) § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg-le 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul 5 2-04-1487 pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruande ja tema poolt esitatud tõendite kohaselt kujunes OÜ xxx (pankrotis) pankrotivara väärtuseks 69 722.64 krooni. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid vara välistamise või tagasivõitmisega seoses, võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavale ei ole makstud elatist, samuti ei ole võlausaldajatele jaotise alusel väljamakseid tehtud. Pankrotimenetluses on masskohustuste katteks välja makstud 23 845.30 krooni ja deponeeritud on panga teenustasude ja arhiveerimiskulude katteks 6 432 krooni. Pankrotimenetluse kuludeks koos pankrotihalduri tasuga kujunes 39 466.63 krooni. Pankrotihaldur ja võlausaldajad on jõudnud järeldusele, et seoses pankrotivara puudumise, tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ammendumise tõttu ei ole otstarbekas pankrotimenetlus jätkata ning suurendada pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ xxx (pankrotis) pankrotivarast on jätkunud masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks raha, kuid võlausaldajatele tunnustatud nõuete alusel väljamaksete tegemiseks raha ei jätku, seetõttu ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata ja suurendada pankrotimenetluse kulusid.
Kooskõlas
lg-ga 3 tuleb pankrotihaldur vabastada ülesannete täitmisest.
Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Määrus) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Määruse § 4 lg 2 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast ja § 4 lg 3 kohaselt on pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär 35% pankrotivarast. Määruse § 4 lg 6 p 5 kohaselt kohaldatakse paragrahvis 4 lõikes 3 nimetatud ülemmäära pankrotihaldurile tasu määramisel ka juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks. Pankrotihaldur Ene Ahase tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivarasse 61 563.27 krooni, mis teeb pankrotihaldurile makstava tasu alammääraks 12 312.65 krooni ja ülemmääraks 21 547.14 krooni. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusi ja töö mahukust (hagide esitamine kohtusse, võlgniku esindamine kohtus ning kompromissi sõlmimine kohtuvaidluses, mille tulemusel laekus pankrotivarasse 40 000 krooni) ning halduri kutseoskusi, peab kohus põhjendatuks kinnitada pankrotihalduri töötasuks 18 462.69 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti 6 2-04-1487 piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 18 462.69 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o. 6 093 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 23 %. Ajutine pankrotihaldur on palunud kinnitada tema poolt tehtud vajalikud kulutused kokku 45 188.24 krooni. Nimetatud kulutused koosnevad järgmistest kulutustest: transpordikulu, telefonikulu, kontoritarvete, koopiate tegemise, printeri ja faksi kulu, interneti kasutus, töökoha kasutus koos arvutiga, ruumide kasutus (sh dokumentide hoiukulu), postikulud, pangakulud, riigilõiv, infopäringute kulu, eksperdikulud ning ajutise halduri tasu koos maksudega ja ajutise halduri kulu. Kohus leiab, et põhjendatud on kinnitada halduri poolt tehtud kulutused summas 33 639.30 krooni. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada teistkordselt ajutise halduri tasu (v.a. ajutise halduri tasult makstav sotisaalmaks summas 3 069 krooni ja töötuskindlustusmaks summas 93 krooni) ning kulutusi, kuna Harju Maakohtu 01.12.2004 määrusega on ajutise halduri tasu ja kulutused juba võlgnikult välja mõistetud. Vastavalt halduri taotlusele tuleb OÜ xxx (pankrotis) dokumendid perioodi kohta 01.01.2004 kuni 31.12.2004 anda hoiule Eesti Äriarhiivi OÜ-le ning ülejäänud dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ xxx endine juhatuse liige ja osanik xxx Merike Varusk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.