 10m3 mahutit. Hagejal puudub kindlus, et kostja rajaks vajaduse tekkides suuremad mahutid. Hageja lepingust tulenevad õigused on tagatud vaid kasutusloa saamisega.
  50. Viimsi Vallavalitsuse 09.09.2005 teatega on tõendatud, et kostja ei olnud selleks ajaks esitanud kasutusloa taotlust x MÜ asuvate trasside kohta. Seega ei täitnud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt.
  51. Kostja poolt rajatud kanalisatsioon ei vasta projektile. Kohalik omavalitsus ei ole samas seadusega ette nähtud aja jooksul kasutusloa väljastamisest keelduvat otsust teinud, kuigi AS Viimsi Vesi tegi juba 05.06.2006 ettepaneku mitte väljastada kasutusluba. Seadus paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse anda seisukoht kasutusloa väljastamise osas 20 päeva jooksul taotluse saamisest (EhS § 33). Kostja kohustus taotleda kasutusluba 6 tuleb lugeda täidetuks, kui ta on esitanud kasutusloa saamise taotluse, taotluse esitamisest on möödas 20 päeva ning vallavalitsus ei ole kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustust teinud. Kostjale ei saa panna vastutust vallavalitsuse poolt oma kohustuse mittetähtaegse täitmise eest. Seega peab kohus lugema tõendatuks, et kostja on täitnud praeguseks enda poolse kohustuse tagada lepingu eseme varustamise krundi piirini vee ja kanalisatsiooni drenaažiga ning tagada liitumised veevarustuse trassidega ja kanalisatsiooniga.
  52. Kostja ja Y OÜ vahel vee, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitamiseks 27.05.2004 sõlmitud leping, tööde vastuvõtmise aktid ning tööde eest esitatud arved ei tõenda, et kõik projektijärgsed rajatised on välja ehitatud. Kohus ei analüüsi hageja esitatud fotosid, kuna tee ebapiisav killustikukate on tõendatud muude tõenditega ning fotodelt ei selgu, mida hageja soovib nendega tõendada kanalisatsiooni osas. Kohus ei analüüsi kostja ja K. K vahel 03.01.2005 sõlmitud veevarustuse teenuse müügilepingut, kuna veetorustiku kasutamine eeldab kasutusloa olemasolu. Müügileping reguleerib pooltevahelisi suhteid, kuid ei loo üksinda õiguslikku alust torustiku kasutamiseks.
  53. Hageja palub kohustada kostjat
  54. oktoobriks 2006 täitma 29.11.2004 lepingust tulenevad kohustused ning välja ehitama X vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitrassid ning killustikalusega tee ja hankima kasutamiseks kasutusloa. Kasutusloa taotlemise kohustuse nõude lisamisel ei ole hageja muutnud oma nõuet. Kostja poolt kasutusloa taotlemise kohustus tuleneb lepingust ja hageja esitas esialgses hagis lepingu täitmise nõude. Kohus rahuldab lepingu täitmise nõude ülaltoodud motiividel osaliselt ning kohustab kostjat välja ehitama vähemalt killustikukattega tee nõuetele vastava tee ja hankima tee kasutamiseks kasutusloa.
  55. Hageja on taotlenud kohustada kostjat täitma lepingust tulenevad nõuded
  56. oktoobriks
  57. a. Kostja on ehitamas vaidlusaluse tee teist etappi ning kumbki pool ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, millal on töö eeldatav lõpetamise aeg, mille järel tekib kostjal võimalus esitada vallavalitsusele kasutusloa väljastamise taotlus. Arvestades otsuse kuulutamise päeva
  58. september ning apellatsioonkaebuste esitamiseks seaduses ette nähtud tähtaega 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest ei ole
  59. oktoober mõistlik aeg teetööde lõpetamiseks. Pooled ei ole pakkunud tööde lõpetamiseks ka muud aega. Kohus kohustab kostjat lepingut täitma mõistliku aja jooksul. Kui kostja ei ehita teed ning ei taotle kasutusluba mõistliku aja jooksul, võib hageja kasutada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 182 tulenevat kohtuotsuse täitmise viisi.
