Obsah (7)

§ 56§ 10§ 67§ 45§ 11§ 46§ 8

3-775/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-775/2005 Haldusasi OÜ X

) §-le 14 leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur andis teadlikult haldusakti, mida ei olnud võimalik täita. Korralduse täitmiseks on antud ebareaalne tähtaeg. Vastustaja Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta OÜ X kaebus rahuldamata. Põhja maksukeskus alustas

1. a novembris OÜ X
2. a märtsi- kuni oktoobrikuu (k.a) käibemaksu kontrolli. OÜ X juhatuse liige P. K. on menetluse käigus Põhja maksukeskuses andnud selgitusi 15.11.2004, 17.11.2005, 06.12.2004 ja 08.12.
3. Seoses täiendavate küsimustega helistas revident Annika Vetka
4. a aprilli lõpus P. K.le ning palus tulla maksuhalduri juurde selgitusi andma. Seletuste andmiseks lepiti kokku 11.05.
5. a. Tulenevalt faktist, et menetluse käigus oli ka eelnevalt isik andnud selgitusi mitte kirjaliku korralduse alusel, vaid teinud seda tavaliselt revidendiga kokkuleppel, ei olnud kontrolli läbiviival revidendil alust eeldada, et 11.05.
6. a ei anna maksukohustuslane selgitusi, ning seega ei koostatud ka seekord kirjalikku korraldust. 11.05.
7. a ilmunud maksukohustuslane väitis, et selgituste andmine ei ole hetkel võimalik ning palus saata küsimused e-posti teel. Põhja maksu- ja tollikeskus möönab, et samal päeval, so 11.05.2005.a, ei saadetud maksukohustuslasele e-posti teel küsimusi, kuid samas on ka ebamõistlik kaebajapoolne tegevus, millest nähtub, et V. Kivistik teavitas maksuhaldurit küsimuste mittesaamisest 15.05.
8. a, olles teadlik, et P. K. jääb haiglaravile 16.05.
9. a. P. K. informeeris küll 11.05.
10. a revidenti enda võimalikust haiglasse minekust, kuid konkreetsest kuupäevast juttu ei olnud. Kuna OÜ X ei olnud mõistliku aja jooksul andnud vastuseid küsimustele ning ei olnud ka esitanud tõendit maksukohustuslase seadusliku esindaja haiglas viibimise kohta, siis oli korralduse andmine kooskõlas maksumenetluse üldpõhimõtete ning ka õigusnormidega. Kaebuse esitaja oleks saanud esitada maksuhaldurile tõendi juhatuse liikme haiguse kohta ning selle alusel oleks pikendatud korralduse täitmise tähtaega. Maksuhaldur leiab, et menetluse mõistliku kulgemise aspektist oleks ebamõistlik jätta korraldus andmata, kui menetlusosaline ei ole täitnud oma kaasaaitamiskohustust (

§ 56) suulise kokkuleppe alusel.

OÜ X juhatuse liikme haigus ei ole ka käesoleva kaebusega tõendatud. Väited korralduse täitmise võimatuse ning P. K. haiguse osas on vastuolulised ning seega väheusutavad. Maksuhaldur sai faksi teel Eesti Postilt kinnituse (Teade nr 63), mille kohaselt P. K. on korralduse allkirja vastu kätte saanud 08.06.2005.a, olles isiklikult käinud postkontoris. Seega on väheusutav, et isik ei saanud korraldust täita või esitada taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Väheusutav on ka kaebuses toodud väide, et P. K. viibis kuni kaebuse koostamise ajani voodirežiimil. 2 Korralduse täitmiseks antud suhteliselt lühike tähtaeg ei ole ebamõistlikult lühike, kuna samad küsimused esitati isikule 11.05.

1. a maksuhalduri ruumides ning 16.05.
2. a eposti teel. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kuigi kaebus on esitatud Põhja maksukeskuse haldusakti peale ja kohus on tunnistanud selles asjas vastustajaks Põhja maksukeskuse, tuleb käesoleval ajal käsitada vastustajana Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust, kuna viimane täidab alates 01.07.
4. a Põhja maksukeskuse ülesandeid vastavalt rahandusministri 25.05.
5. a määruse nr 40 “Rahandusministri
6. jaanuari
7. a määruse nr 9 "Maksu- ja Tolliameti põhimäärus" muutmine” § 1 p-le
9. Kaevatud korraldus kirjaliku teabe andmise kohta on antud juhindudes

§-st 46 (sätestab maksuhalduri õigusaktide ja neile esitatavate nõuetega seonduva) ja § 60 lg 1 alusel, mille järgi maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kõnealusele Põhja maksukeskuse 02.06.2005 korraldusele on kirjutanud alla maksude tagastamise kontrolli osakonna juhataja, kelle õigust seda teha on selgitatud korralduse lõpul. Korralduse andmist on põhjendatud veel järgmiste õigusnormide ja faktiliste asjaoludega:

