) § 413 lg 4 alusel 6 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri 15.03.2004 väärteo otsus 2314,04,005441, mis jõustus 03.12.2004 Tallinna Linnakohtu määrusega väärteo asjas nr.4-594/04, Ü.T. karistamiseks
lg.2 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest
ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 69 peatati Ü.T. mootorsõiduki juhtimisõigus
Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri 06.08.2004 väärteo otsus 2373,04,004856, mis jõustus Harju Maakohtu 1 kohtumäärusega nr.3/9-159/04/04 Ü.T. karistamiseks
lg.2 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest
Otsuses on märgitud, et
lg 9 alusel liidetakse ARK-i eelneva 20.12.2004 peatamisotsusega nr.12893 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva (tl.7). Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2005 kohtumäärusega haldusasjas nr.2-3/571/05 peatati ARK-i juhtimisõiguse peatamise otsuste 20.12.2004.a. nr. 12893 ja 05.01.2005.a.nr. 69 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja palub vaidlustatud haldusaktid tühistada. Kaebaja palus jätta kohaldamata
Kaebaja leiab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on lisakaristus. Samuti on juhtimisõiguse peatamisel rikutud hea haldusmenetluse põhimõtteid ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni art.6 p-i 1, mille kohaselt oleks kaebuse esitajal olnud õigus osaleda asja arutamisel ARK-is.
Sätestatud tagajärg – juhtimisõiguse peatamine saabub paratamatult pärast seda, kui on jõustunud väärteoasjas määratud karistus. See toob kaasa väärteoasjas karistatud isiku põhiseaduslike õiguste rikkumise.
RS §-ga 50. KaRS §-s 50 on sätestatud diskretsiooniõigus, seda ei ole aga
§-s 413, kus sanktsioon on fikseeritud absoluutsena. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Käesolevas asjas kohaldatud „karistus materiaalses mõttes“ ei vasta sisuliselt toimepandud õiguserikkumiste ühiskonnaohtlikkusele. Samuti on rikutud põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte, sest
§-i 41 lg-d viitavad juhiloa väljaandnud asutusele, mis seab eelistatud olukorda välisriikide kodanikud, kelle juhtimisõigust korduvatest liikluseeskirjade rikkumisest tingituna ei peata ARK, sest load on välja antud välisriigi pädeva organi poolt. 25.01.2006 esitatud kaebuse täienduses leidis kaebaja, et
lg 8 sõnastus on ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitav ja seda ei saa tõlgendada subjekti huvi enamkahjustaval viisil.
on vastuolus põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse ehk õigusakti arusaadavuse põhimõttega. 05.10.2005 esitatud kaebuse täienduses leidis kaebaja, et
lg 8 rikkumiste arvestamisel peab isikul olema kokku vähemalt viis liiklusalast rikkumist ja eelnevalt vormistatud vähemalt neli juhtimisõiguse peatamist. Kaebaja juhtimisõigust ei olnud varasemalt peatud neljal või enamal korral. Seetõttu on vaidlustatud otsus ebaseaduslik. Kohtuistungi esitatud kaebaja seisukohtades leidis kaebaja, et juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 69 viitab neljale kaebuse esitaja poolt toimepandud kiiruseületamisele.
lõiget 8 rakendatakse vaid juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on niisuguseid rikkumisi vaid üks, seega ei olnud juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks õiguslikku alust. Kohtuistungi esitatud kaebaja seisukohtades leidis kaebaja, et juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 12893 ei ole enam kehtiv, sest selle alusel määratud karistus inkorporeeriti vastavalt liiklusseaduse § 413 lg. 9 alusel juhtimisõiguse peatamise otsusesse nr. 69. Seega kaotas alates juhtimisõiguse peatamise otsusese nr. 69 jõustumisest eelnev otsus kehtivuse. Juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 12893 jõustus alates 20.12.2004, seega ei saa selle alusel
3 ja 4 alusel juhtimisõigust peatada kauemaks, kui 20.12.2005, ehk nimetatud otsust ei ole võimalik täitmisele pöörata. VASTUSTAJA SEISUKOHT 2 Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja kaebuse täiendustega kaebusele ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et käsitluse all olevad liiklusseaduse sätted on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus on andnud oma otsustes 25.10.2004 nr 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 nr 34-1-2-05 põhjaliku hinnangu liiklusseaduse sätete vastavusest põhiseadusele. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et õigusaktid peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Küll aga ei saa vastustaja nõustuda kaebuse esitaja sellekohase väitega, et liiklusrikkuja ei saanud ette näha ja hinnata millised tagajärjed on tema suhtes kohaldatavad liiklusalaste rikkumiste sooritamise järgselt. Kõik liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad tundma liiklusalaseid õigusakte ja rangelt neid järgima. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, et tegemist on materiaalõigusnormi valesti tõlgendamisega. Otsuse tegemisel lähtus vastustaja kaebaja tegelikest rikkumistest (5 rikkumist), mis ei olnud kustunud karistusregistriseaduse mõttes ja mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kuna liiklusseaduse § 413 lg 8 osas on erinevates kohtutes massiliselt kaebusi, siis on tänaseks väljakujunenud kohtupraktika eeltoodud seadusenormi kohaldamiseks. Kohus on asunud seisukohale, et 5 rikkumise puhul (nii nagu on kaebuse esitajal) kuulub kohaldamisele 24 kuuline peatamise tähtaeg. Juhtimisõiguse peatamisel ja karistuste liitmisel lähtus ARK liiklusseaduse § 413 lg 9 sätestatust. Kuna ARK ei ole eksinud kaebaja juhtimisõiguse peatamise vormistamisel, siis puudub alus ka selle tühistamiseks. 