) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arveid, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 448.30 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingutest on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu nõuab hageja kostjalt perioodi 11.06.2004 kuni 11.05.2006 eest viiviste tasumist summas 77.70 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 2 526 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 2 448.30 krooni ning viivis 77.70 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.