← Eesti

2-05-24196/2

Obsah (7)§ 468§ 420§ 410§ 413§ 60§ 61§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01. novembril 2006.a kell 1

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (

§ 420lg 2).

MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 8245,06 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 4122,53 krooni ja viivis 4122,53 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 700,00 krooni ja õigusabikulu katteks 412,25 krooni. .a rahuldas kohus tagaseljaotsusega OÜ hagi UNi väljamõistmiseks. vastu võlgnevuse 8245,06 krooni .a esitas kostja kohtule taotluse menetluse taastamiseks (kaja) ja vastuse hagile. .a määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas. .a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kohus on kohtukutse kostja esindajale isiklikult kätte toimetanud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 410

sätestatule võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on hagiavalduses esiletoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt

§ 60

lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja 2 kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni. Juhindudes

§ 61

lg 1 p 2 peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 412,25 krooni, s o 5 % hagi hinnast.

§ 54

lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 85 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.