KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 8. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05- 214

) § 60 lg 1, § 70 lg 2 ja § 61 lg 1 alusel. eelistungil täpsustas hageja hagi ja palus kostjalt elatis välja mõista alates . Kostja vastuväited 2.Kostja vaidleb osaliselt hagile vastu. Hageja tugineb tagasiulatuvalt elatise nõudmisel

§ 70

lg-le 2, mille kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja esitas elatisehagi kohtule .a. ja nõuab sellest tulenevalt elatist tagasiulatuvalt alates .a. Kuivõrd viidatud seadusesäte jõustus .a., on kostja seisukohal, et sellele sättele saab tugineda ja selle alusel elatist nõuda mitte varasemalt kui .a. Kostja leiab, et esinevad mõjuvad põhjused, miks kostjalt ei peaks elatist välja mõistetama varasemalt kui .a.
2. Tallinna Linnakohtu .a. otsusega määrati poolte ühise lapse KS elukohaks kostja elukoht ja mõistis hagejalt välja elatise 2 100 krooni kuus. Hageja ei esitanud elatise nõudele ühtegi vastuväidet, samuti ei esitanud ta elatise nõudele vastunõuet. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt elatist perioodi eest, mis langeb eelmise kohtumenetluse perioodi, st alates .a. (menetlus ringkonnakohtus kestis – .a.). Kostja on seisukohal, et juhul, kui hageja leidis, et teda tulnuks vabastada elatise tasumise nõudest ja elatis tulnuks välja mõista hoopis kostjalt, saanuks ta eelneva kohtumenetluse käigus vastava vastuväite või nõude esitada. Seda hageja ei teinud ja ta ei saa nüüd teises tsiviilasjas vaidlustada juba tuvastatud asjaolusid. Ringkonnakohtus kinnitas hageja, et kui kohus jätab otsuse muutmata (st lapse elukoht määratakse jätkuvalt kostja/ juurde), annab ta lapse kostja elukohta tagasi ja hakkab otsust täitma. Seda aga kostja ei teinud, vaid varjates last kostja eest ja täitmata otsust ning mõjutades tugevalt last kostja vastu. Kohus tuvastas eelnevas menetluses täiendavalt, et lapse otsustada ei saa jätta elukoha määramise küsimust, laps on segaduses (laps väitis siiski, et soovib elada emaga). Hageja käitumine ja nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega; hageja lõi ise pahatahtlikult ja jõustunud kohtuotsust eirates olukorra, kus kostja ei saanud lapsega koos elada ega last ülal pidada. Eelmärgitud kohtuotsuse jõustumisel pöördus kostja hageja poole otsuse vabatahtliku täitmise nõudega ( .a. kiri). Kuna see tulemust ei andnud, hageja ei asunud otsust täitma ega vastanud ka kirjale, pöördus kostja kohtutäituri poole. Kohtutäitur esitas aga linnakohtule taotluse ( .a.) kohtuotsuse täitmise selgitamiseks (st kas „määrata elukoht“ sisaldab hageja jaoks kohustust laps „üle anda“, mille täitmist täitur saaks nõuda). .a. tegi kohus hagejale otsuse mittetäitmise eest trahvimääruse. Seega ootas kostja päev korraga, et kohtuotsuse täitmine viiakse lõpuni ja laps võib iga päev naasta koju kostja ülalpidamisele. Lisaks ei saanud kostja kasutada oma põhiseaduslikku 2 õigust ja kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuna mis iganes kommunikatsioonivahendi kasutamisel astus pahatahtlikult vahele hageja ja takistas tal lapsega suhtlemast (lapse telefonile helistades vastas hageja või lülitas telefoni välja, lapsele saates järgnes hageja sõimukiri, kooli vastu minnes traumeeris taas hageja kostjat sõimuga ja füüsiliselt tugevamana viis endaga kaasa). Hagejaga ei olnud kostjal võimalik inimlikult suhelda. Kostja soovis last kasvatada ja tema eest igapäevaselt hoolitseda ja tal oli selleks jõustunud kohtuotsus, kuid mida hageja ei suvatsenud täita. Käesolevas asjas ei ole seega tegemist olukorraga, kus kostja lihtsalt pahatahtlikult ei täitnud lapse eest hoolitsemis- ega ülalpidamiskohustust. Kostjal oli hagejaga suhtlemine äärmiselt raskendatud hageja poolt koostöö mittetegemise ja pahatahtlikkuse tõttu. Lisaks oli hageja pangakonto arestitud, kui sinna oleks näiteks kostja püüdnud elatist kanda. Kostja palub võtta kohtul eeltoodut arvesse ning lugeda see mõjuvaks põhjuseks ning õiglaseks kostja poolt elatise mittemaksmine kuni .a. Kostja lähtus eelkõige jõustunud kohtuotsusest, millega elukoht oli määratud tema juurde ehk tema ülalpidamisele ning kostja ei täitnud kohtuotsust pahatahtlikult.

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eeltoodud olukorras elatise välja mõistmine kostjalt on kostja arvates vastuolus ka hea usu põhimõttega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-le 1 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Keelatud on õiguste kuritarvitamine (TsÜS § 138 lg 2). Hageja käitus hea usu põhimõtte vastaselt kohtuotsusest tulenevate kohustuste mittetäitmisega ja kostja õiguste rikkumisega.
2. Käesolevaks ajaks on kostja nõusolekul peatatud viidatud Tallinna Linnakohtu .a. otsuse alusel elatise nõudmine hagejalt Harju Maakohtu .a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr . Harju Maakohtu .a. määrusega on elukoht määratud hageja juurde (tsiviilasi ). Kostja nõustus elukoha määramisega vaid huve (eelkõige psüühilist tervist) arvesse võttes, lõpetamaks hageja poolt lapsega manipuleerimised ja omavolilised äraviimised kostja juurest. Viimatinimetatud elukoha määramise menetluses avaldas kostja, et ta on nõus maksma hagejale elatist alates .a. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja ja esindaja oma nõude juurde. Kostja esindaja tunnistas osaliselt hagi.
3. Poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse üle. Vaidlus on poolte vahel elatise väljamõistmise aja osas. Tallinna Linnakohtu .a otsusega oli määratud poolte KS elukohaks kostja kasuks välja mõistetud elatis summas 2 100 krooni (t lk 6-10). PN elukoht ja hagejalt 3 Harju Maakohtu .a määrusega on tuvastatud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates .a elab KS oma TS elukohas ja elukohaks on määratud hageja elukoht (tsiviilasi nr ) (t lk 2831, 40). Harju Maakohtu .a määrusega on lõpetatud TS poolt Tallinna Linnakohtu .a otsusega väljamõistetud elatise maksmine PN kasuks KS ülalpidamiseks alates (tsiviilasi nr ) (t lk 32).
4. Kostja väiteil esinevad mõjuvad põhjused, miks kostjalt ei peaks elatist välja mõistetama varas lt kui .a. Kostja esindaja kirjast hagejale nähtuvalt palus kostja asuda täitma Tallinna Linnakohtu .a otsust, et tagada elukoht kostja juures (t lk 34). Tallinna Linnakohtu määrusega on tuvastatud, et hagejat on trahvitud .a otsuse täitmata jätmise eest (t lk 35-39).

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ainetu on kostja seisukoht, et hageja ei esitanud elatise nõudele ühtegi vastuväidet, samuti ei esitanud ta elatise nõudele vastunõuet kuna see ei oma käesolevas asjas tähtsust. Asjakohane on kostja osundamine TsÜS § 138 lg 1 ja 2, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Õige on kostja positsioon, et hageja käitumine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega kuna hageja lõi ise jõustunud kohtuotsust eirates olukorra, kus kostja ei saanud lapsega koos elada ega last ülal pidada, mis aga ei anna alust jätta elatis välja mõistmata alates . Meelevaldne on kostja väide, et hageja pangakonto oli arestitud, kui sinna oleks näiteks kostja püüdnud elatist kanda kuna konto arest ei välista kontole raha ülekannete tegemist. Kohus asub seisukohale, et kostja eeltoodud põhjused ei ole mõjuvad, mis annaks aluse vabastada kostja elatise tasumisest alates – .
2. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise van nõudel t lt välja elatise lapsele nõude esitanud van kasuks.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi van varalisest seisundist ja vajadusest. Van varalise seisundi või vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt

§ 70

lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2 100 krooni alates .a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. TsMS § 48 lg 1 p 3 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega kuulub riigilõiv arvestamisele määratavalt elatise summalt 2 100 krooni x 12 kuud = 25 200 krooni. TsMS § 64 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) ja RLS l 2 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 2 100 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud t esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on kandnud õigusabikulu 5 310 krooni ja kostja – 4 000 krooni (t lk 41-42). Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 25 200 x 5% = 1 260 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamiskulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu teg ta või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt tuleb välja mõista postikulu 62.50 krooni riigituludesse (t lk 15, 26). Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb hagejal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Viivi Villemson Kohtunik 5