S § 36 lg 2-3; TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt NB`lt, SS`lt ja TK`ilt hageja kasuks võlgnevus 69 131.98 krooni, riigilõiv 4 500 krooni ja õigusabikulu 1200 krooni. Kostjate NB ja TK`i seisukohad Kostjad teatasid kohtuistungil, et tunnistavad hagi ja hagile vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Kostja SS ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. SS määratud ajal a. k kohtuistungile ei ilmunud olles teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, milline asjaolu on tõendatud tema allkirjaga kohtutoimikus oleval väljastusteatel (tlk 96). Kostjat on teavitatud, et tema kohtuistungilt puudumisel võib kohus asja kostja kohalolekuta sisuliselt lahendada. Kuivõrd SS hagile vastuväiteid ei ole esitanud ega ole ilmunud istungile, siis võib eeldada, et ta tunnistab hagi. Kostjad NB ja TK on kohtuistungil tunnistanud hagi ega ole hagile vastu ei vaielnud. Käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas .a. kehtima hakanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2, § 11 ja § 12 lg 2 kohaselt tsiviilkoodeksit (
), kuna vaidlusalune laenuleping sõlmiti enne 1. juulit 2002.a.
lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et .a. AS ja NB vahel on sõlmitud õppelaenulaenuleping nr . Osundatud laenulepingu ja selle lisade alusel on hageja andnud kostjale laenu kokku 73 000 krooni intressiga 5% aastas. Kostja võlgnevus muutus sissenõutavaks alates .a.
lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja on laenu tagastanud osaliselt. Saadust on tagastamata põhivõlg summas 68902,31 kr. Osundatud laenulepingu p 7 sätestatud kohustuse mittekohase täitmise eest on hageja arvestanud intresse perioodil .a. kuni .a. summas 229,67 krooni.
lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt, § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, § 207 lg 2 alusel käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et .a. sõlmiti AS ja SS ning AS ja TK`i vahel käenduslepingud, mille alusel käendajad SS ja TK kohustusid tagama panga nõuded laenusaaja NB ja AS vahel sõlmitavast õppelaenulepingust. Kuivõrd laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis 2 AS Eesti Ühispank, tuginedes HaS § 36 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 68 902,31 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. 2 HaS § 36 lg 1 alusel kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või 2 tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Vastavalt HaS § 36 lg 2 sätestatule kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kuivõrd EV hagejana on kohustuse panga ees 2 täitnud, on EV HaS § 36 lg 2 järgi nõudeõigus kostjate vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus hagetava summa suuruse üle. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt (
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 4500 krooni ning õigusabikulud 1200 krooni. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.