Obsah (8)

§ 1043§ 1045§ 1050§ 127§ 128§ 132§ 139§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X hagi Y vastu 3999.90 krooni väljamõistmis

§ 1043

näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 8.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 9.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 10.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja, sõites jalgrattaga 13.06.2006 kell 8.55 Tartu linnas mööda Vanemuise tänavat Ülikooli tänava poole, sõitis enne ristmikku tagant otsa hagejale kuuluvale sõiduautole Ford Focus (registrimärk 078 TFK). Seletuskirjast, kostja vastuses, poolte seletustest ning joonistatud skeemidest nähtuvalt oli õnnetuse ajal tipptund, enne hagejat sooritasid pöörde mitu autot, hageja aga otsustas enne pöörde sooritamist pidurdada, sest paremalt tuli auto. Kostja, nähes, et hageja auto alustas liikumist, hakkas vasakpööret sooritama. Kostja vaatas vasakule ega jõudnud vaadata, kas paremalt auto tuleb. Kostja näitas vasaku käega suunda ega suutnud piisavalt pidurdada (tl 4, 13, 21, 22).
2. Kohus leiab, et hageja käitumine oli kooskõlas ja kostja käitumine vastuolus liikluseeskirjaga. LE § 154 kohaselt peab juht olema ristmikule lähenedes ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 129 kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Toimikumaterjalidest ilmneb, et kostja ei olnud piisavalt ettevaatlik, ei arvestanud ristmiku iseärasusi ega veendunud enne liikumise alustamist, et see on ohutu.
3. Kostja põhjustas otsasõiduga sõiduautole ülemise parempoolse tagatule purunemise ning mõlgi tagaluugile ja kriimustuse parempoolsele tagaporitiivale (tl 3). Kahju tekkimist kinnitab ka kostja seletuskiri (tl 4) ja istungil antud seletus, mille kohaselt nägi ta sündmuskohal laterna kildusid ning hageja soovis pöörduda remonditöökotta.
4. Vastuses hagile väitis kostja, et seletuskirja juhtunu kohta koostas hageja ning tema andis seletuskirjale heauskselt allkirja, arvestades hageja kui õppejõu autoriteeti ja staatust ning olles vigastatud ja šokis (tl 13). Kohus loeb seletuskirja siiski usaldusväärseks tõendiks, sest sellel on kostja omakäelised juurdekirjutused (tl 4) ning istungil kinnitas kostja, et andis seletuskirja vabatahtlikult paar tundi pärast õnnetust ja juures oli ka tema ema.
5. Kohus leiab, et kostja tekitas oma teoga hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei olnud kahju tekitamises süüdi või et tegemist oli segasüüga. 16.

§ 128

lg 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 3 17. Kostja poolt tekitatud kahju suurus 3999.90 krooni on tõendatud Info-Auto maksekaardi arve, kaardimakse kviitungi ja JS Vesneri Töökoda OÜ arvega (tl 5-7). 18.

§ 139

lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

§ 140

lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

1. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahjuhüvitist vähendada.
2. Traumakaardi väljavõttest nähtuvalt diagnoositi kostjal õnnetuse tagajärjel küll näohaavad (tl 15), kuid Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i maksmisotsusest nähtuvalt on temale makstud seoses õnnetusjuhtumiga 700 krooni (tl 16).
3. Asjakohatu on kostja viide LS § 58 ja Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusele nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“. Võimalik liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine on väärtegu (LS § 7431), mida menetletakse väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras, ning see ei puuduta käesolevat menetlust. Samas selgus kohtuistungil, et sündmuskoha läheduses viibis politsei, kuid pooled ei taotlenud temalt sündmuse fikseerimist.
4. Samuti on põhjendamatud kostja viited hageja omavastutusele ja sellele, et hageja ei pöördunud kindlustusse. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil liikluskindlustuse seadusest ja liikluskindlustuse lepingust tulenevad kohustused, kui LKindlS §-s 4 sätestatud sõidukiga tekitati kindlustusjuhtum. LKindlS § 4 lg 1 kohaselt tuleb leping sõlmida vähemalt kaherattalise mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, millele valmistajatehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 kilomeetri tunnis ja millel peab olema registreerimismärk. Eelnimetatud sõidukina käsitatakse ka trammi, trollibussi ja nende haagiseid. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) kindlustamisele kuuluva sõidukiga LKindlS §-s 26 sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Käesoleval juhul põhjustas kahju kostja, kelle juhitud jalgratta näol ei ole tegemist LKindlS § 4 sätestatud sõidukiga.
5. Hageja väitel temal vabatahtlikku sõidukikindlustust ei ole ning ka kostja ei ole vastupidist tõendanud.
6. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ka kostja majanduslik seisund. Kostja väidab, et käesoleval ajal on tema sissetulekuks õppetoetus 800 krooni ja sõidutoetus 400 krooni. Samas õpib kostja juba ülikooli
7. kursusel ning hageja on nõus ootama võla sissenõudmisega.
8. TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et temalt menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtunik 4