Obsah (6)

§ 317§ 415§ 307§ 663§ 203§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-7457 Tsiviilasi OÜ

) § 415 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli kostjale või 2 tema esindajale hagi kätte toimetatud muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega. Kohtutoimikus on väljastusteade, millel selle vastuvõtja nimi ei ole loetav. Sulgudesse on märgitud „isa“. Hagimaterjalid on adresseeritud x, Pärnu, kuid sel aadressil ei ela kostja juba alates 2001. aastast. Esimese astme kohtu määrus 7. septembri 2006. a. määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

§ 317lõikest 5 tulenevalt toimetati kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Ametlikes Teadaannetes avaldati väljavõte selle kohta, et Tallinna Linnakohus rahuldas

1. detsembri
2. a. tagaseljaotsusega OÜ * hagi A.K vastu 3964, 30 krooni saamiseks, kahel korral –
3. veebruaril ja
4. veebruaril
5. a. Seega loeti tagaseljaotsus A.Kle kättetoimetatuks
6. märtsil
7. a., millest hakkas kulgema kaja esitamise tähtaeg. Tulenevalt

§ 415

lõikest 2 võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega. Seega jõustus kohtuotsus 10. aprillil 2006. a.

§ 415

lõike 1 punktis 1 sätestatu ei tähenda seda, et kaja esitamiseks oleks piiramatu aeg, vaid ka sel juhul tuleb kaja esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaegne kaja oleks tulnud esitada hiljemalt

1. aprillil
2. a. Määruskaebus Määruskaebuses palub kostja kaja rahuldada ja menetluse tsiviilasjas taastada. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohus leiab, et kohtuotsus on kostjale seadust järgides kätte toimetatud ja miks tuleb kohaldada just

§ 415lõiget 2.

Kohus on jätnud kontrollimata, kas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise eeldused olid olemas või mitte, samuti ei ole kohus kontrollinud seda, kas on rikutud kättetoimetamise korda. Kohus on jätnud kohaldamata

§ 307lõike 3.

Kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kostjale oleks püütud tagaseljaotsust kätte toimetada muul

VI osas sätestatud viisil kui kohtuotsuse kättetoimetamisega avalikult. Kostja sai tegelikult kohtuotsuse kätte kohtumajast

1. augustil
2. a., mida tuleb lugeda kaja esitamise tähtaja alguseks. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse.
3. novembri
4. a. määrusega rahuldas maakohus kaebuse osaliselt, tühistades määruse põhjenduse menetluse taastamata jätmise osas. Kohtutoimikus on A.K allkiri selle kohta, et ta
5. augustil 2006 tutvus toimikuga ja sai kätte tagaseljaotsuse. Teisi andmeid tagaseljaotsuse kättesaamise kohta ei ole A.K esitanud, kuigi on kaebuses märkinud, et sai määruse kätte
6. augustil
7. Õige on määruskaebuses toodu, et kohaldamisele kuulub

§ 307lg.

1. Tagaseljaotsuse saab lugeda A.Kle kättetoimetatuks alates
2. augustist
3. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul (

§ 415lg.

2). Seega oli kaja esitamise viimaseks päevaks

1. august 2006, tegelikult esitati kaja aga
2. augustil 2006 (tl. 28), seega tähtaega ületades. Põhjenduse muutus ei anna alust muuta määruse lõppjäreldust. Kuna kaja esitamise tähtaeg on mööda lastud, tuleb kostja taotlus menetluse taastamiseks jätta rahuldamata. Maakohus edastas vastavalt

§ 663lõikele 5 määruskaebuse ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitaja esitas seoses maakohtu poolt määruse põhjenduse muutmisega oma seisukoha, milles leidis, et määrust muutes ületas maakohus määruskaebuse piire ja eesmärki; kostjat ei olnud menetlusest nõuetekohaselt teavitatud, tagaseljaotsuses on kaja esitamise tähtaeg märgitud valesti, seega on kohus ise määruskaebuse esitajat eksitanud. 3 Maakohus ei ole kaebuse esitajale selgitanud võimalust esitada teistmisavaldus. Kaebuse esitaja palus ringkonnakohtul kaja esitamise tähtaja ennistada. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, jättes kaja tähelepanuta ja tagastades selle esitajale. Maakohus muutis

1. novembri
2. a. määrusega oma
3. septembri
4. a. määruse põhjendust, seega tuleb määrus lugeda tehtuks muudetud motiividel. Kohus ei muutnud määruse lõppjäreldust, mille kohaselt kaja jäeti rahuldamata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt määruses tuvastatut, et A.K tutvus toimikuga
5. augustil
6. a., mil talle ühtlasi anti kätte vaidlusalune tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuses oli märgitud, et pooltel on õigus esitada kaja menetluse taastamiseks 10 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Alates
7. jaanuarist
8. a. kehtib uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (

), millega ühtlasi muudeti kaja esitamise tähtaegu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 sätestati aga, et menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne selle seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt. Kuna tagaseljaotsus tehti 27. detsembril 2005. a., siis sätestati selle otsuse peale kaja esitamiseks tähtaeg kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud

§ 203

lõikes 1, mille kohaselt kaja esitamiseks nähti ette kümnepäevane tähtaeg tagaseljaotsuse kättesaamisest. Seega oli tagaseljaotsuses edasikaebamise tähtaeg märgitud õigesti ja määruskaebuse esitaja eksitamist ei ole aset leidnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaja esitas kostja 31. augustil 2006. a., seega viieteistkümnendal päeval pärast tagaseljaotsuse kättesaamist ehk tähtaega rikkudes. Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtiva

66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega; see kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna kaja esitajale ei olnud seaduses sätestatud tähtaega ennistatud, siis oleks maakohus pidanud jätma kaja tähelepanuta ja tagastama selle esitajale, mitte aga jätma seda rahuldamata, seega sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus saab selles osas vea parandada. Kuna kaja jääb tähelepanuta tähtaja rikkumise tõttu, siis ei ole määruskaebuse lahendamisel olulised kaja sisulised motiivid. Samas ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks maakohus oma määrust muutes määruskaebuse piire ületanud. Ka ei olnud kohtul kohustust määruskaebuse esitajat teistmise võimalusest teavitada. Määruskaebuse esitaja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks jääb tähelepanuta, kuna

§ 68lg.

1 lause 3 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avaldus esitada kohtule, kus oleks tulnud menetlustoiming teha, seega maakohtule. Niisuguse taotluse esmakordne läbivaatamine ei ole vaidlusalusel juhul ringkonnakohtu pädevuses. Malle Seppik Kohtunik