3-06-1208/8

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. august 2006, Jõhvi 3-06-1208 X (isikukood X) kaebus Virumaa Pensioniametile (registrikood 700019754) ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2006 X esindaja X ning Virumaa Pensioniameti esindajad Niina Mihhejeva ja Lili Lillepea RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest peab kohtunikule kirjalikult teatama 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.10.2005 tuvastati X püsiv täielik töövõimetus (t.l.6). 27.10.2005 esitas ta avalduse töövõimetuspensioni määramiseks (t.l. 28) ning 28.10.2005 otsusega nr. 2/4883 määrati see talle suuruses 2143 krooni kuus (t.l. 8). 05.05.2006 teatas Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond X, et tema pensioni maksmine on peatatud ja palus esitada selle jätkamiseks hiljemalt 22.05.2006 tõendi Vene Föderatsiooni Saatkonna sotsiaalosakonna poolt määratud sõjaväepensioni maksmise peatamise kohta (t.l. 9-10). 16.06.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ja palus, et kohus teeks Virumaa Pensioniametile ettekirjutuse peatatud pensioni maksmise jätkamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et pensioni maksmise peatamine rikub tema õigust inimväärsele elule, on ebaseaduslik, põhjendamatu ja vastuolus põhiseaduse §
3. Seejuures ta märkis, et ükski kokkulepe ei saa vabastada riiki sellest sättest tulenevast abistamise kohustusest ning lisas, et kui Vene Föderatsioon jätkas pensioni maksmist, siis oli see tema õigus. Veel märkis kaebaja, et pensioni maksmise 1 peatamine on pannud ta raskesse olukorda, kuna Vene Föderatsiooni pensionist ei jätku elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, lisaks vajab ta ravimeid ja spetsiaalset toitmist ning abikaasa ei saa tema igapäevase hooldamise tõttu tööle minna. Virumaa Pensioniamet ei pidanud oma kirjalikus vastuses kaebust põhjendatuks ja palus seda mitte rahuldada (t.l. 26-27). Seejuures viitas ta Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.07.1994 sõlmitud kokkuleppe artiklile 5 ja märkis, et selle kohaselt on sõjaväepensionäridel küll soovi korral õigus saada Eesti Vabariigi seadusandluse kohast ja tema vahendite arvelt makstavat pensioni, kuid neile varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse, ning vice versa. Veel viidati riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lg. 3 ning märgiti, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks kehtestatust erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Põhiseaduse § 28 tuginemist ei peetud mõistlikuks, viidati Riigikohtu lahendis nr. 3-3-1-58-02 avaldatud seisukohtadele ning märgiti, et kaebaja pole jäänud ilma abita, sest ta saab pensioni teise lepingupoole eelarvest ning talle on tagatud ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 7 kohane puude raskusastmele vastav sotsiaaltoetus summas 420 krooni. Kohtuistungil jäid kaebaja esindaja X kaebuse väidete ja taotluste juurde ning esitas kokku 1190 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta viitas täiendavalt põhiseaduse § 12, § 123 ja võlaõigusseaduse § 422 rikkumisele. Seejuures ta väitis, et teised sõjaväepensionärid saavad kahte pensioni, et Eestil pole kokkuleppe artikkel 5 järgi pensioni peatamise õigust, et Vene pool soovib kokkulepet muuta ja jätta sellest välja artikkel 5 viimase fraasi ning, et antud juhul on riik kindlustusandjaks ja kaebaja selle võtjaks. Veel viitas ta mitmetele rahvusvahelistele õigusaktidele ja väitis, et need tunnustavad õigust sotsiaalkindlustusele, et kui leping rikub siseriiklikke õigusi, tuleb kohaldada neid ning, et Eesti seadused ei keela kahe pensioni saamist. Virumaa Pensioniameti esindajad Niina Mihhejeva ja Lili Lillepea jäid samuti kirjalikult väidetu juurde ja palusid kaebust mitte rahuldada. Nad väitsid, et kaebuse esitaja pensioniga seonduvat ei reguleeri tema esindaja poolt viidatud rahvusvahelised õigusaktid, vaid riikliku pensionikindlustuse seadus ja Vene Föderatsiooniga sõlmitud kokkuleppe artikkel 5 ning kuni seda ei ole muudetud, pole pensioni maksmiseks alust. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse väidete alusena viidatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 teises lõikes sätestatu kohaselt on igal Eesti kodanikul ja kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, õigus saada töövõimetuse korral abi riigilt. See õigus pole aga absoluutne ning samas on kehtestatud, et abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et X saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni (t.l. 2 ja 51-52). Eesti Vabariiki ja Vene Föderatsioon on 26.07.1994 sõlminud kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil. Selle kokkuleppe artikkel 5 on kehtestatud, et kui sõjaväepensionäril, on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võib selle talle tema soovil määrata ja Eesti Vabariigi vahendite arvelt ka välja maksta, kuid varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensioni väljamaksmine tuleb peatada või vastupidi. Kuni kokkuleppe sellist sõnastust pole muudetud, ei ole õige kaebaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et pensioni maksmise saab peatada ainult Vene pool ja Eestil seda õigust ei ole. Eesti Vabariigi riiklike pensionide määramise tingimused ja kord on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduses. Selle seaduse § 4 lg. 2 ja § 6 sätestatu võimaldab mitmele pensionile 2 õigust omaval isikul pensioniliiki valida, kuid välistab võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Ainsateks eranditeks on orvule või püsivalt töövõimetuks tunnistatud orvule määratavad pensionid. Seega ei näe ka Eesti Vabariigis kehtiv siseriiklik pensionikindlustuse korraldus ette võimalust saada korraga kahte pensioni. Ka juhul, kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist keelavad sätted, ei oleks X võimalik korraga saada Vene Föderatsioonis määratud sõjaväepensioni ja Eesti Vabariigi töövõimetuspension, sest riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lg. 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest erinevaid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb veel ka kaebaja esindaja poolt kohtuistungil täiendavalt viidatud põhiseaduse §
4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2002 koostatud kohtuotsuses nr. 3-3-1-58-02 asunud selle sätte tõlgendamisel seisukohale, et ratifitseeritud välislepingu kohaldamine on lubatud ka juhul, kui vastuolu välislepingu ja Eesti seaduse vahel puudub ning märkinud, et välislepingu vahetu kohaldamine eeldab lepingu suunatust siseriiklike suhete reguleerimisele ja asjassepuutuva normi puudumist Eesti õiguses. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele ei reguleeri. Kuna antud küsimuses on olemas kehtiv ja vahetult kohaldatav välisleping, tuleb lähtuda selles lepingus sätestatud põhimõtetest ning Virumaa Pensioniamet on toimunud igati õiguspäraselt peatades X riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspensioni väljamaksmise seniks, kuni ei ole tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni maksmine on peatatud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 7 lg. 1 kohaselt makstakse puudega täiskasvanud isikule igakuiselt toetust, et hüvitada talle puudest tingitud lisakulutusi. Kohtule esitatu kohaselt saab ka X sellist toetust suuruses 420 krooni kuus (t.l. 51-52). Samuti makstakse tema abikaasale sama seaduse § 8 kehtestatud hooldajatoetust 240 krooni kuus (t.l. 51-52). Kaebaja poolt saadav 2500 krooni suurune sõjaväepension (t.l. 51), puudega isiku toetus ja hooldaja toetus moodustavad küll suhteliselt väikese rahasumma, kuid kogusummas ei erine see oluliselt sellest rahasummast, millega peavad hakkama saama teised Eesti Vabariigis elavad ja samas olukorras olevad isikud. Kui asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe ei oma X puhul tähendust, saaks oluliselt kahjustatud põhiseaduse § 12 võrdse kohtlemise põhimõte, sest ainult Eesti Vabariigi seaduste alusel pensioniõigust omavad samas ulatuses puudega isikutel pole võimalik korraga mitut pensioni saada. Kohtuistungil kaebaja esindaja küll väitis, et just kaebajat koheldakse ebavõrdselt, sest teised sõjaväepensionärid saavad kahte pension, kuid ei suutnud nimetada ühtegi konkreetset isikut ega öeldut millegagi tõendada (t.l. 50-52). Halduskohtule pole niisugused isikud samuti teada. Kõik kaebaja esindaja X poolt kohtuistungil esitatud kirjad (t.l. 4147) kinnitavad, et Vene Föderatsioonis määratud sõjaväepensione ja Eestis määratud pensione üheaegselt välja ei maksta ning ka Euroopa Liidust pärinevate isikute suhtes peaks selline võimalus olema välistatud, sest 20.05.2005 Eestis jõustunud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikkel 68 on kehtestatud, et sotsiaalkindlustushüvitise maksmine katkestatakse, kui isik saab mõnd teist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist. Asjaolu, et Eesti Vabariigis töötatud 13 aastat (t.l. 8) jäävad X sotsiaalsel kindlustamisel arvestamata, on küll ebaõiglane, kuid ei saa anda alust kaebuse nõude rahuldamiseks. Eespool juba viidatud põhiseaduse § 28 sisalduv õigus riigi abile peab silmas vaid neid isikuid, kes ei oma võimalust iseseisvaks toime tulemiseks, X aga on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, tema puudusest tulenevad lisakulutused on Eesti Vabariigi vahendite arvel makstavate sotsiaaltoetustega hüvitatud ning seetõttu ei ole ta abitus olukorras. 3 Alust kaebuse rahuldamiseks ei anna ka ühegi kohtuistungil viidatud rahvusvahelise õigusakti sätted. Need kehtestavad üldise iseloomuga õigusi ega reguleeri pensionide määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Võlaõigusseaduse § 422 sätestatu ei ole antud asjas üldse kohane, sest see kehtestab eraõigusliku kindlustuslepingu mõiste, isiku sotsiaalkindlustusega seonduv aga on tema ja riigi vaheline avalik-õiguslik suhe ning reguleeritud kaebuse esitaja puhul eespool juba nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ning välislepinguga. Eeltoodud järeldustel on X kaebus põhjendamatu ja see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Virumaa Pensioniamet kohtukulude hüvitamiseks kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4