2-05-9547/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.05.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-9547 (vana nr 2/31-18973/05) Kohtuasi OÜ hagi RK vastu 5.748,70 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜ hageja esindaja: AS SE Kostja: RK Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista RK 5.748,70 (viis tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni ja 70 senti) krooni OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista RK menetluskulu 707,44 seitsesada seitse krooni ja 44 senti) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (AS õigusjärglane) ja RK .a. lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
5. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli .a. seisuga 2.874,35 krooni.
6. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
7. AS loovutas .a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga .a. järgmiselt: põhivõlg 2.874,35 krooni ja viivised 6.241,59 krooni.
8. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 2.874,35 krooni ja viiviseid 2.874,35 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 420.- krooni ja õigusabikuludes summas 287,44 krooni.
9. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest, hageja võlateatisega kostjale ning kostja poolt tasumata arvete koopiatega . Kostja seisukoht.
10. Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud. Kostja väidetel ei oleks ta saanud hageja poolt väidetud ulatuses võrgus rääkida, sest tal oli kõne limiit 500.- krooni ning limiidi ületamisel oleks väljahelistamine suletud. Samas väidab kostja, et temalt varastati ning perioodil .a. kuni .a. viibis ta hoopis SV . Vastuväidete lõpuks nõustub kostja maksma võla seisuga .a. summas 2874,35 krooni. Miks kostja viivist maksma nõus ei ole, ta ei põhjenda. Ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks kostja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
11. Kohus tegi .a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
12. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
13. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud. Oma vastuväidetes võtab kostja lõpuks õigeks ka hageja nõude põhivõla 2874,35 krooni ulatuses. Nimetatust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja jäi enne temaga lepingu rikkumist võlgu hageja õiguseellasele hagetava summa. Kostja väited temalt telefoni varastamisest ja tema jäid tema paljasõnalisteks vastuväideteks ega oma vastuväidete kontekstis ka tähtsust vaidluse lahendamisel poolte vahel.
14. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses. TsK § 191 lg 1 kohaselt on viivis seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja on ja oli arvete tasumisega viivituses. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Ka ei esitanud kostja vastuväiteid ega põhjendusi miks ta viivist nõus maksma ei ole. Viivise suurus on kokku lepituid Üldtingimustes, mis oin lepingu lahutamatuks lisaks. Kohtukulud
15. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 287, 44 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kohtunik