2-05-18869/1

2-05-18869/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18869/34 (endine nr 2/34-25208/05) Tsiviilasi MS hagi VK vastu elatise saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2006 kohtuistungil Menetlusosalised hageja: MS lepinguline esindaja MP kostja: VK lepinguline esindaja AR Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt
2. Välja mõista VK alates elatusraha 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni kuus TK , sünd. ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni s.o MS kasuks.
3. Välja mõista VK tagasiulatuvalt elatis summas 8721 (kaheksa tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni ja 50 senti TK, sünd. ülalpidamiseks MS kasuks. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav hagejale hädavajalikus ulatuses Menetluskulude jaotus
4. Välja mõista VK kohtukulu kokku summas 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni MS kasuks.
5. Välja mõista VK riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv elatiselt.
6. Välja mõista VK menetluskulu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) krooni ja 80 senti riigituludesse, mis tuleb tasuda . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates 1 2-05-18869/34 kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte kooselust on sündinud T (tl 8). Pooled elavad eraldi ja poolte ühine laps elab koos hagejaga ning on tema ülalpidamisel. Kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt erinevates summades. Kokkulepetest ei ole kostja kinni pidanud. Hageja sissetulek ei võimalda kindlustada lapse kasvamiseks ja õppimiseks vajalikke tingimusi, hageja netosissetulek on 14 697 krooni kuus (s.o vanemahüvitis kuni ). Hageja ülalpidamisel on ka teine laps A sünd . Kogu hageja sissetulek kokku koosneb vanemahüvitisest summas 14 697 krooni ja peretoetusest kahe lapse pealt, kokku 600 (2x300) krooni (tl 9). Alates langeb ära vanemahüvitis ja hageja kogu sissetulek piirdub summaga 600 krooni. ülalpidamiseks ühes kalendrikuus kulub 4 650 krooni, millest toit on 1 500 krooni (tl 14), esmatarbekaubad ja ravimid 150 krooni (tl 15), riided ja jalatsid 350 krooni (tl 15), koolitarbed 250 krooni (tl 15-20), treening 500 krooni (tl 12), transport 300 krooni, treeningutarbed ja vabaaeg 1 100 krooni ning eluasemekulud 500 krooni (tl 21-22). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise kuni aasta enne hagi esitamist summas 27 900 (12 x 2 325) krooni. Kuna kostja on maksnud osaliselt elatist, siis hageja palub selle võrra vähendada. Väär ja meelevaldne on kostja väide, et poeg viibib ligi pool aastat kostja juures . Hageja tunnistab, et laps viibib sageli , kuid kuna seal elavad ka lapse mõlemad vanaemad ja vanaisa, siis enamuse aja veedab hageja juures. Lapse ülalpidamises osaleb ka teine vanaema. Kostjat külastab laps aeg-ajal ja kostja kulutused lapsele ei ole sellised, mida saaks elatise väljamõistmisel oluliseks pidada. Kostja on võtnud eramu ehitamiseks pangalaenu, seega on tal piisav sissetulek, et seda tasuda ja samas ka last üleval pidada. Tegelikkusele ei vasta kostja väited nagu oleks ta ostnud mootorratta ja rolleri. Usutav ei ole, et enne hagi esitamist oli kostja töötasu summas 9000 krooni ja peale hagi esitamist 3 200 krooni. Kostja tasub pangalaenu, temale kuuluvat kinnistut ehitatakse pidevalt, tema ülalpidamisel on elukaaslane ja kaks alaealist last. Seega on kostja sissetulek oluliselt suurem kui minimaalpalga lähedane töötasu selliste väljaminekute juures. Kohtuistungil vähendas hageja elatise suurust ja juhindudes PkS § 60 ja 61 ja 70 lg 2 palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 2000 krooni + tulumaks 23% ja elatise tagantjärele kuni aasta enne hagi esitamist summas 19 000 krooni + tulumaks 23%. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabi kulud. Hageja nõustub, et peale lapse ülekuulamist jätkab kohus asja arutamist kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited Kostja esialgselt hagi ei tunnistanud, kuid hilisemalt nõustus ülalpidamiseks maksma igakuiselt elatist 1000 krooni. 2 2-05-18869/34 Ebaõige on hageja väide, et kostja ei osale lapse kasvatamisel ja kõik lapsega seonduvad kulud on hageja kanda. veedab kõik nädalavahetused ja koolivaheajad kostja juures , s.o sisuliselt ühtekokku ligikaudu pool aastat. Kostja on teostanud hagejale lapse ülalpidamiseks summas 389,40 krooni; summas 200 krooni; summas 389,40 krooni; summas 778,80 krooni; summas 389,40 krooni; summas 1 000 krooni; summas 1 000 krooni ja summas 3 000 krooni (tl 34-35) rahaülekandeid. Suvekuudel kostja ülekandeid hagejale vajalikuks ei pidanud, kuna laps viibis kostja juures ja oli tema ülalpidamisel. Kostja on teinud lapsele järgnevad kulutused: bussipilet 70 krooni; 280 krooni kuus (tl 33); lapse ~150 krooni kuu; reis 1 000 krooni; jalgrattaloa kursus i igal sügisel ostetud spordijalanõud 1 000 krooni, jope 800 krooni, dressid 800 krooni, arvutimäng 2 000 krooni; igal suvel lapsega reis , , jne; külgkorviga mootorratas 5 000 krooni ja uus motoroller 23 000 krooni. Kostjal puudub võimalus enama elatise maksmiseks, kuna ta sissetulek seda ei võimalda. Kostja töötasu oli 2 800 krooni, oli 6 229 krooni ja 9 000 krooni. Kostja brutotöötasu antud ajal on 3 200 krooni (tl 71). Kostja eluaseme jääk ees on 995 331,51 krooni (tl 31). Kinnistu saab kostja omandiks alles peale viimase laenu osamakse tasumist. Kostjal on maja ehitamine pooleli, mistõttu elab oma perega üüritavas eluruumis. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja ning lastega kodune lapsehoolduspuhkusel viibiv elukaaslane. Elatis 2 325 krooni kuus on liiga suur ja selle vajadus on tõendamata. Hageja poolt nõutud 500 krooni eluasemekulude nõue lapse eest on põhjendamatu, kuna aadressil hageja ei ela. Samuti on põhjendamatu hageja nõue mõista kostjalt tagantjärele välja elatis. Kostja on teinud lapsele kulutusi suuremas summas kui hageja nõuab ning suure osa aastas on laps kostja juures. Juhindudes PerekS § 64 lg 5 palub kostja hageja kasuks kostjalt välja mõista 1000 krooni ning jätta rahuldamata hageja nõue tagantjärgi elatise väljamõistmise osas. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kostja nõustub, et peale lapse ülekuulamist jätkab kohus asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, kostja ja tema esindaja seletused, vestelnud poolte T, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt PkS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. Alates .a PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni oli 2490 krooni .a oli 2680 krooni ja alates .a 3000 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kuni 1245 krooni, a 1340 krooni ja alates 1500 krooni. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on osalenud ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses (tl 34-35). Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja 3 2-05-18869/34 väited, et ta teeb lisaks makstud summadele kulutusi lapse ülalpidamiseks, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda PkS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures ja sageli kostja ema (vanaema) juures. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis summas 14 697 (kuni juulikuuni 2006) krooni ning lastetoetused kokku 600 krooni. Hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Hageja on hagiavalduses loetlenud lapsele tehtavaid kulutusi kuus, kokku summas 4 650 krooni. Kostja töötasu on menetluse kestel vähenenud 9 000 kroonilt 3 200 kroonini. Kostja töötab äriühingus, mille osanik ja juhatuse liige ta on. Kohus leiab, et esitatud palgatõendid ei ole arvestavad ning ei kajasta kostja tegelikke sissetulekuid. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja ei ole täpselt vaba aja veetmisega, transpordile ja treeningutarvetele seonduvaid kulutusi tõendanud, samuti seda, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 1950 krooni kuus. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus ka asjaolu, et poolte laps veedab märkimisväärse aja aastast kostja ema juures. Kohus on veendunud, et ajal, mil viibib kostja ema juures, ei kanna hageja lapse ülalpidamiseks kulusid. Kohus juhib tähelepanu, et Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2006 on 23%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS §-ile 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
7. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud saama perioodi eest miinimum elatise määra kokku 15 868,50 krooni järgmise arvestuse kohaselt: okt 2004 7 päeva x 40,1(1245:31)= 281.10 krooni; nov, dets 2004 2 x 1245=2490 krooni; jaan- september 9 x 1340 = 12060 krooni; okt 2005 24 päeva x 43,22 (1340:31) = 1037,41 krooni. Kostja on enne hagi esitamist eelmärgitud perioodil tasunud ülalpidamiseks kokku 7147 krooni (tl 34-35). Seega on põhjendatud kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista 8 721,50 (15 868,50 – 7147) krooni. Kohus märgib, et hagejal tulnuks koheselt pöörduda kohtu poole, kui selgus, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust mittenõuetekohaselt, et tagada lapse huvid regulaarse elatise saamiseks. Hilisemalt on raske määratleda millises suuruses on tegelikult osavõtt ülalpidamisest, eriti juhul, mil poolte laps veedab palju aega ka kostja ja kostja poolse vanaema juures. Kohus on ka seda meelt, et ajal mil laps viibib kostja või kostja ema juures ei oleks hageja õigustatud nõudma elatist, kuna ta ei kanna sel ajal ülalpidamise kulusid. Kohus peab vajalikuks meenutada, et miinimumpalga suurenemisel suureneb ka elatise miinimum määr. 4 2-05-18869/34 Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja on elatise hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest tulenevalt riigilõivuseaduse (RlvS) § 16 lg 1 p-st
8. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse ja TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 1750 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 1168,80 krooni, s o 5 % hagihinnast, enama väljamõistmist seadus ei näe ette. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kohtu poolt tehtud asja menetlemisel kulud, kokku 158,80 krooni- posti kättetoimetamise kulu. Maire Lukk Kohtunik 5