  60. Kohus on eelpool lugenud tõendatuks, et kostja ei rajanud lepingus kokku lepitud kommunikatsioone tähtaegselt, 22.12.
  61. Lepingu p 5.7 kohaselt kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 50 000 krooni.
  62. Hageja teatas kostjale 07.01.2005 kirjaga, et nõuab kostjalt leppetrahvi 50 000 kr. Hageja on lisanud Eesti Posti 08.01.2005 kviitungi selle kohta, et ta on saatnud kostjale aadressil x, Tallinn kirja. Hageja on kostjalt nõudnud leppetrahvi ka 29.04.2005 kirjaga ning on esitanud kirja saatmise kohta tähtväljastuse. Viimasele kirjale on kostja ka vastanud. Kuna kohtul ei ole alust arvata, et hageja oleks saatnud kostjale 08.01.2005 mingi muu kirja, kus leppetrahvi nõuet ei esitatud, loeb kohus tõendatuks, et leppetrahvi nõude esitas hageja 08.01.2005, mis on mõistlik aeg pärast lepingu täitmise tähtpäeva 22.12.
  64. Kostja on esitanud leppetrahvi vähendamise taotluse VÕS § 162 alusel. Leppetrahvi vähendamiseks pole alust. Kostja ei täitnud tähtajaks ühtegi endale võetud kohustust ning kostja ei ole ka näidanud, et leppetrahvi vähendamise aluseks oleks tema halb majanduslik olukord. Kuna VÕS § 161 lõike 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kuna hageja ei ole maja ehitanud, ei ole leppetrahvi täies ulatuses välja mõistmine põhjendatud. 7
  65. VÕS § 113 välistab viivise nõudmise intressilt. Leppetrahvi puhul ei ole tegemist intressiga ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 ja § 94 ning TsMS § 461 lõike 4 alusel välja viivise. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  66. * OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.
  67. Kostja on nõuetekohaselt täitud enda kohustuse tagada hageja kinnistu piiril võimalus elektrivõimsuse kuni 25A tarbimiseks. Kohus on EhS § 23 lõiget 5¹ ebaõigesti kohaldades ekslikult järeldanud, justkui eeldaks elektripaigaldise kasutuselevõtmine imperatiivselt kasutusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt. Elektripaigaldise kasutuselevõtmise ja kasutamise põhimõtted on sätestatud elektriohutusseaduse (EIOS) §-s 14, mis on erinormiks ehitusseaduses sisalduva regulatsiooni osas ning millest tulenevalt on elektripaigaldise kasutusele võtmisel määravaks selle nõuetekohane pingestamine. Arvestades eeltoodud ning lähtudes asjaolust, et x maaüksusel paiknev alajaam kui elektripaigaldis pingestati mitte hiljem kui 12.07.2004, siis on ainetu maakohtu seisukoht, justkui saaks kostja lepingust tulenevad kohustused elektrivõimsuse tarbimise tagamiseks lugeda nõuetekohaselt täidetuks üksnes juhul, kui kostjale oleks väljastatud 22.12.2004 seisuga kasutusluba elektripaigaldise kasutamiseks.
  68. Kostja kohustus elektrivõimsuse kuni 25A tarbimise tagamiseks tuleks lugeda täidetuks ka faktilise elektrienergia kasutamise võimaluse loomisega. Kostja oli lepingu punktist 5.5 tulenevalt kohustatud tagama hagejale üksnes elektrienergia tarbimise võimalikkuse. Elektrienergia tarbimise (kasutamise) võimalikkuse hindamisel ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, millal toimus põhivõrgu väljeehitamine ning üleandmine * Elekter ASile ja/või millal sai võimalikuks liitumislepingu sõlmimine vahetult * Elekter AS-iga.
