2-05-40/4

1 2 – 05 – 40 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „14“detsembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 40 Tsiviilasi: K V hagi I V vastu abielu lahutamise, alaealise lapse, M V, enda kasvatada jätmise nõudes ning alaealise lapse ülalpidamiseks 1 700.- krooni kuus elatusraha alates 07.jaanuarist 2005.a. nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: K V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: S P (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Bellum Õigusabi Jõhvis); Kostja: I V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Alaealine laps: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „30“oktoober 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, K V ja tema lepinguline esindaja S P ning kostja, I V; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada K V ja I V abielu, mis registreeriti „05“jaanuaril 1990.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.5. Pärast lahutust jätta K V perenimeks – „V“. Abielust sündinud alaealine laps: M V, jätta K V kasvatada ja üleval pidada. Mõista I V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a.), ülalpidamiseks 1 700.- krooni (üks tuhat seitsesada krooni ja 00 senti) kuus alates (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „30“oktoobrist 2006.a. 2 kuni „03“juunini 2008.a. so kuni alaealise lapse: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a.), täisealiseks saamiseni K V (isikukood: xxx, elukoht: xxx ) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna I V kanda. Mõista I V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 300.- krooni (kolmsada krooni ja 00 senti) riigilõivu K V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks ning 1 250.- krooni (üks tuhat kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136). Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD K V ja I V elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „05“jaanuarist 1990.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.6), alaealine laps: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a.), kes, hagiavalduse kohaselt, on hageja, K V, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, I V, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, kuna K V ja I V ei soovi kooselu jätkata. Abielu palus lahutada, pärast lahutust soovib jätta perenimeks – „V“, abielust sündinud alaealise lapse: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a.), palub jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palub alaealise lapse: M V (isikukood: xxx, sünniaeg: 03.juuni 1990.a.) ülalpidamiseks I V välja mõista elatusraha, 3 suurusega 1 700.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „07“jaanuarist 2005.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I V, kirjalikku vastust kohtule ei esitanud, samuti ei esitanud I V kirjalikke vastuväiteid hagile. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, K V ja tema lepinguline esindaja, S P, palusid kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palusid lahutada, abielust sündinud alaealise lapse, M V, palusid jätta K V kasvatada, pärast lahutust soovis K V jätta perenimeks – „V“. Hageja ja tema lepinguline esindaja selgitasid kohtule, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna K V ja I V elavad alates 2006.a. maikuust eraldi peredena. K V ei olnud abielu jooksul abikaasast tuge ega turvatunnet. K V soovib regulaarset ja püsivat pereelu, mille tõttu palubki abielu lahutada. Perekonnaseisuametis abielu lahutamisest I V keeldus. Varalisi vaidlusi või vaidlusi laste üle K V I V ole. K V esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub I V välja mõista elatusraha 1 700.- krooni kuus alates kohtuistungi toimumise päevast 30.oktoobrist 2006.a.. Elatusraha nõudest alates elatishagi kohtusse esitamise päevast K V loobus. Kostja, I V, vaidles alguses kohtuistungil hagile osaliselt vastu. I V oli abielu lahutamisega nõus ja palus hagi selles osas rahuldada. Varalisi vaidlusi ega vaidlusi laste üle I V K V ei ole. Pärast seda, kui K V oli esitanud kohtule kirjaliku avalduse elatusraha nõudest osalise loobumise kohta, võttis I V hagi ülejäänud osas õigeks. I V esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles palus hagi rahuldada osaliselt ja endalt välja mõista K V kasuks elatusraha 1 700.- krooni kuus alates 30.oktoobrist 2006.a. (alates kohtuistungi toimumise päevast). Nõustus kandma kohtukulusid. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. K V ja I V abielutunnistusega (tl.5). K V poolt riigilõivu tasumise maksedokumendiga (tl.4). Alaealise M V sünnitunnistusega (tl.6). Väljavõttega rahvastikuregistri andmebaasist (tl.7). Viru Maakohtu 29.augusti 2006.a. määrusega (tl.10-12). K V täiendustega hagile (tl.19). K V kalkulatsiooniga alaealise lapse, M V, vajaduste kohta ühes kuus (tl.20). K V palgatõendiga (tl.22). I V kirjaliku avaldusega hagi osalise õigeksvõtu kohta. K V kirjaliku avaldusega elatusraha nõudest osalise loobumise kohta. 4 KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et K V ja I V abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Pärast lahutust tuleb jätta K V perenimeks – „V“. Abielust sündinud alaealine laps tuleb jätta K V kasvatada ja üleval pidada ning I V tuleb välja mõista alaealiste laste ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi K V ja I V vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, I V, lapsevanemana ei täida alaealise lapse, M V, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, K V, nõudel I V välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi 5 vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna K V loobus osaliselt elatusraha nõudest, siis mõistab kohus I V välja elatusraha alates kohtuistungi päevast (30.oktoobrist 2006.a.). Samuti pidas kohus vajalikuks mõista I V riigituludesse 1 250.- krooni riigilõivu ning K V kasuks 300.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik