3-03-8/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-8 Haldusasi M.B (õigusjärglane V.B) kaebus Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001. a otsuse nr 192 p 2.2 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V.B määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.B (M.B õigusjärglane) Vastustaja Tallinna Linnavolikogu Kolmas isik * AS RESOLUTSIOON Jätta V.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2006. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega täiendati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja Tallinnas x elurajoonis paiknevate elamutega, teiste hulgas ka x elamuga. M.B esitas 26.01.1995 avalduse Pirita Linnaosa Valitsusele korteri aadressil y erastamiseks. Pirita Linnaosa Valitsuse (LOV) 25.01.2001 kirjaga nr 1-15/1 teatati, et Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuse kohaselt y maja erastamisele ei kuulu. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsusega nr 192 „H tee, P tn, x tn ja K tn vahelisele kvartalile hoonestusõiguse seadmine“ seati hoonestusõigus * AS kasuks ja otsuse p-ga 2.2 määrati, et hoonestusõigusega koormataval kinnistul asub muuhulgas ka x (y

1. tn)elamu. Tallinna Linnavolikogu esimehe 15.01.2003 kirjaga nr 3-2.1.2/1431 teatati M. Ble, et Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsusega nr 192 seati hoonestusõigus * AS kasuks ja hoonestaja kohustub leidma ümbermajutamiseks ning omandamiseks või üürimiseks sobiva elamispinna. 3-03-8 2. M. B esitas 16.01.2003 kaebuse halduskohtule Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsuse nr 192 p 2.2 tühistamiseks x tn (Y tn ) elamu osas. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlustatav otsus rikub tema õigust Y tn eluruumi erastamiseks. M. B sai õigusi rikkuvast haldusaktist teada 15.01.2003 Tallinna Linnavolikogu kantselei kaudu. Tallinna Halduskohus leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, jättis rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas 09.04.2003 määrusega haldusasja menetluse. M. B suri 17.07.2003. Tema õigusjärglane on kohtumenetluses V.B. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2005 määrusega saadeti asi esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks, kuna halduskohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ja tulenevalt HKMS § 12 lg-st 3 ei saa enne seda menetlust lõpetada. Samuti ei ole küsitud teiste protsessiosaliste arvamust menetluse lõpetamise kohta. 3. Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata järgmistel põhjustel:
2. a)Vaidlustatud otsuse avalikustas Tallinna Linnavolikogu 19.06.2001. Kuna Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsus nr 192 ei reguleeri kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust eluruumi erastamisele, vaid tsiviilõiguslikke suhteid Tallinna linna ja hoonestaja vahel, ei ole kaebuse esitaja haldusakti adressaadiks ja linnavolikogu ei pidanud otsust kaebuse esitajale teatavaks tegema. Kaebuse esitaja oli teadlik ka elamu teisest aadressist. Pirita LOV 30.07.2001 kirjas nr 1-15/1/1 M. Ble sisaldub viide nii Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusele kui ka 10.02.2000 otsusele nr 38, millega jäeti H tee, P tn, x tn ja K tn vaheline kvartal Tallinna linna omandisse, kui ka Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsusele nr 192. Pirita LOV teavitas kõiki hoonestusõigusega koormatud alale jäänud elamute üürnikke vaidlustatud haldusaktist ja ka elamute haldamise ning hooldamise üleandmisest 26.07.2001 väljastatud teatega. Kaebuse esitaja pöördus haldusakti saamiseks Tallinna Linnavolikogu kantseleisse alles poolteist aastat hiljem, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks.
3. b)Kaebuse esitaja oli eakas inimene, kellel võisid esineda terviseprobleemid, kuid puudub alus eeldada, et ta ei olnud võimeline aru saama temale saadetud kirjade sisust ega eluruumi üürnikuna vajaduse korral astuma samme oma õiguste kaitseks. Koos M. Bga kasutasid sama elamispinda tema poeg ja viimase elukaaslane. V. Bl kui üürnikuga koos elaval täiskasvanud perekonnaliikmel oli võimalik osutada oma emale M. Ble vajaduse korral abi linnavolikogu kõnealuse otsuse vaidlustamisel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. B õigusjärglase V. B määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Juhul, kui kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, palutakse kaebetähtaeg ennistada. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:
4. a)Vaidlustatud haldusaktiga riivati kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust Y eluruumi ostueesõigusega erastamiseks.
5. b)Esmakordselt edastati vaidlustatud haldusakt M. Ble Tallinna Linnavolikogu 15.01.2003 kirjaga nr 3-2.1.2/1431. Vastustaja ega kolmas isik ei teavitanud M. Bt viimase eluruumi aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa hoonestusõigusega koormamisest. Pirita LOV 25.01.2001 kiri nr 1-15/1 kirjutati pool aastat enne hoonestusõiguse seadmist. Kaebuse esitaja ei ole saanud Pirita LOV 30.07.2001 kirja nr 1-15/1/1 ega 26.07.2001 väljastatud teadet. Ühelegi kohtu poolt viidatud kirjale ei olnud vaidlusalust otsust lisatud.
6. c)Pirita LOV andis Y 11 elamu teenindamise ja hooldamisega seonduva üle eraõiguslikule isikule AS-le ** juba 01.10.1999. Asjaolu, et teenindus- ja hooldusteenust pakkuva äriühingu nimi muutus (AS ** asendus * AS-
7. ga)ei anna alust eeldada, et anti välja haldusakt hoonestusõiguse seadmiseks kolmanda isiku kasuks. Mitte üheski M. B poolt kättesaadud kirjas ei olnud avaldatud asjaolu, et krundile on seatud hoonestusõigus. Eeldus, et V. B ja N. S olid teadlikud Pirita LOV kirjadest, ei ole põhjendatud ega tõendatud. 2