1 2 – 05 – 17875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „18“detsembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 17875 Tsiviilasi: U K hagi M K vastu abielu lahutamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: U K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: M K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat menetluses ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „27“november 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, U K ning kostja, M K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada M K ja U K abielu, mis registreeriti „14“augustil 1982.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.
- Pärast lahutust jätta M K perenimeks – „K“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna U K kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada 2 kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD M K ja U K elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „14“augustist 1982.a., abielu registreeriti Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, abielu registreerimise kohta tehti kanne nr.
- Poolte registreeritud abielust alaealisi lapsi sündinud ei ole. Abielu kestel pooltel ühisvara ei tekkinud. Abieluvara lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu iseloomude mittesobimise tõttu. U K ja M K elavad hagiavalduse esitamise hetkel eraldi peredena. M K ei olnud nõus lahutama abielu Perekonnaseisuametis. U K palus hagiavalduses abielu lahutada ning hagi rahuldada. Vaidlusi laste üle ega varalisi vaidlusi U K M K ei ole. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, M K, kirjalikus vastuses kohtule (tl.9) hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kirjalikus vastuses M K selgitas kohtule, et hagiavalduses ei ole U K näidanud õiget lahutuse põhjust. U K pettis kostjat teise naisega, jättis pere maha ning lahkus elama teise naise juurde. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, U K, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada, Hageja selgitas kohtule, et abielu jätkamine ei ole võimalik, alates 2005.a. kevadest elavad hageja ja M K eraldi peredena. U K on kohtuistungi ajaks juba tekkinud uus pere ja uus elukaaslane. Varalisi vaidlusi U K M K ei ole. Samuti ei ole poolte vahel vaidlusi alaealiste laste üle. Kõik kohtukulud palus hageja panna enda kanda. Kostja, M K, hagile kohtuistungil vastu ei vaielnud ning nõustus abielu lahutamisega. M K asus kohtuistungil seisukohale, et uute asjaolude ilmnemise tõttu ei ole kooselu U K enam võimalik jätkata. U K on juba uus elukaaslane ning lahutuse protsessi jooksul on ka M K leidnud endale uue elukaaslase. Leidis, et abielu jätkamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. Pärast lahutust palus jätta perenimeks – „K“. Varalisi vaidlusi M K U K ei ole, aga samuti puuduvad ka vaidlused alaealiste laste üle. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. U K ja M K abielutunnistusega (tl.5). Riigilõivu tasumise 3 kviitungiga (tl.4). M K kirjaliku vastusega hagile (tl.9). Viru Maakohtu 31.mai 2006.a. määrusega (tl.12-14). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et U K ja M K abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu kuulub abielu lahutamisele. Pärast lahutust tuleb jätta M K perenimeks – „K“. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi ja vaidlusi alaealiste laste üle hageja ja kostja vahel ei ole. Kõik käesoleva kohtumenetlusega tekkinud ja tulevikus tekkida võivad kohtukulud panna U K kanda. 4 Johannes Külaots Kohtunik