KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks 07.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-10681 (endine nr 2/29-11277/05) Tsiviilasi OÜ ) hagi TPi (P) vastu 1916,44 krooni saamiseks
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista TPilt 740,69 (seitsesada nelikümmend krooni 69 senti) OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
- Kohtukulud jätta kostja kanda.
- Välja mõista TPilt menetluskulu 110 (ükssada viisteist krooni) OÜ kasuks.
- Välja mõista TPilt riigituludesse postikulu 131,30 (ükssada kolmkümmend üks krooni 30 senti . Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja asjaolud esitas OÜ hagi TPi vastu 1916,44 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS ja kostja vahel .a. sõlmitud lepingust nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga .a on kostja põhivõlgnevus AS summas 958,22 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 1374 päeva (alates - ). .a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 958,22 krooni, viivise summas 958,22 krooni, riigilõiv summas 140 krooni ja õigusabikulu 95,82 krooni. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja …. on hagimaterjalid vastu võtnud .a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. .a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Hageja märgib, et ei soovi olla ära kuulatud Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel .a. sõlmitud leping. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 958,22 krooni (kõneteenuste eest 303,28 krooni ning telefonimaksete osas 654,94 krooni) ja viivis 958,22 krooni. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 664,89 krooni (216,35 + 225,07 + 74,49 + 74,49 + 74,49). Arvete väljatrükist nähtub, et hageja nõuab kostjalt teenuse peatamise eest kokku 120 krooni ning kuumaksete eest pärast lepingu lõpetamist kokku 8,34 krooni ning teenustasu ka telefoni nr eest, mille kohta lepingut ei ole esitatud. Hageja on kostjaga lepingu lõpetanud. Lepingus ega hagis pole märgitud teenuse peatamise kohta midagi. Teenuse peatamine on tõendamata, mistõttu tuleb hageja nõue teenuse peatamise tasu kohta jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kuumaksete eest peale lepingu lõpetamist ning maksed telefoni nr. eest. Hageja nõue viiviste saamiseks 958,22 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused on dateeritud – . Leping sõlmiti kostjaga .a ning seega on üldtingimused dateeritud ajaliselt hiljem, kusjuures puudub igasugune kinnitus, et need kostjale teatavaks tehti või, et kostja nendega nõustus. Kohus märgib, et TsK § 174 kohaselt pole lepingu ühepoolne muutmine lubatud, olles nimetatud ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 mõttes tühine. Samuti puuduvad üldtingimustes peatükid IV, V, VI, VII ja VIII. Arvestades eeltoodut jätab kohus mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Vastavalt TsK § 231 lg 1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 75,80 krooni ulatuses (3,8 aastat x 3% x 664,89). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni . a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni . a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 740,69 krooni (põhivõlg 664,89 krooni ja viivis 75,80 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv summas 100 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 10 krooni, kogusummas 110 krooni hageja kasuks. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 131,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik