3-04-327/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juunil

1. a Tallinnas Haldusasja number 3-2360/2004 Haldusasi P.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29.07.2004.a. otsuse nr 3181 ja Maksu- ja Tolliameti 10.09.2004.a. otsuse nr 207 tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.mai 2005.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja P.K., vastustajate Maksu- ja Tolliameti ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse volitatud esindajad Eero Kosk ja Jane Soe RESOLUTSIOON Jätta P.K.i kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda ( HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1 ) Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS § 31 lg 4 ja lg 5). ASJAOLUD Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus andis 29.03.2004.a. P.K.ile maksuotsuse nr 21, millega määras P.K.ile juurde tulumaksu kokku summas 1 685 485 krooni ja intressi kokku 637 874 krooni. 1 30.03.2004.a. avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, et P.K.ile on tehtud maksuotsus ja teavitati, et füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on haldusaktiga võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuses tööpäeviti vastuvõtuajal. Teine samasisuline teade avaldati 13.04.2004.a. Maksuotsusele esitas P.K. 03.07.2004.a. vaide, mis laekus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusesse 06.07.2004.a. Samal päeval esitas P.K. taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.Taotlust ennistamise kohta põhjendas P.K. haigestumisega, mille tõenduseks oli taotlusele lisatud kaks töövõimetuslehte. 29.07.2004.a. otsusega nr 3181 ( tl 43-45) jäeti P.K.i taotlus maksuotsuse nr 21 vaidlustamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati P.K.ile vaie. Otsuse kohaselt nähtub töövõimetuslehtedelt, et esimesel töövõimetuslehel on töövabastuse perioodiks märgitud 28.04.2004-07.05.2004.a. Mõjuvaks põhjuseks ei ole 30-päevase tähtaja eelviimasel päeval haigestumine, P.K. ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu sellele eelneva perioodi kohta. Teise töövõimetuslehe järgi on töövabastuse perioodiks 19.05.2004-18.06.2004.a. Seega oli kahe töövabastusperioodi vahe 11 päeva. P.K.il oli 11 päeva vältel piisavalt aega haldusakti vaidlustamiseks, mida ta teinud ei ole. P.K. esitas 31.08.2004.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsusele nr 3181 kaebuse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti 10.09.2004.a. otsusega nr 207 ( tl 46-48) jäeti P.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsusele nr 3181vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati vaie P.K.ile. Otsuse kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist siis, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Asja materjalidest nähtuvalt oli P.K. teadlik oma õigusest kasutada maksumenetluses esindaja abi. Maksumenetluse vältel on P.K. nimetatud õigust korduvalt realiseerinud. 16.10.2003.a. on P.K. andnud tähtajatu volituse edasivolitamise õigusega OÜ-le Aaloe Konsultatsioonid seoses Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 10.09.2003.a. korraldusega nr 4.4-01.1/16230.Vaide nimetatud korraldusele on 16.10.2003.a. esitanud mitte vahetult P.K., vaid tema esindaja. Nii kaebusest kui 03.07.2004.a. taotlusest tähtaja ennistamiseks ei nähtu põhjust, mis takistas esindaja kasutamist ka sellel korral. Töövõimetuslehel on tööandja poolt täidetavas rubriigis märgitud P.K.i põhipalgaks töövabastuse alguspäevale ( 28.04.2004) eelnenud kuupäeval 2500 kr, ka teisel töövõimetuslehel, mille kohaselt töövabastusperiood kestis 19.05.2004-18.06.2004, on tööandja poolt