2-05-1563/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.12.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-1563 Tsiviilasi TÜ hagi ML vastu 7870 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TÜ esindaja AR Kostja ML Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 08.11.2006 kohtumaja Tallinn, Kentmanni Hageja esindaja AR Kostja ML RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista ML TÜ kasuks 7870 krooni ja 560 krooni kohtukulude katteks. Otsuse täitmise kord ja tähtaeg. ML tasub TÜ-le pärast otsuse jõustumist 10 päeva jooksul 1500 krooni ning ülejäänud osa igakuiselt 1500 krooni iga kuu . kuupäevaks kuni võla ära tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused TÜ ja ML sõlmisid lepingu vahenduseks HPI nr , millega kohustus M. L tasuma osalustasu ja vestluse läbiviimise tasu 200 EEK, mille kohta andis garantiikirja. Kostja tasus sularahas 2000 krooni. Hageja täitis kohustused täielikult ja viivituseta pakkudes kostjale praktikakoha, mis vastas tingimustele. Lepingu p järgi vastutab kostja kõigi maksete õige ja täieliku tasumise eest. Seisuga on kostja jätnud tasumata ja 200 krooni, seisuga on vastavalt 23,6 krooni ning kokku teeb võlg 7670 krooni + 200 krooni vastavalt 7870 krooni. Vaatamata pretensioonile ei ole kostja vabatahtlikult võlga ära tasunud. Eelmenetluses täpsustas hageja oma väiteid ja vastuväiteid. Hagejal oli lepingupartner I ning hageja võttis kooskõlas TT endale kohustuse ette valmistada ja saata kostja dokumendi hageja partnerile selleks, et võimaldada kostja sõit I hotellinduse valdkonnas praktika saamiseks ja inglise keele oskuse täiendamiseks HWE programmi raames ja korraldada intervjuu kostjaga. Hageja ei ole vahendanud tulenevalt hageja ja kostja vahelisest lepingust kostjale töö leidmist I. Kostja ja I ÄÜ vahel ei olnud töölepingut. Selle programmi raames soovis kostja täiendada oma inglise keele oskust ja omandada kogemusi hotellinduses läbi praktikakoha. Praktika eest tasuti kostjale hüvitist, kuid see oli kolmanda isiku algatus. Ka kostja ise on väitnud, et antud dokumentides ei sisaldu töölepingu kõiki kohustuslikke sätteid. Kui kostjal on pretensioone kolmanda isiku vastu, kellega ta sõlmis praktika lepingu, siis on tal õigus esitada vastav nõue tolle isiku vastu. Hageja kodulehel on sätestatud programmi ´´hp I´´ peamised põhimõtted. Antud põhimõtetes on selgelt sätestatud, et tegemist on praktika ja inglise keele oskuse täiendamisega. Ka garantiikirjas kinnitas kostja ise oma allkirjaga, et tegemist on koolitusprogrammi mitte töö leidmisega või vahendamisega. Teises tsiviilasjas võttis kostja hagi õigeks, kuid hagi jäi läbi vaatamata kuivõrd esindaja ei saanud ilmuda istungile ( ). Hageja palub kostjalt välja mõista 7870 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja esitatud tõendid Hageja esitas tõenditena vahenduslepingu , kostja garantiikirja, pretensiooni , kostja vastuse tsiviilasjas nr ), viitas oma koduleheküljele internetis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata (vastus ). Pooled leppisid kokku, et hageja otsib võimalusel töökoha I, hageja pakkus konkreetselt tööle asumise võimalust I hotellis, mis ei olnud praktika, sest kostjal ei ole eriharidust ei toitlustamises ega ka hotellimajanduses, tegemist oli töölepingu vahendamisega, mis oli tööturu vahendus. Hageja ei ole isik, kes võinuks olla tööturuteenuste osutaja TTTS § 2 lg 1, 7 lg 2 järgi. Hagejal ei olnud vastavat sotsiaalministri luba ja seega ei saanud ta tööturu vahenduse teenust osutada ja tal ei olnud õigust kulutuste tasumist nõuda. Tegemist oli poolte vahel näiliku tehinguga. Lisaks märkis eelmenetluses, et kostja ja I ÄÜvahel oleks olnud sõlmitud tööleping TLS § 29, 27 lg 43 p1 järgi ehkki see ei kajasta kõiki töölepingu kohustuslikke elemente, kuid olulisemad naga aeg, koht ja palk olid kokku lepitud. Seega ei olnud tegemist praktikalepinguga. Kostja esitas hagejale kõik vajaliku, et saaks sõlmida töölepingut I asuva äriühinguga. Kohtuistungil märkis, et juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, võiks kohus määrata otsuse täitmise korra, aja selliselt, et esimene osamakse oleks 1500 krooni ja edaspidi proportsionaalselt. Kostja esitatud tõendid Anglo Hotel Experiance faksid. Kohtu põhjendused TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. 2 VÕS § 2 järg on võla suhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi tekivad võlasuhted lepingust ning § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tulenevalt lepinguvabaduse printsiibist on isikutel õigus sõlmida lepinguid, kuid nimetatud lepingut ei tohi olla vastuolus seadusega, heade kommetega (§ 86, 87), avaliku korraga. