) § 306 lg 1, § 307 lg 1 ning § 318 lg 2 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 27.10.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 21.12.2001.a. sõlminud kasutusrendi lepingu, mille esemeks oli sõiduauto Renault Scenic 2,0, ehitusaasta 2001. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma selle eest vastavalt maksegraafikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja lepingu alusel tasumisele kuuluvaid makseid ei tasunud VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hageja saatis kostjale 15.04.2004.a. teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale eelnimetatud teate kättesaamist. Hageja teavitas kostjat ühtlasi asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Kuna kostja lepingu esemeks olnud vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud tegema kulutusi vara valduse taastamiseks. Peale vara valduse taastamist oli kostja võlgnevus hageja ees 147 321.86 krooni, millest 137 660.85 krooni oli kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus ning 9 661.01 krooni vara realiseerimisega seotud kulud. Hageja võõrandas vara 118 644.07 krooni eest. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 28 677.79 krooni, mis tuleneb lepingust tuleneva võlgnevuse 147 321.86 krooni ja vara realiseerimisest saadud 118 644.07 krooni vahest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda nii selle täitmist kui ka öelda lepingu üles. VÕS § 367 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud, samuti peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 2
lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.