täidetavas rubriigis märgitud P.K.i põhipalgaks töövabastuse alguspäevale eelnenud kuupäeval 2500 kr. P.K.i tööandja OÜ X on deklareerinud P.K.ile tehtud väljamakseid jaan, veebr.2004; aprill-august (incl), millest järelduvalt töövõimetuslehtedel märgitud töövabastusperioodidel P.K. tegelikult töötas ja seda täistööajaga, mis omakorda muudab ebausaldusväärseks väited vaide esitamise tähtaja kohta tervislikel põhjustel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE VÄITED Põhjendamatu on väide esindaja kasutamise võimaluse kohta. Tegelikkuses kasutas kaebaja erinevaid esindajaid, kuid vaidemenetluses esindamiseks ja vaide esitamiseks nendega kokkulepet saavutada ei õnnestunud. Kontrollaktidele eriarvamuse esitamise esitamise tähtaega ei pikendatud, mis veelgi halvendas kaebaja olukorda. 2 Väär on järeldus kaebaja töötamisest töövabastusperioodidel. Lähtudes 04.08.2001.a. juhatuse liikme lepingu punktist 3.2, mille kohaselt makstakse juhatuse liikmele hüvitust ka aja eest, millal lepingu täitmine on peatunud, kui pooled ei lepi kokku teisiti ning deklaratsioonidest ( vorm TSD ja vormi TSD lisa 1) maksti kaebajale juhatuse liikmena igakuiselt tasu 2500 krooni. Juhatuse liikme tasu ei ole töötasu. Kaebaja viitab kohtupraktikale, kuid allikana märgib haldusmenetluse käsiraamatu. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 10.05.2004.a. kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-23-04, et mõjuva põhjusega võib olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Suhkurdiabeet on haigus, mille korral mistahes aktiivne või mõtteline tegevus seab kahtlemata ohtu kaebaja tervise. Kaebaja ei haigestunud tähtaja eelviimasel päeval, s.o.28.04.2004.a., vaid tervislik seisund halvenes veelgi( haigus ägenes). Kaebaja haigestus umbes kuus aastat tagasi ja haigus progresseerub, tekitades kaasnevaid haigusi. Kaebuse väitel on kaebaja haigus mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist, vastustaja kohustamist asja uueks läbivaatamiseks ja vastustajalt kohtukulude väljamõistmist. VASTUSTAJA( TE) VASTUVÄITED Maksuotsuse resolutiivosa esmakordne avaldamine leidis aset 30.03.2004.a., millest tulenevalt hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema alates 31.03.2004.a. ning lõppes 29.04.2004.a. Vaidlust ei ole haldusakti kättetoimetamise osas. Vaie laekus Põhja maksukeskusesse 06.07.2004.a. ehk 68 päeva pärast vaide esitamise tähtaja möödumist. MKS § 50 lg 3 kohaselt tuleb põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Kahe töövabastuse perioodi vaheline aeg oli 11 päeva, millise aja vältel oli piisavalt aega haldusakti vaidlustamiseks. Kuna vaide esitamise tähtajaks on 30 päeva, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et P.K.i haigus ägenes tähtaja eelviimasel päeval. Sellele eelnenud perioodi kohta ei ole esitatud ühtki objektiivset asjaolu, järelikult mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks puudus. Kaebaja väitel oli vaide esitamise tähtaja ületamine tingitud insuliinsõltumatust suhkurtõvest. Kaebaja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et tema terviserike oli niivõrd intensiivne, et vaide esitamine oleks kujutanud ohtu tema elule. Üldteadaolevalt ei ole suhkurtõbi oma olemuselt niivõrd komplitseeritud haigus, mis muudaks täiesti mõeldamatuks oma väidetavalt rikutud õiguste kaitse võimaluse.Antud juhul oleks olnud mõeldav esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kasvõi puudustega vaie, misjärel vastavalt lähteorgani suunistele puudused kõrvaldada, kuid ka seda kaebaja ei teinud. Vastustajad rõhutavad, et nad ei soovi mingil juhul üles näidata ükskõiksust kaebaja tervise suhtes, kuid leiavad, et tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas kõnealune terviserike on tõepoolest midagi sellist, mis muutis võimatuks vaide tähtaegse esitamise. Olenemata sellest, milliseid lepinguid ja lisasid on kaebaja kohtumenetluse käigus esitanud, on otsuses nimetatud väljamaksete näol tegemist töötasuga. 