  69. Lepingu punktis 5.5 sisalduva regulatsiooni eesmärgiks oli tagada hagejale elektrienergia varustatus ennekõike selleks, et võimaldada hagejal alustada kinnistule elamu püstitamist. Sellele viitab üheselt ka asjaolu, et 05.07.2004 teatises x maaüksusel paikneva elektripaigaldise kasutusele võtmise kohta on märgitud, et elektripaigaldis võetakse kasutusele elamute ehitusaegse ajutise elektrivarustuse tagamiseks. Kuivõrd 12.07.2004 seisuga oli x maaüksusel välja ehitatud liitumisühendus võimsusega 3×100A, siis oli alates nimetatud kuupäevast loodud tehnoloogiline valmisolek hageja elektrienergiaga varustamiseks lepinguga ettenähtud võimsusega.
  70. x alajaam kui elektriapigaldis oli kasutusele võetud elektriohutusseaduse nõudeid järgides ning kostjal oli võimalik igati õiguspäraselt tagada hageja varustatus elektrienergiaga vähemalt lepingu punktis 5.5 fikseeritud võimsusega enne x maaüksuse elektrivarustuse tervikuna väljaehitamist. Asjaolu, et kostjal puudusid takistused x maaüksusel asuvate kruntide elektrienergiaga varustamiseks, kinnitavad üheselt muuhulgas kostja poolt esitatud x maaüksuse plaan ning liitumis– ja võrgulepingud nr 04/04 ja nr 05/04, millised tõendid kohus kohtuotsuse tegemisel põhjendamatult tähelepanuta jättis.
  71. Hageja ei ole kostjale teadaolevalt käesoleva hetkeni väljendanud soovi alustada elektrienergia tarbimist. Kostja ei saa vastutada ega vastutagi hageja soovimatuse eest kommunikatsioonidega faktiliselt liituda. Kostjal puudus võimalus hageja kohustamiseks liitumislepingu sõlmimiseks. VÕS § 19 lõikest 2 tulenevalt ei vastuta kostja hageja vastuvõtuviivituse tagajärgede eest, st hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist olukorras, kus hagejale oli faktiliselt loodud võimalus elektrienergia tarbimiseks, kuid viimane õigustatamatult keeldus elektrienergia tarbimise alustamiseks vajalike omapoolsete toimingute tegemisest. 8
  72. Kostja on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse killustikukattega juurdepääsutee rajamiseks. Ehitusloa puudumine ei välista juurdepääsutee faktilist väljaehitamist 22.12.
  73. Käesoleva vaidluse kontekstis ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas kostja alustas juurdepääsutee ehitamist enne ehitusloa väljastamist, st formaalselt ehitusseaduse nõudeid rikkudes, vaid oluline on see, kas 22.12.2004 seisuga oli lepingu tingimustele vastav juurdepääsutee rajatud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et 22.12.2004 seisuga oli vaidlusalaune juurdepääsutee sõidetav. Arusaamatuks jääb, millisel moel võimaldab ainuüksi ehitusloa puudumine 22.12.2004 seisuga teha järelduse, et faktiliselt nimetatud kuupäeva seisuga rajatud juurdepääsutee ei ole käsitletav lepingu punktist 5.
  74. tuleneva kohustuse täitmisena. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ehitusluba juurdepääsutee rajamiseks väljastati kostjale juba 7.12.2004, mistõttu küsimust juurdepääsutee rajamisest ilma õigusliku aluseta sisuliselt ei tõusetu. Kohtu järeldus selle kohta, et kostja ei täitnud juurdepääsutee rajamise kohustust tähtaegselt on vastuolus teiste motiividega, sealhulgas ent mitte ainult kohtu seisukohaga, mille kohaselt eksisteeris 22.12.2004 seisuga sõidetav killustikukattega juurdepääsutee. Seega on kohus eksinud TsMS § 436 lõikest 1 tuleneva põhimõtte vastu, mille kohaselt ei tohi kohtu järeldused olla vastuolulised.