§ 10

lg 2 p 1, mille kohaselt maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; Põhja maksukeskus kontrollib OÜ X 2004. a märtsi- kuni oktoobrikuu maksude arvestamise ja tasumise õigsust; maksuhalduri ülalnimetatud kohustuse täitmiseks ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet maksukohustuslaselt. Samuti on selgitatud, et vastavalt

§ 67

lg-le 1 kohaldatakse korralduse täitmata jätmise korral sunniraha tasumise kohustust, esimesel korral summas 5 000.- kr, ning toodud on vaidlustamisviited. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et tegemist on formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Vastupidist ei ole väitnud ka OÜ X oma kohtukaebuses. 3. Seega asub kohus kontrollima kaebaja väiteid, mis puudutavad vaidlustatud korralduse ebaproportsionaalsust, selle andmist teadvalt mittetäidetavana, sh ebareaalselt lühikese täitmise tähtaja tõttu. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kaebaja osundatud HMS (kohaldatav

§ 45

kaudu) § 63 lg 2 p 5 kohaselt haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja peab siinjuures nähtuvalt kaebusest käesolevas asjas oluliseks viimast tingimust „kui seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita“. OÜ X on jätnud aga tähelepanuta HMS sama paragrahvi muud sätted: tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (lg 1) ning isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist (lg 4 teine lause). Kaebaja ei ole vastavat nõuet koos oma põhjendatud huvi selgitamisega kohtule esitanud, vaid ta on taotlenud väidetavalt ebaproportsionaalse (ehk kaalutlusveaga) korralduse tühistamist. Kohus vaatab kaebuse läbi aga selles esitatud taotluse ulatuses (HKMS § 17 lg 7). 4. Kohtu arvates omavad OÜ X kaebuse läbivaatamisel tähtsust järgmised sätted: 3

§ 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

§ 11

sätestatud uurimispõhimõtte järgi maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2). Vastavalt sama seaduse §-le 12, kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

§ 46

lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Eeltoodule on omakorda vastukaaluks

§-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille kohaselt maksukohustuslane on muu hulgas kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, ning ta ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Tulenevalt

§ 8

lg-st 1 juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§-s 50 on sätestatud menetlustähtaja arvutamise, ennistamise ja pikendamisega seonduv.

1. Vastustaja seletustest ja poolte esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et Põhja maksukeskus oli kuni kaevatud korralduse andmiseni realiseerinud oma õigusi OÜ X kontrollimisel kokkuleppel kaebajaga, ilma vajaduseta anda kirjalikke korraldusi. Nii ilmus kaebaja seadusjärgne esindaja P. K. koos lepingulise esindaja Vahur Kivistikuga vastavalt suulisele kokkuleppele 11.05.
2. a lühiajaliselt revidendi juurde /tl 24/ täiendavate selgituste andmiseks, kuid nähtavasti küsimuste mahukuse tõttu palus saata need endale vastamiseks elektronposti teel. Seega sai kaebaja juba 11.05.2005 teada, millistele küsimustele tal tuleb vastata. Poolte kirjavahetusest nähtub, et samal päeval üritas revident Annika Vetka saata kõnealuseid küsimusi, kuid unustas need meilile lisamata /tl 11/. Faktiliselt saatis maksuhaldur küsimused kaebajale 16.05.2005 pärast V. Kivistikult 15.05.2005 sellekohase teate saamist /tl 9/. Kaebaja enda esitatud kirjavahetuse väljatrükist nähtub, et 31.05.2005 pidi revident meelde tuletama, et ta ootab seniajani küsimustele vastuseid. Sellele on V. Kivistik vastanud, et kuna küsimused on esitatud alles sama päeva hommikul, kui P. K. läks haiglasse, millest maksuhaldurit on informeeritud, siis vastatakse ilma viivituseta pärast äriühingu juhataja haiguslehe lõpetamist /tl 9/. Kaevatud 02.06.2005 kirjaliku korraldusega kohustas Põhja maksukeskus kaebuse esitajat vastama selles esitatud küsimustele (saatma teabe) hiljemalt 10.06.
3. OÜ X seadusjärgne esindaja ei ole vastustaja sõnul asja kohtus arutamise ajani täitnud nimetatud korraldust, taotlenud tähtaja pikendamist ega esitanud mingeid tõendeid seadusliku takistuse kohta kõnealuse korraldus täitmiseks.
4. Ülaltoodut arvestades jagab kohus vastustaja seisukohta, et vaatamata asjaolule, et korralduse täitmiseks oli antud suhteliselt lühike tähtaeg, ei ole see antud juhtumil ebamõistlikult lühike. Samad küsimused olid esitatud isikule eelnevalt kahel korral: 11.05.
5. a maksuhalduri ruumides ning 16.05.
6. a e-posti teel. Sealjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kui kaebaja seadusjärgne esindaja tõepoolest pidi minema (ja läkski 16.05.2005 haiglasse) ning see asjaolu oli kaebajale eelnevalt teada, siis selle valguses ei ole oma õiguste heauskne kasutamine V. Kivistiku poolt maksuhalduri teavitamine küsimuste 4 mittesaamisest 11.05.2005 kirja manusena alles 15.05.
7. Nimetatud asjaolu viitab pigem soovile venitada küsimuste saamist ja seega neile vastuste andmist. Kohus leiab, et kui kaebaja oleks soovinud tõsimeelselt täita