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 89 järgi on tehing näiline, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (89 lg 1). Näilik tehing on tühine § 89 lg 2 järgi. Kohus tegi kostjale ettepaneku näiliku tehingu asjaolud esile tuua. Vastuseks kohtu ettepanekule selgitas kostja, et tema ja I äriühingu vahel oli sõlmitud tööleping. Küll aga leiab kohus, et asjaolu, millise lepingu sõlmis kostja arvetes temaga I äraühing, ei oma vaidluses kaalu. Selleks, et hinnata, et hageja ja kostja vahel oli mingi muu lepingu kui see, mida väidab olevat hageja, peavad olema nii hageja ja kostja omavahel juba lepingut sõlmides e. tahteavaldusi teineteisele tehes kokku leppinud selles, et nendel tahteavaldustel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi või et nende tehtud tahteavaldustega soovitakse varjata mingit muud tehingut. Hageja ei ole kinnitanud, et tema ja kostja vahel oleks mõni muu leping kui seonduv praktika vahendamise leping, mille eesmärgiks oleks olnud muu kui praktikandi dokumentide vormistamine oma I partnerfirmale selleks, et võimaldada praktikandi sõitu Ie praktika saamiseks hotellinduse valdkonnas ja inglise keele täiendamiseks „ HWE „ programmi raames. Hageja veebiaadressil on kajastatud samuti informatsioon selle koha, et äriühing vahendab noortele spetsialistidele võimaluse täiendada end omandatud erialal ja samas täiendada oma inglise keele oskust ja taotleda programmi vastavaid sertifikaate, mis kinnitavad praktika teostamist. Kostja ei ole esile toonud, mida soovisid pooled varjata märgitud lepingut sõlmides või et nende soov oli üldse lepingut sõlmides mitte siduda teineteist õiguslikke tagajärgedega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist näiliku tehinguga ja seetõttu ei ole ka tehing tühine (TSÜS § 89 lg 2). Ka ei nähtu, et leping oleks vastuolus avaliku korra, heade kommetega. Eeltoodu alusel on poolte vahel kehtiv leping ning kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Esitatud lepingu p 1 kohaselt on lepingu esemeks ette valmistada ja saata praktikandi e. kostja vormistatud dokumendid Ie oma partnerfirmale selleks, et võimaldada kostjale sõit Ie hotellinduse valdkonnas praktika saamiseks ja inglise keel oskuse täiendamiseks HWE programmi raames ning korraldada intervjuu kostjaga. Kostja kohustus tasuda hagejale programmitasu 2200 krooni ja 325 GP vastavalt lepingu p 3.2-3.7 tuleneb lepingu p 3.1. VÕS § 30 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja poolt kohtule esitatud kostja allkirjastatud ja garantiikirjana vormistatud kirjas kinnitab kostja seda, et ta garanteerib koolitusprogrammi osalustasu 325 GBP ja vestluse läbiviimiste tasu 2200 krooni maksmist ja samuti kinnitab ta, et on teadlik oma kohustusest. Nimetatu vastab VÕS § 30 lg 1 2. lauses sätestatud võlatunnistusele, millega kinnitatakse kohustuse olemasolu hageja ees. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud, mille kinnituseks on kostja esitanud AHE vastavad faksid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on võlatunnistusega kinnitanud vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuste olemasolu. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja on lepingu järgi tasunud hagejale ära 2000 krooni ning et seisuga on tasumata 325 GBP ja 200 EEK e. kokku 7870 krooni. Vaatamata sellele, et hageja on kostjale teinud ettepaneku pretensiooniga võlg 3 vabatahtlikult ara tasuda, ei ole kostja seda teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb kooskõlas VÕS § 30 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja 76 lg 1 järgi välja mõista 7870 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kas hagejal oli luba tööturuteenuse vahendamiseks, ei oma vaidluses tähtust, kuivõrd seadusest ei tulene, et sellise loa puudumine tooks kaasa lepingu tühisuse, küll aga ei oma see antud vaidluses kaalu, sest poolte vahel oli sõlmitud leping praktika vahendamiseks. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui hagi kuulub rahuldamisele, mõistab kohus vastaspoolelt välja hageja kohtukulud vastavalt ning kuni § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. Hageja ei esitanud õigusabikulude hüvitamise taotlust, kuid palus välja mõista lõivu. Kostjalt tuleb välja mõista lõiv 560 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel, kostja tõlkekulud jäävad tema enda kanda. Otsuse täitmise kord, tähtaeg. Kooskõlas TsMS 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Kostja oli nõus, et esmakordselt tasub otsuse jõustumisel ära 1500 krooni. Kohus peab mõistlikuks määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et pärast otsuse jõustumist tasub kostja hagejale päeva jooksul 1500 krooni ning ülejäänud osa igakuiselt 1500 krooni iga kuu kuupäevaks kuni võla ära tasumiseni. Kohtunik 4