← Eesti

3-05-71/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mail
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-71 Haldusasi L.L.i kaebused Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuva korteri erastamata jätmise ja kahju hüvitamise asjas Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L.L. Vastustaja – Tallinna Kesklinna Valitsus Vastustaja – Tallinna linn Vastustaja – Justiitsministeerium Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastustaja – Vabariigi Valitsus Vastustaja – Tallinna notar Mare Miller Vastustaja – Tallinna notar Liia Aigro Vastustaja – Tallinna notar Evi Paberit Kohtuistungi aeg ja koht
  3. mai
  4. a, Tallinn Resolutsioon Jätta L.L.i kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt
  5. juunil
  6. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt
  7. juunil
  8. a. Apellatsioonkaebus ja -teade peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. ASJAOLUD
  9. Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asus kuuetoaline ühiskorter (ca 170 m2).
  10. Korteris elas kolm peret – kahes toas (51,3 m2) L.L., kolmes toas (47,3 m2) M.T. ja ühes toas (20,8 m2) M.Š..
  11. Tallinna linna Keskrajooni TSN Täitevkomitee Elamute Valitsus andis
  12. novembril
  13. a orderi nr 1224 M. K. t K.le (M.T.e endine nimi) elama asumiseks Pärnu mnt 6-9 korteris ühes toas.
  14. oktoobril
  15. a andis Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK korteriosakonna juhataja M.T.ele orderi nr 812 elamiseks Pärnu mnt 6-9 korteris kolmes toas. Orderi nr 812 väljastamise aluseks oli Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK
  16. oktoobri
  17. a korraldus nr 145-k.
  18. M.Š. kasutas Pärnu mnt 6-9 asuvas korteris üht tuba alates
  19. maist
  20. a Tallinna Linna RSN TK Elamispinna Arvestuse ja Jaotamise Osakonna Elamispinna Vahetamise Sektori
  21. aprillil
  22. a väljaantud orderi nr 793 alusel.
  23. L.L. oli Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud alates
  24. detsembrist
  25. a. Alates
  26. detsembrist
  27. a oli korterisse sisse registreeritud ka L.L.i poeg A.L.. L.L. sõlmis
  28. märtsil
  29. a Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsusega kirjaliku üürilepingu Pärnu mnt 6-9 ühiskorteris 2 toa kasutamiseks.
  30. L.L. esitas
  31. detsembril
  32. a Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME-le avalduse Pärnu mnt 6-9 korteri erastamiseks.
  33. veebruaril
  34. a esitas avalduse sama korteri erastamiseks M.T. ja
  35. veebruaril
  36. a M.Š..
  38. juunil
  39. a sõlmisid L.L. ja A.L. kokkuleppe, et Pärnu mnt 6-9 korteri ostab A.L.. Kokkuleppe kinnitas Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit.
  41. juunil
  42. a sõlmisid M.T. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 64,07/169,7 mõttelise osa ostumüügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.
  44. juunil
  45. a sõlmisid A.L. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.
  47. septembril
  48. a sõlmisid M.Š. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 37,57/169,7 mõttelise osa ostumüügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.
  49. Pärnu mnt 6-9 korteri erastanud isikud müüsid mõttelised osad korterist A. S.le: M.T.
  50. juulil
  51. a, M.Š.
  52. oktoobril
  53. a ja A.L.
  54. jaanuaril
  55. a.
  56. Korteri mõtteliste osade müügitehingute tegemisel võeti aluseks Tallinna Hooneregistri ME alljärgnevad õiendid: -
  57. juulil
  58. a M.T.ele väljastatud õiend nr 4548, mille kohaselt kuulub Pärnu mnt 6-9 korter 105,63/169,7 mõttelises osas Kesklinna Valitsusele ja 64,07/169,7 mõttelises osas M.T.ele; -
  59. juulil
  60. a väljastatud õiend nr 2926; -
  61. augustil
  62. a Kesklinna Valitsusele väljastatud õiend nr 4548 selle kohta, et Pärnu mnt 6 hoone kuulub Kesklinna Valitsusele; -
  63. jaanuaril
  64. a A.L.ile väljastatud õiend nr 4548, mille kohaselt kuulub Pärnu mnt 6-9 korter 101,64/169,7 mõttelises osas A. S.le ja 68,07/169,7 mõttelises osas A.L.ile. 2
  66. juulil
  67. a M.T.e ja A. S. vahel sõlmitud Pärnu mnt 6-9 asuva korteri 64,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu tõestas Tallinna notar Evi Paberit.
