lg.1 kohaselt ,kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub,võib kohus lahendada asja sisuliselt,kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 ,kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel a. sõlmitud tähtajatu –Leping nr. . Ettemaksu arvest nr a. nähtuvalt on kostja tasunud kuumaksu alates - a.ja liitumistasu summas 144 krooni. Kohtule esitatud arvete väljatrükkidest nähtuvalt on kostjale arvestatud kõnede ja kuutasude eest kuni temaga lepingu lõpetamiseni a summas 606.85 krooni. Kohus leiab,et kostja on kohustatud nimetatud summa hagejale tasuma. Hageja nõue viiviste saamiseks 663.95 krooni ulatuses ei ole tõendatud.Lepingule lisatud viivise arvestamise aluseks olnud mobiilteenuste kasutamise tingimused jätab kohus tähelepanuta ,kuna need kehtisid alates a.,mil kostjaga a. sõlmitud leping oli juba lõpetatud. TsK § 231 lg.1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt,kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 65.55 krooni ulatuses (3,6 aastat x 3 % 606.85). Hageja nõue kostjalt teenuse peatamismaksu 60 krooni saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt .Hagi osalise rahuldamise korral mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega.Kostjalt tuleb hagejale välja mõista riigilõiv summas 100 krooni ja kostja kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 200 krooni.
lg.1 p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti ,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale.Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 35 krooni.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 335 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.