-st tulenevat kaasaaitamiskohustust, siis oleks ta püüdnud küsimustele viivitamatult enne väidetavat haiglasseminekut vastata. Kuna OÜ X seadusjärgne esindaja P. K. oli juba 11.05.2005 teadlik vastamisele kuuluvatest küsimustest ja kohustusest neile vastata ning ta ei olnud pidanud kinni suulisest kokkuleppest, siis selles kontekstis oli vastava kirjaliku korralduse andmine igati seaduslik ja kaevatud korraldusega määratud tähtaeg ka piisav.

1. Kaebaja väited teadvalt mittetäidetava korralduse andmisest on samuti põhjendamatud. Kaebaja väited objektiivsetest takistustest maksuhalduri esitatud küsimustele vastamiseks ja sellest, et maksuhaldur oli teadlik, millal ja kui kauaks täpselt P. K. peab haiglasse minema ja haiguslehel viibima, on jäänud paljasõnaliseks nii maksuhalduri juures kui ka kohtus. Vastustaja seletuse kohaselt P. K. informeeris küll 11.05.
2. a revidenti enda võimalikust haiglasse minekust, kuid konkreetsest kuupäevast juttu ei olnud, ning OÜ X ei olnud ka esitanud tõendit maksukohustuslase seadusliku esindaja haiglas viibimise kohta. Ehkki kaebaja on 10.06.2005 koostatud kaebuses märkinud, et OÜ X juhatuse ainuliige P. K. viibib käesoleval ajal haiguslehel voodirežiimil, ei ole selle kohta tõendeid kaebusele lisatud (HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2). Kaebaja esindaja ei ilmunud määratud kohtuistungile ega esitanud tõendeid seega ka asja arutamise käigus. Teisalt lükkab kaebaja väite P. K. voodirežiimil olemisest ümber fakt, et P. K. on isiklikult käinud kaks päeva varem, 08.06.
3. a, postkontoris ning käesolevas asjas kaevatud korralduse allkirja vastu kätte saanud /tl 23/. Kui arvestada tl-l 9 toodud V. Kivistiku 15.05.2005 e-kirjast tulenevat, et küsimustele loodeti vastata ühe päeva jooksul (väidetavalt 16.05.2005 pidi P. K. haiglasse minema), siis oleks olnud võimalik korraldus täita iseenesest veel ka
4. ja 10.06.2005 (seda enam, et vastamise kohustus oli ammu teada ja vastuste mittesaamise kohta oli revident saatnud 31.05.2005 veel meeldetuletuse). Miks seda ei tehtud, kui P. K. oli võimeline väljas liikuma ja isiklikult asju ajama, jääb arusaamatuks. Lisaks eeltoodule jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajat või tema esindajat esitamast maksuhaldurile vähemalt taotlust pikendada korralduse täitmise tähtaega. Kui korralduse täitmiseks eksisteerisid tõepoolest objektiivsed takistavad asjaolud, siis oleks tulnud maksuhaldurile nimelt selline motiveeritud ja tõenditega varustatud taotlus esitada. Kuna seda ei tehtud, siis kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kaebaja on püüdnud lihtsalt võita aega talle nähtavasti ebamugavatele küsimustele vastamisel ning käesolev kaebus on esitatud otsitud põhjustel. Viimasele viitab selgelt see, et kui suulise kokkuleppe põhjal oli kaebaja valmis küsimustele vastama ajavahemikul 11.-16.05.2005 (st kuni väidetava haiglasse minekuni) või koguni ühe päeva (või nädalavahetuse) jooksul, siis hiljem kirjalikus korralduses antud pikem tähtaeg (02.10.06.2005) on tunnistatud kaebaja poolt ebareaalselt lühikeseks.
5. Lõpuks kohtukuludest. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Et kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb jätta kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Antud juhul ei ole vastustaja kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 7 kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo Kohtunik 5