  75. Kostja ei olnud kohustatud järgima juurdepääsutee rajamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 nõudeid. Kohus märgib ka ise, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 sätestatud nõuded on kohaldatavad avalikult kasutatava tee teehoiutöödele. Vaidlus puudub selles, et kostja poolt rajatud juurdepääsutee ei olnud 22.12.2004 seisuga ega ole ka praegu avalikult kasutatav tee teeseaduse (TeeS) § 4 lõike 1 tähenduses. Seega on ilmne, et eelpool viidatud määruse nr 132 nõuded kõnealusele juurdepääsuteele ei rakendu.
  76. Meelevaldne ning ebaõige on maakohtu seisukoht, justkui õigustaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2006 määruse nr 132 kohaldamist asjaolu, et vaidlusalune juurdepääsutee antakse tulevikus üle Viimsi vallale ning et need on ainukesed tehnoloogianõuded, mida tee rajamisel aluseks võtta. Vastavalt 12.04.2004 kostja ja Viimsi valla vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule kohustus kostja x maaüksusele rajatavad teed vallale üle andma alles pärast nende lõplikku väljaehitamist, st pärast teede viimist kõvakatte alla. Seega ei anta üksnes killustikkattega juurdepääsuteed Viimsi vallale üle.
  77. Kohtu väide, justkui oleks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrus nr 132 ainsaks teede rajamise tehnoloogianõudeid sisaldavaks aktiks, on asjatundmatu ning ebaõige. Tegemist võib teoreetiliselt olla ainsa aktiga, mis reguleerib avalikele teedele esitatavaid tehnoloogilisi nõudeid, kuid erateedele esitatavaid nõudeid sisaldab muuhulgas Ehitusteabe fondi poolt välja antav Ehitustööde Üldiste Kvaliteedinõuete (RYL) kogumik.
  78. Kohtu poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 regulatsioonile tuginemine on vastuolus ka kohtu enda varasemate seisukohtadega. Vastuoluline on kohtu järeldus, mille kohaselt juhindus kostja juurdepääsutee rajamisel põhjendatult tööprojektist nr 34-04 ning järeldus, mille kohaselt oleks kostja pidanud samaaegselt tagama ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusest nr 132 tulenevate nõuete järgimise.
  79. Hageja kohustus juurdepääsutee rajamiseks tuleb lugeda nõuetekohaselt täidetuks juhul, kui 22.12.2004 seisuga rajatud juurdepääsutee vastas lepingus kokkulepitud tingimustele. Ainuvõimalik viis kontrollida juurdepääsutee vastavust kokkulepitud nõuetele on lähtuda tööprojektist nr 34-
  80. Kohtu poolt viidatud AS-i Teede Tehnokeskus 10.02.2005 kiri nr 2-11/228 ei tõenda lepingu mittenõuetekohast täitmist kostja poolt. AS Teede Tehnokeskus poolt läbiviidud vaatluse käigus tuvastati väidetavalt, et vaidlusaluse juurdepääsutee rajamisel on täitepinnasena kasutatud purustatud ehitusjäätmeid ning selle peale paigaldatud jämeda fraktsiooniga killustikku. Seega on ka AS Teede Tehnokeskus 9 tuvastanud killustikkattega tee olemasolu ning asjaolu, et rajatud juurdepääsutee oli ehitatud projektis nr 34-40 teeehituse esimese etapi töödele esitatud nõudeid järgides (projekt nägigi ette täitepinnasena purustatud betoonjäätmete kasutamise).
  81. Olukorras, kus kvartalisiseste teede lõplik valmisehitamine pidi toimuma kooskõlas 12.04.2004 Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga kolme aasta jooksul, oli lepingu punktis 5.
  82. sätestatud juurdepääsutee rajamise kohustuse sisuliseks eesmärgiks hagejale talle kuuluvale X kinnistule juurdepääsu tagamine asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 tähenduses. Kõnealuse kohustuse täitmise hindamisel oli seega määravaks eelkõige asjaolu, kas kokkulepitud tähtajaks oli hagejale faktiliselt juurdepääs enda kinnisasjale tagatud. Juurdepääsutee vastavus või mittevastavus avalikult kasutatava tee kvaliteedinõuetele kohustuse täitmise seisukohalt õiguslikku tähendust ei oma.