  69. jaanuaril
  70. a A.L.i ja A. S. vahel sõlmitud Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu tõestas Tallinna notar Mare Miller. Notar ei teavitanud perekonnaliiget L.L.i tehingu tegemisest.
  72. aprillil
  73. a tõstis A. S. ebaseaduslikult välja elamispinnalt Tallinnas Pärnu mnt 6-9 L.L.i. A. S. mõisteti kriminaalasjas nr 96041417 süüdi KrK § 133 järgi, kuna väljatõstmisel rikuti elamuseaduse § 63 sätteid.
  74. Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakond saatis
  75. augustil
  76. a vastuseks Tallinna Linnakohtu järelepärimisele Pärnu mnt 6-9 korterisse registreeritud isikute kohta teatise nr 2847, mille kohaselt olid korterisse sisse registreeritud L.L., A.L. ja M.Š.. KAEBUSE ESITAJA VÄITED M.T.ele väljastatud orderid
  77. Order nr 1224 on väljastatud
  78. novembril
  79. a, kuid M. K. on Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud juba
  80. septembril
  81. a, mis oli Nõukogude seaduste kohaselt lubamatu. Order on väljastatud ja sellesse on parandused tehtud prokuröri osaluseta. Orderisse on hiljem juurde kirjutatud teisi nimesid, s.h J. T., kes polnud M.T.ega sel ajal abielus. Majaraamatust nähtuvalt on T. korduvalt sisse ja välja registreeritud. Majaraamatusse pole kantud „K.“ nimelist isikut. Seega oli order võltsitud ja hilisemate orderite väljastamine õigusvastane.
  82. Order nr 812 on väljastatud Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK
  83. oktoobri
  84. a korralduse nr 145-k alusel. Kuid Tallinna Linnaarhiivi
  85. septembri
  86. a teatise kohaselt ei ole Oktoobri rajooni RSN TK korteriosakond
  87. oktoobril
  88. a istungit pidanud. Pärnu mnt 6-9 korteri erastamine
  89. L.L. esitas
  90. detsembril
  91. a avalduse Pärnu mnt 6-9 korteri erastamiseks. Kaebajale oleks pidanud erastama korteri tervikuna.
  92. M.T.el ei olnud eluruumi erastamise õigust, sest temale väljastatud orderid olid õigusvastased, tal puudus üürileping ning ta ei olnud Pärnu mnt 6-9 korterisse ametlikult sisse registreeritud, mida tõendab Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakonna
  93. augusti
  94. a teatis nr
  96. Vastavalt Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakonna
  97. augusti
  98. a teatisele nr 2847 olid Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud L.L., A.L. ja M.Š., kellel oli järelikult õigus korter erastada.
  99. detsembrini
  100. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 5 ja § 5 lg 1 p 10 ei lubanud erastada mitme üürilepingu alusel kasutatavat korterit ja korter tulnuks erastada kokkuleppe alusel. Seega rikkus Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit erastamislepingute sõlmimisel seadust ning kuritarvitas ametiseisundit.
  101. Kuna L.L. sõlmis
  102. märtsil
  103. a Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsusega kirjaliku üürilepingu Pärnu mnt 6-9 korteri peale tervikuna, siis oli tal õigus korter enne
  104. detsembrit
  105. a ter- 3 vikuna erastada. Notar Liia Aigro erastamisdokumentatsioonis puuduvad A.L.i, M.Š.i ja M.T.ega sõlmitud üürilepingud, seega tulnuks korter erastada tervikuna L.L.ile.
  106. M.Š.ile korteri erastamisel võeti aluseks Tallinna Hooneregistri
  107. augusti
  108. a õiend nr 4548, millelt ei nähtunud, et juba on sõlmitud ostu-müügilepingud A.L.i ja M.T.ega. Seega sisaldas õiend valeandmeid ning M.Š.i omand ei tekkinud õiguslikul alusel.
  109. Korteri erastamisel arvestati valesti korteri hinda, sest Rein Koit võttis korteri nr 9 plaani asemel aluseks korteri nr 7 plaani.
  110. Korteri erastamistoimingute õigusvastasust kinnitab ka Tallinna Kesklinna Valitsuse haldussekretär. Erastamisõigust omavate isikute nimekiri
  111. Riik ja Tallinna linn oleks pidanud korraldama nimekirja koostamise isikute kohta, kellel oli eluruumide erastamise õigus, ja teavitama notareid. Palju kortereid oli üürilepinguta ja sissekirjutuseta. Selline nimekiri koostati ainult Paldiskis. Ostueesõiguse teostamata jätmine
  112. M.T. müüs mõttelise osa korterist
  113. juulil
  114. a A. S.le Tallinna Hooneregistri
  115. juuli
  116. a õiendite nr 2926 ja 4548 alusel, milles ei olnud kajastatud, et A.L. on saanud Pärnu mnt 6-9 korteri kaasomanikuks. A.L.il oli vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 131 mõttelise osa ostueesõigus. Notariaaltoimingute korra punktide 63-65 kohaselt oleks tehingu tõestanud notar Evi Paberit pidanud kahe kuu jooksul informeerima korteri kasutajaid mõttelise osa müügist ja ostueesõigusest.
