← Eesti

2-06-29321/6

Obsah (9)§ 221§ 77§ 23§ 55§ 217§ 29§ 291§ 51§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-29321 Tsiviilasi M.Se kaebus ko

§ 221

regulatsiooni (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine), täitemenetluse olemust ja alates 01.01.2006 jõustunud

regulatsiooni. Võlgnik on vaidlustanud täitemenetluse alustamist. Täitekutse loeti võlgnikule üleantuks 06.12.2005. Täitemenetluse seadustiku (

) § 217 lg 1 (kuni 31.12.2005

§ 77

) järgi võis võlgnik esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama toimingu tegemisest. Võlgnik ei ole koos kaebusega esitanud avaldust menetlustähtaja ennistamiseks. Täitekutse üleandmisest kaebuse esitamiseni oli antud juhul möödunud 255 päeva. Võlgniku nõue ja põhjendused

  1. M.S palus tühistada Harjumaa kohtutäitur U.T 08.09.2006 otsus täiteasjas nr 052/2005/9519, lõpetada selle asja täitemenetlus ja jätta kohtukulud kohtutäituri kanda.
  2. M. S ei ole täitekutset isiklikult kätte saanud, millega on rikutud kaebaja õigust täita täitedokument vabatahtlikult ning esitada

§ 23

lg 4 p 1 kohaselt vastuväide, samuti kaebaja põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Täitemenetlus on algatatud pankrotimenetluse ajal, mil kaebaja hinnangul on täitemenetluse algatamine välistatud ja kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama. Vale on kohtutäituri seisukoht, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks esitama

§ 221kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kaebaja arvelduskontod on ebaseaduslikult arestitud 1 271,80 krooni ulatuses, samal ajal kui nõude suurus on 420 krooni. Tegemist on tühise arestimisega

§ 55järgi.

Kohtutäituri viide rahatrahvi asendamiseks arestiga on lubamatu. Nimetatud võimalust on võimalik kohtuotsusega kohaldada eelkõige kriminaalkaristusena määratud rahatrahvide asendamiseks. Vähetähtsatele väärtegudele kohtupraktikas aresti ei kohaldata. Kuna täitemenetluse alustamise võimatuse tõttu pankrotimenetluses ei ole võimalik nõuet

sätestatud korras kohtutäituri vahendusel sundtäita, ei ole kohtutäituril ka õigust saada mingit tasu. Kohtutäitur U. T seisukoht

  1. Kohtutäitur U. T palus jätta kaebuse läbi vaatamata uute asjaolude osas, mille kohta on esitatud kaebus otse kohtule. Kui kohus otsustab kaebuse tervikuna läbi vaadata, siis jätta kaebus rahuldamata, kuna see on alusetu.
  2. Kohtutäitur edastas kohtutäituri abi vahendusel võlgnikule täitekutse aadressile x. Vabatahtliku täitmise tähtaeg täiteasjas oli 27.09.
  3. Kohtutäituri korraldusel on käskjalg käinud võlgnikku otsimas kokku 3 korral (13.09.2005, 15.09.2005, 16.09.2005) aadressil x. Võlgnikule jäeti 16.09.2005 teade täitekutse hoiustamisest kohtutäituri büroos. Samuti avaldas kohtutäitur 06.12.2005 täitekutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kutse vastas kuni 31.12.2005.a. kehtinud

nõuetele ja 3 sellega loeti võlgnikule kutse üleantuks. Samuti on kohtutäitur püüdnud edastada võlgnikule korduvat teadet 13.04.2006 aadressile y. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitati 18.08.

  1. Kohtutäitur on oma õiguslikud seisukohad avaldanud oma 08.09.2006 otsuses ning jääb selles toodud seisukohtade juurde. Kohtutäituri otsus on tehtud kehtiva seadusega kooskõlas ja puudub alus selle tühistamiseks.

§ 217

kohaselt oli kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi saama teada otsuse või toimingu tegemisest. Nimetatud tähtaega saab ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta

§ 217

lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täitekutse üleandmisest (06.12.2005) kaebuse esitamiseni (18.08.2006) oli möödunud 255 päeva. Kaebuse esitamisel ei järginud kaebaja

217 (enne 01.jaanuari 2006. a kehtinud

§ 77

) toodud kaebuse esitamise tähtaega ja tähtaja ennistamiseks ta avaldust ei esitanud. Kohtutäitur on seisukohal, et kaebamise tähtaeg algas täitekutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.12.

  1. Sellest päevast pidi võlgnik teada saama täitemenetluse algatamisest. Seega ei olnud kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitatud tähtaegselt ja kohtutäitur jättis põhjendatult kaebuse läbi vaatamata.
  2. Võlgnik on kohtule esitatud kaebuses toonud välja oluliselt uusi seisukohti, mida ei ole toodud kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. Sisuliselt on võlgnik esitanud uue kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, järgimata

§-s 217 sätestatud kohtueelset kaebamise korda. Võrreldes kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega on uued järgmised vastuväited: võlgniku kaebus täitemenetluse algatamise ja täitekutse kättetoimetamise peale ning väited võimaliku

§ 23lg 4 p 1 rikkumise osas (võlgnikule ei ole antud võimalust esitada vastuväidet).

Võlgnikul oli võimalus alates täitemenetlusest teada saamisest 10 päeva jooksul vaidlustada täitemenetluse algatamine

alusel, kuid võlgnik ei ole seda teadlikult teinud. Kohtule esitatud kaebuses on püütud vaidlustada täitemenetluse alustamist 07.09.2005, mitte kohtutäituri tegevusetust täitemenetluse lõpetamisel. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis annaks kohtutäiturile aluse täitemenetlus lõpetamiseks. Lõpetamise aluseks ei saa olla võlgniku avaldus, mis ei tugine seaduslikule alusele. Võlgniku väited selle kohta, et pankrotimenetluse ajal ei tohi algatada täitemenetlust, on ebatäpsed. PankrS ja

ei välista võimalust algatada pankrotivõlgniku suhtes täitemenetlust. Seadus ei võimalda kohtutäituril kaebuses toodud asjaoludel keelduda täitemenetluse algatamisest. Antud rikkumine on sooritatud võimaliku pankrotimenetluse ajal ja rahatrahv väärteoasjas ei saa kuidagi kuuluda rahuldamisele pankrotimenetluses. 11. Kohtutäituri hinnangul ei puutu võlgniku viide

§ 55

regulatsioonile antud kaebuse puhul asjasse ning pangakontode arestimine ei ole tühine. Kaebaja väite kohta rahatrahvi asendamise lubamatuse kohta arestiga viitab kohtutäitur sellele, et

lubab rahatrahvi asendamise arestiga.

  1. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt, viidates TsMS § 172 lg-tele 1 ja
  2. Kohtutäitur on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käitunud kohtukulude väljamõistmise taotlemisel heas usus. Ta on tõendanud oma 2 000kroonist kohtukulu OÜ Õigusbüroo * 10.10.2006 arve-kviitungiga number 10-
  3. Ostjaks on märgitud Kaebaja. Nimetatud äriühingul puudub majandustegevus. Lähtuvalt registrikandest on äriühingu juhatajaks ja osanikuks kaebuse esitaja ise ning äriühingu asukohaks on kaebuse esitaja poolt kaebuses märgitud elukoht - x. Kohtutäitur leiab, et kaebuse esitaja on esitanud enda poolt endale koostanud 4 fiktiivse kohtukulude dokumendi, mida ei saa lugeda heauskseks käitumiseks. Kohtutäitur palus jätta kõik kohtukulud kaebuse esitaja kanda.
  4. AS * kohtule oma seisukohta ei teatanud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  5. Harju Maakohus jättis 09.11.2006 määrusega M. S kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub väljaande Ametlikud Teadaanded 06.12.2005 väljatrükist, et M.S on kutsutud võlgnikuna kohtutäitur U.T büroosse. Kohtutäituri korraldusel on käinud võlgnikku otsimas käskjalg kokku kolmel korral (13.09.2005, 15.09.2005, 16.09.2005) aadressil x, mis on käesoleva kaebuse kohaselt võlgniku tegelik aadress. Võlgnikule jäeti 16.09.2005 ka teade täitekutse hoiustamisest kohtutäituri büroos. OÜ ** 16.09.2005 teatega võlgniku postkasti on tõendatud, et kuller ei saanud kohtutäituri kirja üle anda allkirja vastu, küll aga paluti ühendust võtta kohtutäituriga.
  6. Kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 29