04.08.2001.a. lepingu ja selle 29.01.2003.a. ning 26.12.2003.a. lisade olemasolust sai maksuhaldur teadlikuks alles kohtule esitatud kaebuse kaudu. 3 OÜ X nõukogu liige I. D. ei olnud 04.08.2001 õiguspädev sõlmima OÜ X nõukogu nimel P.K.iga juhatuse liikme lepingut. Äriühingu põhikirja kohaselt algavad nõukogu uute liikmete volitused peale osaühingu uue põhikirja registreerimist, mis leidis aset 12.12.2001.a. Ka äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on J.D. osaühingu nõukogu liige alates 12.12.2001.a. ÄS kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Vastavat otsust kaebaja kaebusele lisanud ei ole. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja sai igakuiselt, sealhulgas töövabastusperioodidel töötasu. Vastustajate arvates on leping selle kohtule esitatud redaktsioonis koostatud tagantjärele käesolevat haldusasja silmas pidades, milline asjaolu muudab senisest veelgi enam ebausaldusväärseks kaebaja väited vaide esitamise tähtaja ületamisest tervislikel põhjustel. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust maksuotsuse kättesaamise üle, vaidlust ei ole ka selle üle, et vaie oli esitatud tähtaja rikkumisega. Vaidlus on tekkinud menetlusosalistel sellest, kas maksuhaldur on põhjendatult jõudnud järeldusele tähtaja ennistamiseks kaebaja poolt esitatud põhjuste mõjuvate põhjustena arvestamata jätmises. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited seonduvalt maksuotsusega ja revidentide tegevusega maksumenetluses, mis väljuvad käesolevas haldusasjas menetletava kaebuse raamest. Kuna Maksu- ja Tolliamet on nõustunud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsusega tähtaja ennistamata jätmisest, samuti on vastustajad esitanud kohtule kirjaliku seletuse ühise dokumendina, käsitleb kohus vastustajate seisukohti ühtsetena. 2.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 140 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada MKS § 50 sätestatud tingimustel. Viimatinimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Samad põhimõtted vaide esitamise tähtaja ennistamiseks on sätestatud ka HMS § 77 ja § 34 . Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus mitmetes kohtulahendites, näiteks 16.06.01.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-1-38-
2. Vastustaja väidet sellise põhimõtte kinnistumisest kohtupraktikas ei muuda alusetuks otsuses tehtud viide haldusmenetluse käsiraamatule. 3.MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema 31.märtsist 2004 ning tähtaeg lõppes 29.04.2004.a. Tähtaja ennistamise taotlusele lisatud kahe töövõimetuslehe kohaselt algas töövõimetuslehe nr 00014908 järgi töövabastusperiood 28.04.2004.a. ja lõppes 07.05.2004.a. Seega töövõimetuslehest 4 nähtuvalt haigestus kaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja eelviimasel päeval. Kohus ei nõustu vastustajate seisukohaga, et kuna vaide esitamise tähtajaks on 30 päeva, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et P.K.i haigus ägenes tähtaja eelviimasel päeval. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni ( TsÜS § 136 lg 7). TsMS § 40 lg 3 kohaselt tehakse protsessitoiming seaduses või kohtu poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul. TsMS § 41 lg 4 sätestab, et protsessitoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.