  117. Tallinna Hooneregistri
  118. augusti
  119. a õiendis nr 4548 ei olnud kajastatud, et Pärnu mnt 6-9 korteri mõttelised osad on müüdud A.L.ile ja A. S.le. Õiendi saanud notar Liia Aigro oleks pidanud teavitama Notarite Koja juhatust notar Evi Paberiti õigusvastasest toimingutest ja kaasomanike õiguste rikkumisest. A.L.i korteritehing
  120. Hooneregister väljastas
  121. jaanuaril
  122. a A.L.ile õiendi nr
  123. Õiend on õigusvastane ja seda ei tohtinuks väljastada, sest ei ole kajastatud A. S. poolt mõtteliste osade pantimist Tallinna Pangale. Õiendile on A.L.i asemel alla kirjutanud võõras isik. A.L.i kaasomaniku õigusi on rikutud, sest ta ei ole andnud pantimiseks nõusolekut. Õiendita poleks A. S. korterit saanud omandada ja L.L.it korterist välja tõsta.
  124. Notar Mare Miller ei teavitanud L.L.i sellest, et A.L. võõrandab mõttelise osa korterist A. S.le. Seega sõlmiti leping perekonnaliikme seljataga, mis on vastuolus notariaaleeskirjadega. Eluruumide erastamise seaduse vastuolu põhiseadusega 4
  125. Eluruumide erastamise seadus on põhiseadusevastane, sest sunnib perekonnaliikmeid sõlmima kokkuleppeid selle kohta, kes saab korteri erastada, ja toob kaasa tülisid ja ebaõiglust. Kokkuleppe sõlmimise tagajärgi ei selgitatud. Kortereid peaks saama erastada kõik perekonnaliikmed. Eluruumid peaks natsionaliseerima ja erastama uutel, võrdsetel alustel kõikidele kaasomandisse. Justiitsministeerium ei teostanud Vabariigi Valitsuse toimingute üle järelevalvet ning lasi toimuda massilistel õiguserikkumistel. Hooneregistri ümberkorraldamine
  126. Tallinna Linnavolikogu
  127. septembri
  128. a otsuse nr 284 alusel lõpetati Tallinna Hooneregistri tegevus alates
  129. jaanuarist
  130. a seoses ehitisregistri kasutuselevõtuga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna linna vahel
  131. detsembril
  132. a sõlmitud koostöölepingu p
  133. 7 kohustab ministeeriumi üle võtma hooneregistriga seonduvad kohtuvaidlused, kuid jätab lahtiseks, kes vastutab hooneregistri tegevuse eest. Otsust peaks täiendama rahvusvahelise normiga, mille kohaselt toimub omandi tagastamine 50 aasta jooksul. A. S. kriminaalasi
  134. L.L.i kodust ebaseaduslikult välja tõstnud A. S. tunnistati süüdi ainult KrK § 133 järgi. Kriminaalasja nr 96041417 menetlemisel oleks pidanud esitama süüdistuse ka hooneregistri õiendite võltsimises ja kunstlike tõendite loomises. Uurijad ja prokurörid pidid teadma, et A. S. omand Pärnu mnt 6-9 korterile oli tekkinud õigusvastaselt. L.L. jäeti kriminaalasjas alusetult tsiviilhagejaks tunnistamata. Järelevalve puudumine prokuratuuri üle
  135. Vabariigi Valitsus ei andnud prokuratuurile kindlaid juhiseid erastamisõiguse kaotamisega seotud kriminaalasjade menetlemiseks ja puudus kontroll. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED
  137. jaanuaril
  138. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-71, endine nr 3-136/2005) palub L.L. tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamise menetluses, kohustada erastama Pärnu mnt 6-9 korter kaebajale ja tuvastada Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute õigusvastasus („puudub avalik-õiguslik suhe“).