¹ lg-te 1-5 kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja kuulutuse kaudu. Kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuulutuses märgitakse kutsutava isiku nimi, kohtutäituri nimi ja tema büroo aadress, ilmumise aeg ja koht, kellena isik välja kutsutakse, samuti ilmumata jätmise tagajärjed. Kuulutuse avaldamist käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõike kohaselt vaadeldakse täitekutse kätteandmisena täitemenetlusosalisele. Kohtu hinnangul vastab väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitekutse

nõuetele. Kohus leiab, et 06.12.2005 avaldatud täitekutse tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks.

  1. Asjakohatud on võlgniku väited, mille kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise asemel oleks kohtutäitur pidanud edastama adressaadile täitekutse tähitud kirjaga, mille kättesaamine on adressaadile tagatud postiasutuses 30 päeva jooksul. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et võlgniku postkasti aadressil x jäeti teade täitekutse hoiustamise kohta kohtutäituri büroos. Võlgnik oli seega teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning talle oli igati tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures.
  2. Võlgnik esitas 07.08.2006 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja 17.08.2006 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur U.T 08.09.2006 otsusega jäeti võlgniku kaebus läbi vaatamata kui mittetähtaegselt esitatu.

§ 217

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS sätestatud korras. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Võlgnikule on täitekutse toimetatud kätte 06.12.2005 ning kaebuse on ta esitanud 17.08.

  1. Kaebuse 5 esitamise tähtaeg (10 päeva) oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Võlgnik avaldust tähtaja ennistamiseks esitanud ei ole. Kohus leiab, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei olnud esitatud tähtaegselt ning kohtutäitur jättis põhjendatult kaebuse läbi vaatamata.
  2. Kui menetlusosaline ei esita TsMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TsMS § 217 lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuivõrd võlgnik nimetatud tähtaja jooksul kaebust ei esitanud ning kohus on seisukohal, et kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamata jätmine oli õiguspärane, siis jätab kohus kaebuse ülejäänud väited tähelepanuta. Määruskaebus ja selle põhjendused
  3. M.S palus maakohtu 09.11.2006 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur U. T 08.09.2006 otsus täiteasjas nr 052/2005/9519 ning lõpetada täitemenetlus selles täiteasjas. M. S on seisukohal, et kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohtu järeldus, nagu vastaks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitekutse

§ 291

nõuetele ja 06.12.2005 avaldatud täitekutse tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks, on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ja Riigikohtu praktikaga.

  1. Kaebaja kontrollis oma märkmikust, et ta viibis kohtutäituri märgitud kuupäevadel 13.09-16.09.2005 Tartu Ülikoolis loengutel, mistõttu ta ei saanud käskjala etteteatamata külastuste ajal kohal olla. Käesoleval juhul ei olnud täidetud täitekutse ajalehekuulutusega kätte andmise eeldused. Ei ole tõendatud, et kõik teised täitekutse kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Kohtutäitur kasutas ainult ühte täitekutse kätteandmise vahendit, mis ei ole piisav eeldus ajalehekuulutusega täitekutse kätteandmise kohaldamiseks.
  2. Kaebaja sai teada pangakonto arestimisest 04.08.
  3. Avaldus täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäiturile esitatud 07.08.
  4. Kohus jättis kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamata jätmise ja kohustusliku täitetoimingu tegemata jätmise tähelepanuta. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud 17.08.2006, so kümnepäevase tähtaja jooksul, arvates päevast, kui kohtutäitur jättis kaebaja 07.08.2006 avalduse läbi vaatamata, st päevast, kui kaebuse esitaja sai teada täitetoimingu tegemisest keeldumisest. 22.