  83. Kohtul puudub õiguslik alus kohustada kostjat hankima juurdepääsuteele kasutusluba. 12.04.2004 Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tulenevalt võttis kostja endale kohustuse x maaüksuse teede väljaehitamiseks kolme aasta jooksul. Kostja lähtus lepingut sõlmides teadmisest, et tulenevalt Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise lepingust kostja teele kasutusloa taotlemiseks mistahes toiminguid enne 13.04.2007 ei tee ega ole kohustatud neid tegema.
  84. Kostja on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži rajamiseks hageja kinnistu piirini. Kohtu seisukoht, mille kohaselt saab kostja lepingulise kohustuse lugeda täidetuks pärast vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusloa väljastamist, on vastuoluline ning ebaõige. Y OÜ andis Viimsi x külas x maaüksuse veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitustööd kostjale üle 25.08.
  85. 27.05.2004 kostja ja Y OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 27-2004 ning 27.07.2004 ning 25.08.2004 allkirjastatud aktidest nähtub üheselt, et faktiliselt olid trasside ehitustööd 22.12.2004 seisuga lõpetatud ning hageja varustatus vee, kanalisatsiooni ja drenaažiga oli tagatud kuni talle kuuluva kinnistu piirini. Kohus möönab ise, et kasutusloa olemasolu ei ole kostja kohustuse täidetuks lugemisel määrava tähtsusega. Lepingu punkti 5.5 nõuetekohase täitmise kontekstis on oluline asjaolu, kas veevarustus ja kanalisatsioon tervikuna on sihtotstarbeliselt ekspluateeritav.
  86. Kuivõrd kohus on vaidlustatud kohtuotsusega õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud lepingust tulenevalt kohustust taotleda x maaüksusele rajatavatele teedele kasutusluba 22.12.2004, siis isegi juhul, kui eeldada, et kostjal oli kohustus veevarustuse ja kanalisatsiooni trasside kasutusloa taotlemiseks hiljemalt 22.12.2004, ei olnud kostjal objektiivselt võimalk vastavalt kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt on väidetava veevarustuse ja kanalisatsiooni trasside kasutusloa taotlemise kohustuse rikkumine vabandatav VÕS § 103 lõike 1 tähenduses ning kostja selle tagajärgede eest ei vastuta.
  87. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid, leides, et ülepumpla šaht oli reovete kogumismahutina ebapiisav. Vastavasisulist järeldust tehes ei põhjenda kohus, millistel kaalutlustel on jäetud tähelepanuta vaidlusaluste trasside projektdokumentatsiooni koostanud OÜ T seisukohad.
  88. Kohus on põhjendamatult rahuldanud hageja nõude leppetrahvi tasumiseks. Kostja on endale lepinguga võetud kohustused, sh lepingu punktides 5.4 ja 5.5 sätestatud kohustused, nõuetekohaselt täitnud ega ole lepingut rikkunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda lepingu punkti 5.7 alusel kostjalt leppetrahvi tasumist. Isegi juhul, kui lepingu rikkumist kostja poolt eeldada, on kohus põhjendamatult mõistnud hageja poolt nõutud leppetrahvi välja täies ulatuses. Kostja oli teinud märkimisväärseid pingutusi ja rahalisi kulutusi endale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Esitatud tõenditest kogumis nähtub, et 22.12.2004 seisuga olid väljaehitatud veevarustuse ja kanalisatsioonitrassid ning drenaaž, loodud võimalus elektrienergia tarbimiseks x maaüksusel ning rajatud killustikkattega juurdepääsutee. Asjaolu, kas rajatud 10 kommunikatsioone saab lugeda lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, on leppetrahvi vähendamise nõude kontekstis teisejärguline. Vaidlus puudub, et mingis ulatuses oli kostja siiski endale võetud kohustused täitnud. Kohus ei ole vastava asjaoluga kohtuotsuse tegemisel arvestanud ning on leppetrahvi väljamõistnud täies ulatuses.
