2-05-22993/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2006.a., Tallinn, Kentmanni 13 Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22993 (endine tsiviilasja nr 2/24-27382/05) Tsiviilasi AS hagi HK vastu 3296.20 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja volitatud esindaja AS kostja HK Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt HK hageja AS kasuks võlgnevus 3296.20 krooni ja kohtukulud 444.80 krooni Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid .a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr kokku summas 1648.10 krooni. Seisuga .a. ei ole kostja põhikohustust summas 1648.10 krooni täitnud. Hageja on arvestanud viivist kuni .a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1843.14 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga on, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, so summas 1648.10 krooni. Hageja leiab, et viivise rakendumine sõltub üksnes kostjast. Sellest tulenevalt on kostjal võimalus ära hoida viivise nõudmine hageja poolt õigeaegselt kohustust täites. Kostjal on tekkinud võlg hageja ees oluliselt , mistõttu tuginemine, kui mittetasumise alusele on põhjendamatu. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni. Viivis ei ületa rahalist põhikohustust. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 5, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 60 lg 1, lg 2, lg 3, § 60 lg 1, lg 2, lg 3, § 61 lg 1 p 1, § 137, § 140 lg 1, § 146, palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1648.10 krooni, viivisvõlgnevuse 1648.10 krooni, kokku 3296.20 krooni, riigilõivu 280 krooni ja õigusabikulu 164.80 krooni. Kostja seisukoht Kostja teatas .a. kohtule kirjalikult, et tunnistab põhivõlgnevust ja on nõus viivist tasuma kuni .a., kuivõrd nimetatud kuupäevast viibib ta . Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagi asjaoludega ja kostja vastuväidetega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Harju Maakohtu .a. määrusega määras kohus menetleda käesolevat tsiviilasja kirjalikus menetluses (TsMS § 404). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel on .a. sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja poolt esitatud arvete nr tasumata jätmisest on kostjal tekkinud hageja ees põhivõlgnevus summas 1648.10 krooni. Asjaolu üle, et kostja liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus moodustab 1648.10 krooni, poolte vahel vaidlus puudub. Seega kuivõrd kostja põhivõlga summas 1648.10 krooni ei vaidlusta, siis kuulub see summa temalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Osundatud liitumislepingu lisaks oleva teenuste kasutamise üldtingimuste p. 5.13.sätestatud kohustuse mittekohase täitmise eest on hageja arvestanud viiviseid 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest perioodil .a. kuni .a. summas 1648.10 krooni. Kostja tunnistab viivisesummat kuni .a., kuivõrd ta viibib nimetatud kuupäevast . Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Asjaolu, et kostja viibib ei anna alust viivisenõude vähendamiseks. Hageja nõue muutus sissenõutavaks enne, kui kostja asus kandma . Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja ees võetud kohustusi rikkunud, viivis on aga õiguskaitsevahendiks, mida saab kohaldada kohustise rikkumise korral. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 1648.10 krooni ja viivisvõlgnevus 1648.10 krooni, kokku 3296.20 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1, lg 2, § 52 p 4, § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280 krooni ja õigusabikulu 164.80 krooni, sest kohtukulu mõistetakse välja poolele, kelle kasuks on otsus tehtud. Kuna hageja kasuks on kohtuotsus tehtud, tuleb hageja kasuks ka kohtukulu kostjalt välja mõista. Ene Tsefels Kohtunik