3. Toodud põhimõtted kohalduvad ka vaidemenetluses. P.K.ile ei saa süüks panna , et ta ei esitanud vaiet kohe pärast maksuotsuse saamist ja sellega tutvumist. Seadusest tulenevalt oli tal õigus vaiet esitada kogu seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitajalt ei saa nõuda, et ta oleks pidanud haigestumist ette nägema ja sellega arvestama. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha sellise järelduse. 4.Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama protsessiosaline. Kaebuse esitaja on põhjendanud vaide esitamist tähtaja rikkumisega oma haigusega. Haigestumine võib olla mõjuvaks põhjuseks, samas ei saa väita, et igasuguse haigestumise korral on isikul alus nõuda selle asjaolu käsitamist mõjuva põhjusena. Riigikohus on 19.01.2001.a. määruses kohtuasjas nr 3-3-1-59-00 leidnud:”Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise.”. Seetõttu on ekslik kaebuse esitaja arusaam ja järeldus, et ainuüksi töövõimetuslehe väljastamine on piisavaks aluseks selleks, et lugeda tähtaja rikkumine asetleidnuks mõjuval põhjusel :”Mina kui haige inimene ei saa tegelda sellel ajal muude küsimustega kui ainult oma haigusega. Leian, et töövõimetuslehe ajal oleks põhjendamatu nõuda, et tegeleksin muude küsimustega kui oma tervis” ( ist.prot.lk2) . Töövõimetuslehe väljastamine isikule kinnitab, et oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud isik võimeline täitma tööülesandeid, mis aga ei tähenda, et isiku tervisliku seisundi tõttu esines igal juhul sõltumatult kaebaja tahtest objektiivne takistus vaide esitamiseks. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitajal ligikaudu 6 aastat II tüübi e insuliinsõltumatu suhkurtõbi. Kohus ei sea kahtluse alla väidet kaebajal suhkurtõve olemasolust, kuid ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ainuüksi nimetatud haiguse olemasolu isikul on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Kaebuse väide ”Suhkurdiabeet on haigus, mille korral mistahes aktiivne või mõtteline tegevus seab kahtlemata ohtu kaebaja tervise ” on ilmselt liialdatud. Kohus nõustub vastustajatega selles, et üldteadaolevalt ei ole suhkurtõbi oma olemuselt niivõrd komplitseeritud haigus, mis muudaks täiesti mõeldamatuks oma väidetavalt rikutud õiguste kaitse võimaluse. Kaebuse esitaja väitel oli töövõimetuslehtede väljastamise ajal tegemist haiguse ägenemisega. Maksu- ja Tolliamet on kohtule täiendavalt esitanud Piirivalveameti 31.03.2005.a. vastuskirja nr 9.1-15-9/2522, milles sisalduvad andmed kinnitavad Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud otsuste järeldust selle kohta, et kaebuse esitaja haigestumine ei olnud niivõrd intensiivne, mis takistas tal vaide ( kasvõi puudustega või suuliselt) esitamist. Nähtuvalt P. K. piiriületuste kohta ajavahemikul 01.01.200430.09.2004.a. Piirivalveameti andmekogust tehtud väljavõttest on kaebuse esitaja temale väljastatatud haiguslehtede ajal mitmel korral viibinud Venemaal (30.04- 5 08.05; 03.06-05.06), mistõttu väited tervisliku seisundi tõttu vaide esitamise võimatusest või vaide esitamisega kaebaja tervise ohtu seadmisest on põhjendamatud. Kui kaebaja väitel oli tegemist haiguse ägenemisega, mis takistas kasvõi suuliselt vaiet esitamast, ei takistanud see teda ometi järgmisel päeval pärast vaide esitamise tähtaja saabumist ning teisel päeval pärast töövõimetuslehe väljastamist reisida Venemaale. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et töövõimetuslehe ajal on isiku kogu energia ja tähelepanu suunatud tervisega tegelemisele, ei ole ta läinud arsti vastuvõtule selleks määratud ajal 07.05.2004.a. ( nähtuvalt piiriületustest tuli ta järgmisel päeval Venemaalt ), mistõttu töövõimetusleht lõpetati. Kaebaja väited erialaarstide külastamisest Venemaal põhjusel, et vastava kvalifikatsiooniga arste Eestis ei ole, on põhjendamatud, ka selle väite tõelevastavuse korral ei tähendaks see kaebaja poolt põetava haiguse näol mõjuva põhjuse olemasolu, vaid vastupidiselt kinnitaks, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud vaide esitamist. Esitatud töövõimtuslehtedelt nähtub, et P.K.ile on määratud ambulatoorne ravi. Kaebaja on seletanud kohtuistungil, et sel ajal temale polikliinikus protseduure ei tehtud, igapäevane ravi seisneb tablettide ja insuliini kasutamises. Kohus leiab eespooltoodule tuginevalt, et maksuhalduri otsus tähtaja ennistamata jätmises on põhjendatud. Maksuhaldur on arvestanud temale asjas esitatud dokumente ja põhjendatult järeldanud, et kaebuse esitaja haigus ja temale töövõimetuslehtede väljastamine ei takistanud käesoleval juhul toimingu sooritamist ning kaebuse esitaja haigust ning haigestumist ei saa käesoleval juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud Piirivalveameti väljavõte kinnitab vastustajate seisukoha õigsust. 5.Maksuhaldurile esitatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetavas rubriigis märgitud P.K.i põhipalgaks töövabastuse alguspäevale ( 28.04.2004) eelnenud kuupäeval 2500 kr, ka teisel töövõimetuslehel, mille kohaselt töövabastusperiood kestis 19.05.2004-18.06.2004, on tööandja poolt täidetavas rubriigis märgitud P.K.i põhipalgaks töövabastuse alguspäevale eelnenud kuupäeval 2500 kr. P.K.i tööandja OÜ X on deklareerinud P.K.ile tehtud väljamakseid jaan, veebr.2004; aprill-august (incl), millest on vastustaja järeldanud, et töövõimetuslehtedel märgitud töövabastusperioodidel P.K. tegelikult töötas ja seda täistööajaga, mis omakorda muudab ebausaldusväärseks väited vaide esitamisest hilinemisega tervislikel põhjustel.Kohtule on kaebuse esitaja esitanud 04.08.2001.a. juhatuse liikme lepingu ( tl 10-12), juhatuse liikme lepingu nr 1 lisa nr 2 ( tl 13) ja juhatuse liikme lepingu lisa nr 3 ( tl 14), milliseid ei esitatud ega teavitatud vastustajat dokumentide olemasolust vaidemenetluses. Põhjendatud on vastustaja väide esitatud dokumentidega P.K.i poolt juhatuse liikme tasu saamise tõendamatusest ja seega OÜ X poolt P.K.ile teostatud väljamaksete töötasuna käsitlemisest. Äriseadusliku § 180 lg 7 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Kuigi kaebuse esitaja on lisanud lepingu ja selle lisad, ei nähtu, et tasu maksmise aluseks oleks osanike või nõukogu otsus. Samuti on põhjendatud vastustaja seisukoht I.D.l juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks volituste puudumisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitajale tehtud väljamaksetele hinnangu andmine ei oma asjas määravat tähendust, vaid on kinnituseks järeldusele , et haigestumine ei olnud käesoleval juhul nii intensiivne, et vaide esitamine oleks 6 kujutanud ohtu kaebaja tervisele. Seega ka juhul, kui kaebuse esitaja seoses väljastatud töövõimetuslehtedega ei töötanud ja töötasu ei saanud, ei muuda see lõppjäreldust mõjuvate põhjuste puudumisest. 6.Maksuhaldur on hinnanud esitatud taotluse põhjendatust arvestades kõiki asjaolusid, sealhulgas kaebuse esitaja poolt varasemalt korduvalt esindajate kasutamist ning on leidnud, et kaebuse esitajal olnuks võimalus ka seekord oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kasutada esindajat, seda enam, kui tal oli terviseprobleeme. Kohus ei pea vajalikuks esindaja küsimusel pikemat peatumist põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg ei ole jäetud ennistamata seetõttu nagu oleks vastustaja pidanud kaebaja kohustuseks esindaja kasutamist. Kaebuse esitaja ei ole vaidemenetluses ega ka asja kohtulikul arutamisel esitanud ühtegi põhjendust selle kohta ,mis takistas tal vaiet esitada kahe töövõimetuslehe vahele jääval ajavahemikul. Lea Kuuse kohtunik 7