16.06.2005.a. vastuvõetud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (jõustus 01.10.2005.a.) § 773 lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005.a. 01. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Seega on seadusega üheselt sätestatud juhtimisõiguse peatamise kohaldamine juhul, kui isiku juhtimisõigus on peatatud enne 01.10.2005.a. ning seadus ei anna erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Seega kuulub liiklusseaduse muutmise seaduse alusel kaebaja juhtimisõigus peatamisele 1 aastaks otsuses märgitud tähtajast alates. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja esindaja ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 1. Riigikohtu üldkogu on 25.10.2004 otsuses nr. 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 otsuses nr.3-4-1-2-05 kontrollinud
lõigete 1,4 ja 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning on asunud seisukohale, et
Ka on 1. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15
Juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s
lg 1 rikkumine; (otsus jõustus 15.02.2003) täitmine 04.02.2004; 3 2) 04.08.2003
lg 2 rikkumine (04.08.2003 otsus jõustus 20.08.2003) täitmine 09.08.2003; 3) 12.11.2003
lg 2 rikkumine (12.11.2003 otsus jõustus 28.11.2003) täitmine 30.12.2003; 4) 21.02.2004
lg 2 rikkumine (15.03.2004 otsus jõustus 03.12.2004) täitmist ei nähtu; 5) 06.08.2004
Kaebaja esitas kohtule Põhja Politseiprefektuuri 09.01.2006 teatise, millest nähtuvalt on kaebaja tasunud 21.02.2004
lg 2 rikkumise eest 03.12.2004 jõustunud Põhja Politseiprefektuuri 15.03.2004 väärteo otsusega 2314,04,005441 määratud rahatrahvi 2100 krooni 13.01.
Kuni 01.10.2005 kehtinud
lg.4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) kohaselt kustutatud. Kohtutoimikus olevast väärtegude õiendist nähtuvalt on Ü.T. 15.03.2004 Põhja Politseiprefektuuri 15.03.2004 väärteo otsusega 2314,04,005441 kolmandat korda karistatud
ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud liiklusseaduse sätete rikkumise eest kaebajale määratud kehtivatest karistustest. Kehtivad karistused on need karistused, mille kohta on olemas jõustunud otsused ning ei ole möödunud KarRS § 25 lg.1 p-s 1 sätestatud karistusandmete registrist kustutamise ja arhiivi üleandmise tähtaeg. KarRS § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusandmete registrist kustutamine pärast ühe aasta möödumist rahatrahvi või aresti täitmist toimub juhul, kui isik ei pane selle aja jooksul toime uut väärtegu või kuritegu. KarRS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Karistusandmed Ü.T. eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna ta on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid, millega on kustumise tähtaeg katkenud. Seega on vaidlustatud ARK-i 20.12.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 12893 Ü.T. mootorsõiduki juhtimisõigus õigesti peatatud
ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 69 peatati Ü.T. mootorsõiduki juhtimisõigus
Kuni 01.10.2005 kehtinud
3 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.
3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et
3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud
lg.-te 17 alusel ette nähtud
§-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest. Vastavalt
lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 4 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb
lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada
Esmakordset
lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse esitaja poolt 04.08.2003 toime pandud
lõike 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Seega on kaebuse esitaja pannud toime
lg 2 rikkumisi, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral: 12.11.2003, 21.02.2004 ja 06.08.2004. Nende rikkumiste kohta on jõustunud otsused. Karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid, millega on kustumise tähtaeg katkenud. Tulenevalt eeltoodust puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks
Kaebaja suhtes oli alust kohaldada
Kohus leiab, et kuigi kaevatav otsus on motivatsioonivigadega, ei kuulu see täies ulatuses tühistamisele. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusorgan jõudis lõppjäreldusena õigele seisukohale, et kaebaja juhtimisõigus tuleb peatada, kuid eksis peatamise tähtaja pikkuse määramisel. Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 69 tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg.1 p.1 volitus tühistada haldusakt ka osaliselt osas, milles see on õigusvastane. 4. Kuni 01.10.2005 kehtinud
määratles väärteod, mille osas jõustunud karistusotsus toob süüdlase suhtes kaasa juhtimisõiguse peatamise, ning sätestas peatamise kestuse.
lõigetes 1-9 oli määratud juhtimisõiguse peatamise kestus 1-st kuust kuni 24 kuuni. Vaidlustatud ARK-i otsustega on Ü.T. mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud vastavalt ARK-i 20.12.2004.a. otsusega nr. 12893 6 kuuks ja ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 69 24 kuuks. ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 69 on
lg 9 alusel liidetud ARK-i eelneva 20.12.2004 peatamisotsusega nr.12893 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva. Kohus on leidnud, et ARK-i 05.01.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 69 oli kaebaja suhtes alust kohaldada
Sellele kuulub liitmisele
lg 9 alusel ARK-i eelneva 20.12.2004 peatamisotsusega nr.12893 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva.
lg.3 sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
Aili Maasik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.