Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja .a täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. .a esitas kostja avalduse enda arveldusarvelt võlgnevuse maha arvamiseks. Kohus saatis .a kostjale kirja, milles palub kostjal teatada hagi osas selgelt väljendatud seisukoht. .a esitas kostja kohtule vastuse, milles teatab, et põhivõlgnevust summas 2228,59 krooni tunnistab, aga viivist mitte. .a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid, ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohus edastas hageja seisukoha kostjale ning palus kostjal esitada omapoolne seisukoht sellele hiljemalt . Määratud tähtajaks kostja kohtule omapoolset seisukohta ei esitanud.
lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega .a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste ,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel .a. sõlmitud leping nr. . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2228,59 krooni ja viivise 1360 päeva eest summas 2228,59 krooni. Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõla ulatuses, so summas 2228,59 krooni.
lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. AS saldo kinnitusest ja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla koosseisu ka leppetrahvi summas 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja loeb lepingu lõppenuks a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 629,10 krooni (mai - 317,43 krooni, juuni – 264,17 krooni, juuli – 47,50 krooni). Hageja nõue viiviste saamiseks 2228,59 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad, on puudulikud. Punktile 3.1.11 järgneb punkt 8.5. Leppetrahvi ja viiviste kohta ei ole üldtingimustes sätestatud midagi. TsK § 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste, leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki, mille tekstis punktile 3.1.11 järgneb punkt 8.5, tõendina tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 69,83 krooni ulatuses (3 % 629,10 kroonilt x 3,7 aastat ). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 698,93 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 krooni.
p.2,§ 52 p.5, §54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 136.50 krooni.
p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.