  89. Hageja ei ole käesoleva hetkeni avaldanud soovi mistahes kommunikatsioonidega liitumiseks ning seda vaatamata asjaolule, et vähemalt elektrienergiaga liitumise võimaluse olemasolu üle vaidlus puudub. Samuti ei ole hageja teinud mistahes ettevalmistusi X kinnistu hoonestamiseks. Ilmselgelt tõusetub vaidlusaluste kommunikatsioonide tarbimise küsimus üksnes eeldusel, et hageja soovib X kinnistule ehitise püstitada. Kirjeldatud asjaolude valguses puudub hagejal õigustatud huvi leppetrahvi tasumise nõudmiseks täies ulatuses. Lisaks eeltoodule ei ole kohus leppetrahvi väljamõistmisel arvestanud ka lepingu osapoolte majanduslikku seisundit, sealhulgas asjaolu, et hageja ei ole käesoleva hetkeni tasunud kostjale isegi lepingus kokkulepitud X kinnistu ostuhinda, kusjuures käesoleva hetkeni tasumata osa on 351 720 krooni, mis moodustab kogu ostuhinnast ligikaudu 78%. Põhjendamatu on ka hageja leppetrahvi nõudelt viivisintresside arvestamine, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega, sest käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades viiks see ebaõigluse tekkimisele. Lisaks jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel arvestas kohus intresse alates 08.01.2005 olukorras, kus kostja vaidles vastu hageja 07.01.2005 kirja kättesaamisele ning kohtutoimikus sisaldub tõend, mille kohaselt andis hageja väidetavalt kõnealuse kirja postiasutusele üle alles 08.01.2005, st igal juhul on välistatud kirja kättesaamine kostja poolt samal kuupäeval. Tegelikke faktilisi asjaolusid arvestades on põhjendatud leppetrahvi nõude vähendamine mõistliku suuruseni, milleks kostja hinnangul on mitte rohkem kui 5000 krooni.
  90. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis ei välista rikkumise tagajärgede kõrvaldamist apellatsioonimenetluses. Vastustaja seisukoht
  91. M.P ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  92. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus tuleb tühistada nõude osas, millega maakohus kohustas kostjat * OÜ hankima x külas kinnistule X viivale teele kasutusluba. Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta M.P´i hagi rahuldamata.
  93. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §st 654 lg 6 korrata.
  94. Maakohus hindas asjas kõiki tõendeid kogumis ja tuvastas nende alusel õigesti, et kostja ei olnud poolte vahel lepingu p-s 13.1.3 (p 5.5 muudatus) kokkulepitud tähtajaks, s.o. 22.12.2004 taganud hageja lepingu eseme varustamist krundi piirini kommunikatsioonidega (elektrivõimsus kuni 25A, vesi, kanalisatsiooni drenaaž ja killustikkattega juurdepääsuteed).
  95. Kaebuse väidete kohaselt oli 22.12.2004 hagejal võimalik liituda elektrivõimsusega 25A, kuid hageja ei avaldanud selleks soovi. Selline kaebuse väide on paljasõnaline. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lepingus nimetatud kuupäevaks ei olnud kostja välja ehitanud hageja krundi piirile nõuetekohast eletripaigaldist, mis olnuks eelduseks elektrivõimsusega liitumisele ja selle reaalse ohutu tarbimisele. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et krundi piirile võinuks kohe vedada kaabli. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt on pingestada võimalik vaid elektripaigaldist, millele on kohaliku omavalitsuse kasutusluba välja antud. Vaidlus puudub selles, et vastav 11 eletripaigaldis, mille kaudu hagejal oleks võimalik elektrivõimsust 25A tarbida, ehitati valmis 01.03.2006 aastaks. Põhjendatud pole kaebuses toodud väide, mille kohaselt oli hagejale loodud elektrivõimsuse tarbimise võimalus ja kasutusloa olemasolu pole elektripaigaldise pingestamiseks vajalik. Isegi, kui kasutusluba poleks vajalik, puudub vaidlus selles, et 22.12.2004 ei olnud kostja hageja krundi piirile välja ehitanud eletripaigaldist ja hagejal puudus võimalus liitumiseks ja faktiliseks elektrienergia kasutamiseks.
