← Eesti

2-05-10571/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-10571 (endine nr. 2/22-6504/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2006.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi OÜ hagi UM vastu 119 340.- krooni nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 11.04.2006.a. Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär LK, hageja esindaja MK kostja UM kostja esindaja TL RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista UM OÜ kasuks võlgnevus summas 119 340 krooni ja riigilõiv summas 7000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VP ja UM.omavahel laenulepingu. VP andis kostjale vastastikuse kokkuleppe alusel kasutada 128 000 Eesti krooni rahalisi vahendeid. Laenulepinguga lepiti kokku ka laenusumma tagasimaksmise kord, mille kohaselt pidi laenu tagasimaksmine toimuma üks kord kuus võrdsetes osades 10 000 krooni korraga. Laenulepingu kohaselt pidi laenu tagasimaksmise viimaseks kuupäevaks olema .a. Kostja ei tagastanud laenu laenulepingus kokkulepitud ajaks. .a. sõlmisid VP ja OÜ nõude loovutamise lepingu. Sellest tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. .a. koostas kostja võlatunnistuse, mille kohaselt kostja tunnistas rahalise kohustuse olemasolu summas 85 000 krooni ja lubas hakata võlga likvideerima .a. Tänase päevani ei ole kostja täitnud oma rahalist kohustust. Laenulepingu p.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusumma tagasimaksete viivitamise korral viivist 0.2 % päevas. Seega on 85 000 krooni pealt viivis päevas 170 krooni. Eelnevast tulenevalt moodustab viivise summa 202 päeva eest 34 340 krooni. Põhivõlgnevus ja viivis kokku moodustab 119 340 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 119 340 krooni ja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnista. VP ei ole kunagi kostjale raha laenuks andnud. Kostja oli laenulepingu sõlmimise perioodil vaimselt ebastabiilses seisundis, mille VP oma tegevusega ära kasutas ja kirjutas sellele alla. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kohtule on esitatud VPja UM vahel .a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kostja sai V P 128 000 krooni laenu tähtajaga .a. VÕS § 164 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. .a. sõlmisid VP ja OÜ nõude loovutamise lepingu. .a. koostas kostja võlatunnistuse, milles tunnistab rahalise kohustise olemasolu summas 85 000 krooni ja lubas hakata võlgnevust likvideerima . Kostja kirjalikult esitatud väited ja suulised väited kohtuistungil, et ta ei ole saanud V P laenu, on paljasõnalised , tõendamata ja vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja võlgnevus 85 000 krooni on tõendatud kostja .a. võlatunnistusega ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Laenulepingu punkti 3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusumma tagasimaksmise viivitamise korral viivist 0,2 % päevas .Laenuandja viiviste nõudmise õigus on nõude loovutamise lepinguga üle läinud hagejale. Hageja on esitanud viiviste nõude 202 päeva eest summas 34 340 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka kohtukulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7000 krooni. Maie Seppo /allkiri/ kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.