  140. novembril
  141. a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1120) nõuab L.L. Justiitsministeeriumilt ja Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitamist summas 300 000 krooni. Hilisemates avaldustes on kaebust laiendatud notar Liia Aigro ja Tallinna Kesklinna Valitsuse peale seoses Pärnu mnt 6-9 korteri erastamistoimingutega. Kaebaja vaidlustab ühtlasi eluruumide erastamise seaduse § 4 lõike 1 ja § 13 lõike 3 põhiseaduslikkuse ja nõuab Vabariigi Valitsuselt inimõiguste konventsiooni ratifitseerimist, millega tagada õigus kodule.
  143. detsembril
  144. a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1221) nõuab L.L. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Tallinna linnalt ja notar Mare Millerilt kahju hüvitamist summas 500 000 krooni. Kaebuses on vaidlustatud Tallinna Hooneregistri
  145. jaanuari
  146. a õiend 5 nr 4548 ning
  147. jaanuaril
  148. a A.L.i ja A. S. vahel sõlmitud leping ja notar Mare Milleri toimingud selle lepingu tõestamisel.
  150. detsembril
  151. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1259) kaevatakse Tallinna Hooneregistri
  152. juuli
  153. a õiendite nr 2926 ja 4548 ning
  154. augusti
  155. a õiendi nr 4548 peale, samuti nõutakse Tallinna Linnavolikogu
  156. septembri
  157. a otsuse nr 284 täiendamist.
  159. jaanuaril
  160. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-06-81) vaidlustab L.L. M.T.ele antud eluruumi kasutamise orderid ja M.T.e õiguse erastada korter ning palub Tallinna linnalt ja notar Liia Aigrolt välja mõista kahju hüvitamiseks 150 000 krooni. Kaebuses leitakse, et korraldada tulnuks nimekirja koostamine isikute kohta, kellel oli eluruumide erastamise õigus, ja teavitada notareid. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
  161. Tallinna linn ja Kesklinna Valitsus paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Kaevatavad toimingud ei riku L.L.i subjektiivseid õigusi, sest ta loobus korteri erastamisõigusest poja kasuks. M.T.ele ja M.Š.ile on ühiskorteri mõttelised osad erastatud seaduslikult.
  162. Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Vabariigi Valitsus paluvad jätta kaebuse rahuldamata, kuna peavad seda põhjendamatuks.
  163. Notarid E. Paberit, L. Aigro ja M. Miller paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Notariaaltoimingud ja tõestatud tehingud olid seadusega kooskõlas. KOHTU PÕHJENDUSED
  164. L.L.i kaebuse eesmärgiks on erastada Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuv korter või saada rahalist hüvitist kahju katteks, mille tingis selle korteri temale erastamata jätmine. Nende eesmärkide saavutamiseks on L.L. esitanud Tallinna Halduskohtule kaebused, milles ta vaidlustab: - Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamisel A.L.i, M.Š.i ja M.T.e kaasomandisse; - notarite E. Paberiti, L. Aigro ja M. Milleri toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute ja järgnenud müügitehingu tõestamisel; - korterite erastamistehingute ja müügitehingute tegemise aluseks olnud hooneregistri õiendid; - M.T.ele väljastatud orderid Pärnu mnt 6-9 korteri kasutamiseks ja M.T.e erastamisõiguse; - erastamisõigust omavate isikute kohta nimekirja koostamata jätmise ja notarite teavitamata jätmise; - järelevalve puudumise erastamistoimingute üle ja prokuratuuri üle erastamisega seotud kriminaalasjade lahendamisel; - hooneregistri ümberkorraldamise, mis jättis lahtiseks hooneregistri vastutuse; - Vabariigi Valitsuse tegevusetuse igaühele koduõiguse tagamisel. Kahjunõuded on esitatud järgmiselt: Justiitsministeeriumilt, Vabariigi Valitsuselt ja L. Aigrolt summas 300 000 krooni; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Tallinna linnalt ja M. Millerilt summas 500 000 krooni; lisaks veel Tallinna linnalt ja L. Aigrolt summas 150 000 krooni. 6 L.L. suurendas kahjunõudeid kohtuvaidluste käigus ning kohtuistungi protokollile lisatud parandustes. Kohus jätab nõuete suurendamise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõike 8 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõike 1 alusel tähelepanuta ja loeb nõuded esitatuks kaebustes väljendatud suuruses.
  165. Kohtusse pöördumise aluseks on kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine (HKMS § 7 lg 1). Ka kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt. Kohus peab tuvastama, kas kaebuse esitaja vaidlustatud toimingud ja tehingud rikuvad L.L.i subjektiivseid õigusi. Kui isiku õigusi ei ole rikutud, siis jäetakse kaebus rahuldamata, andmata hinnangut kaevatavate aktide õiguspärasusele ja kahju hüvitamise nõude muude eelduste olemasolule. Kõikide nõuete aluseks on väide, et L.L.il oli õigus erastada Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuv korter.