  96. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et ta on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse killustikkattega juurdepääsutee rajamiseks. Selline kostja väide pole aga põhjendatud ega ka kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Maakohus on otsuse vastavas alalõigus andnud hinnangu kõigile seda küsimust puudutavatele tõenditele ning on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei olnud kostja ehitanud välja projektikohast killustikkattega teed 22.
  97. 2004 aastaks. Kohus leidis õigesti, et asjaolu, mille kohaselt vaidlusalune tee oli talvel sõidetav, ei tõenda tee nõuetekohast ehitamist ettenähtud tähtajaks ja viitas põhjendatult AS Teede Tehnokeskuse 10.02.2005 kirjale. Ka poolte seletustest ja asjas esitatud fotodelt nähtub, et tee peale talve möödumist enam sõidetav ei olnud. Kostja esindaja seletus, mille kohaselt ei kuulunud tee hooldamine enam tema pädevusse ning seetõttu pole ka vastutav selle korrasoleku eest, ei ole tõsiseltvõetav. Äsja valmis ehitatud tee peab tagama sellel sõidetavuse igal aastaajal ja ka elamute ehitamise perioodil. Kostja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid, kuid ei ole neid tõendanud. Kohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ja sealhulgas põhjendatult tuginenud ka majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusele nr.
  98. Kaebuses toodud väited ei anna alust otsust selles osas muuta.
  99. Kolleegium leiab samas, et põhjendatud ei ole hageja nõue kohustada * OÜ hankima teele, mis viib x külas X krundile, kasutusluba. Nimetatud kohustus ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust. Vastav kokkulepe puudub. EhS § 33 lg 8 kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. Hageja ei ole vaidlusaluse tee omanik ja poolte vahel sõlmitud lepingutest ei tulene kostja kohustust hageja ees hankida teele kasutusluba. Lepingu p. 5.5 kohaselt pidi ehitama kostja kinnistuni viiva killustikkattega tee (t.l.22). See on aga alles teeehituse esimene etapp antud piirkonnas, sest lõpptulemusena oli kostja kohustus kinnisvaraarendajana katta tee ka asfaltbetooni kihiga ning alles siis tõusetub küsimus kasutusloa saamisest teele. Seega puudub eeltoodu alusel õiguslik alus hageja nimetatud nõude rahuldamiseks.
  100. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väited, mille kohaselt on kostja nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži rajamiseks hageja kinnistu piiril. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning seetõttu ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses toodud väited, mille kohaselt kostja võinuks poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ehitada ka ajutisi, projektist erinevaid lahendusi ja lugeda ikka lepingu p.5.5 nõuetekohaselt täidetuks, asjas tõendamist ei ole leidnud. Lepingutingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Vastavad kokkulepped asjas 12 puuduvad. Hageja kinnitab vastuväidetes kaebusele, et nimetatud trassidele puudub kasutusluba ka praegu, kuna kanalisatsioonikaevude asukohti pole võimalik kindlaks teha, paigaldamata on üks kanalisatsioonitrassi osa - ja nimelt nõuetekohane mahuti. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud.
  101. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka leppetrahvi väljamõistmise osas. Kohus on õigesti tuvastanud kõik vajalikud tingimused, mis võimaldavad leppetrahvi kostja suhtes rakendada ja kohaldanud õigesti ka vastavaid materiaalõiguse norme. Kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks nimetatud osas. Maakohus on ka õigesti leidnud, et puuduvad alused VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme kaebuses nimetatud viisil.
  102. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkabus rahuldada osaliselt. Suuremas osas jääb apellatsioonkabus rahuldamata.
  103. Kostja on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 25 420, 70 krooni. Hageja taotleb kohtukulude hüvitamist summas 5900,00 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust ja kaebuse osalist rahuldamist tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 4000,00 krooni. Kostja taotlus kohtukulude saamiseks tuleb jätta rahuldamata. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.