§ 51

lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega ja see ei sõltu sellest, kas võlgnik on vaidlustanud täitemenetluse algatamise. Täitemenetluse lõpetamise kohustus võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu tuleneb seadusest, mitte võlgniku või kolmanda isiku teate (avalduse, kaebuse) saabumise kuupäevast. 23. Kohus järeldas vääralt, et võlgnikule on täitekutse toimetatud kätte 06.12.2005 ning kaebuse esitas võlgnik 17.08.2006, mistõttu on kaebuse esitamise tähtaeg kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Kaebus on esitatud mitte täitekutse kättetoimetamata jätmise peale, vaid kohtutäituri tegevuse peale, so selle peale, et kohtutäitur, saanud kaebajalt 07.08.2006 avaldusega teada kaebaja pankroti väljakuulutamisest, ei lõpetanud täitemenetlust seaduse kohaselt. Kaebus kohtutäituri tegevusele – täitemenetluse lõpetamata jätmisele võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, st kohustusliku täitetoimingu tegemata jätmisele, mille alusest kaebaja teavitas kohtutäiturit 07.08.2006 avaldusega, on esitatud 17.08.2006, seega tähtaegselt. Järelikult on väär kohtu järeldus, et kaebaja ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele

§ 217lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

  1. Kohtutäitur U. T palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 6
  2. Esimese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse.
  4. Kohtutäitur U. T jättis 08.09.2006 otsusega M. S kaebuse läbi vaatamata kui mittetähtaegselt esitatu ja maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul lähtusid nii kohtutäitur kui ka maakohus

§-s 217 sätestatud kaebuse esitamise 10-päevase tähtaja kontrollimisel ebaõigesti täitekutse üleandmise ajast 06.12.2005 ja jõudsid ekslikule järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. 28. Asja materjali kohaselt esitas M.S 07.08.2006 kohtutäitur U. T avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja pangakontode aresti alt vabastamiseks (t/lk 11). Kuna kohtutäitur avalduse osas seisukohta ei võtnud, esitas M. S 17.08.2006 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus ebaseaduslikult alustatud täitemenetluse lõpetada ja vabastada avaldaja pangakontod aresti alt (t/lk 14-15). Kaebuses viitab M. S enda 07.08.2006 avaldusele ja märgib selgesõnaliselt, et kaebus on esitatud kohtutäituri tegevuse peale, mis seisneb täitemenetluse lõpetamisest hoidumises (st tegevusetuses). 29.

§ 48

lg 1 p 7 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muu hulgas täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Sellise alusena tõi M. S välja täitemenetluse alustamise võlgniku pankrotimenetluse ajal. Kuna kaebus esitati kohtutäituri tegevusetuse peale täitemenetluse lõpetamise otsustamisel, mitte kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel, nagu leidsid ekslikult kohtutäitur ja maakohus, ei ole õige arvestada kaebuse esitamise tähtaega täitekutse üleandmise päevast. M. S esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks 07.08.2006, mistõttu 17.08.2006 esitatud kaebust selle avalduse lahendamata jätmise peale ei saa lugeda esitatuks pärast

§-s 217 sätestatud tähtaja möödumist. Eeltoodud asjaoludel jättis kohtutäitur M. S kaebuse ebaõigesti läbi vaatamata ja tal tuleb kaebus lahendada sisuliselt, so anda hinnang, kas antud juhul esineb alus

§ 48lg 1 p 7 järgi täitemenetluse lõpetamiseks.

30. Täitemenetluse lõpetamine ei kuulu kohtu pädevusse, sest seda toimingut saab kehtiva

§-des 11 ja 48 sätestatu järgi teha kohtutäitur, mitte kohus. Selles osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ü. Jänes U. Loonurm A.Tänav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.