  166. Käesolevas asjas välistab L.L.i kaebeõiguse asjaolu, et L.L. ja tema poeg A.L. sõlmisid
  167. juunil
  168. a kokkuleppe, et Pärnu mnt 6-9 korteri ostab A.L.. Kokkuleppe kinnitas vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) §-le 4 p 1 Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit. Kokkulepet ega A.L.i ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel
  169. juunil
  170. a sõlmitud Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa võõrandamistehingut ei ole ettenähtud korras kehtetuks tunnistatud. Isegi kui L.L. ei andnud endale kokkuleppe sõlmimise ajal aru, mida toob enesega kaasa erastamisõiguse loovutamine A.L.ile, ei anna alust tehingu kehtetuks tunnistamiseks (
  171. aastal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 71 lõige 3, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-06). Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse pidada tehinguid tühisteks vastuolu tõttu seadusega või heade kommetega. Asjaolu, et L.L. soovib vaidlustada ja tagasi pöörata talle tagantjärgi ebasoodsaks osutunud otsuseid ja tehinguid, võib olla inimlikult arusaadav, kuid ei oma õiguslikku tähtsust. L.L.il võib siiski olla alus nõude esitamiseks A.L.i suhtes, kuna asjaoludest nähtuvalt tõi L.L.i huvide rikkumise tegelikult kaasa korteri müük A.L.i poolt.
  172. Seega andis L.L.
  173. juuni
  174. a kokkuleppega kõik õigused Pärnu mnt 6-9 korteri erastamise suhtes A.L.ile ning ainult A.L.il, mitte L.L.il, võib olla õigus korteriga tehtud muude erastamistoimingute vaidlustamiseks ja ebaseaduslike toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  175. Kohus ei pea põhiseadusvastaseks eluruumide erastamise regulatsiooni, mille kohaselt sai korteri erastada ühe perekonnaliikme nimele vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kokkuleppe sõlmimisega lõid kooselanud perekonnaliikmed omavahelise võlaõigusliku suhte. Selle suhte sisu oli poolte kujundada – pooled võisid kokku leppida näiteks hiljem omandi jagamises, eluaegse ülalpidamise ja eluruumi kasutamise võimaldamise kohustuses, rahalise hüvitise maksmises vms. See, millised õigused ja kohustused tekkisid perekonnaliikmetel omavahelistes õigussuhetes, ei puutu kohalikku omavalitsusesse ega riiki. Asjaoludest nähtuvalt otsustas A.L. talle erastatud korteri mõttelise osa võõrandada kinnisvaramaaklerile, mis tõi lõppkokkuvõttes kaasa L.L.i ebaseadusliku väljatõstmise korterist. Nagu kohtuotsuse punktis 45 öeldud, võib L.L.il olla võlaõiguslik nõue A.L.i vastu.
  176. Notaritel ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust teavitada L.L.i tehingutest, mida tegi tema poeg A.L.. See, kas A.L. jäeti teavitamata ostueesõiguse teostamise võimalusest, ei riiva L.L.i subjektiivseid õiguseid. Ka Tallinna Ringkonnakohtu
  177. oktoobri
  178. a otsuses tsiviilasjas nr II-2/898/00 (tlk107-110) leiti, et L.L.ile ei laiene kaasomaniku õigused ning korteriga tehtud tehingud ei riku tema õigusi.
  179. Asjassepuutuvad õigusnormid ei ole seega põhiseadusevastased ning kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamisel A.L.i, M.Š.i ja M.T.e kaasomandisse; notarite 7 E. Paberiti, L. Aigro ja M. Milleri toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute ja järgnenud müügitehingu tõestamisel; korterite erastamistehingute ja müügitehingute tegemise aluseks olnud hooneregistri õiendid; M.T.ele väljastatud orderid Pärnu mnt 6-9 korteri kasutamiseks ja M.T.e erastamisõiguse; erastamisõigust omavate isikute kohta nimekirja koostamata jätmine ja nendest notarite teavitamata jätmine; järelevalve puudumine erastamistoimingute üle ja prokuratuuri üle erastamisega seotud kriminaalasjade lahendamisel ning hooneregistri ümberkorraldamine, mis jättis lahtiseks hooneregistri vastutuse, ei riku kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt L.L.i avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi, siis jäetakse kaebused täies ulatuses rahuldamata.
  180. HKMS § 92 lõike 2 alusel jäetakse kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv L.L.i kanda. Villem Lapimaa Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.