KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16813 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 06. detse

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 10.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

12.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 13. Elatise miinimum on sätestatud

§-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid

§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.

1. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 2 000 krooni, põhjendusel, et laps kasvab, tema vajadused suurenevad ning üldine elukallidus tõuseb.
2. Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, et elatise summa 1 500 krooni on lapse ülalpidamiseks piisav, sest hageja ei tõendanud, et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud ületaksid 3 000 krooni. Seega on mõlema vanema osa 1 500 krooni, mis on õiglane elatise summa. 3
3. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel
4. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 3 170 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohtupraktikas on nimetatud uurimistööd ka kasutatud (vt nt riigikohtu 09.03.
5. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-05).
6. Kohtule esitatud arvestusest (tl 42) nähtub, et lapse vajadused ühes kuus on ca 4 000 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 2 000 krooni. Kohus ei kahtle selles, et
7. aastase lapse vajadused võivad olla 4 000 krooni.
8. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund annab alust hagi rahuldada ning kas pooltel on majanduslikult võimalik lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada. Kohus leiab, et kui poolte varaline seisund võimaldab lapsele pakkuda parema ülalpidamise, kui Eestis pered keskmiselt suudavad, on see olemuslikult positiivne. Samas on ilmselge, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on alati suurem kui lapsest lahus elaval vanemal, seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on oma 09.03.
9. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.

1. Kuna hageja taotleb juba välja mõistetud elatise suurendamist (elatis mõisteti välja
2. a jaanuaris), hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund on muutunud võrreldes
3. aastaga. Kohtuotsusest (tl 5-7) nähtub, et hageja palk oli 5 523 krooni ja kostja palk 3 520 krooni. Kohtuotsuse tegemisest on möödunud ca 5 aastat. Hageja palk käesoleval on 6 900 krooni ja kostja keskmine palk ca 7 500 krooni. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks
4. aastal võrreldes
5. aasta keskmisega, 4,6%,
6. aastal võrreldes
7. aastaga 3%,
8. aastal võrreldes
9. aastaga 3,9%,
10. aastal võrreldes
11. aastaga (novembrikuu seisuga) 4,6% (arvutivõrgus kättesaadaval www.stat.ee ). Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek/(isik + tema ülalpeetavate arv)=ülalpidamisvõime) on: 6 900/3=2 300, kostjal: 7 500/2=3 750 krooni.
12. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue määrata elatise suuruseks 2 000 krooni on mõistlik ja põhjendatud. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur. Kohus 4 arvestab, et hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav ning ka sellega, et hageja peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu, samuti kinnitas kostja.
13. Elatis kuulub suurendamisele alates elatise suurendamise nõude esitamisest, alates 06.07.
14. a. VII Kohtu selgitus 22.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). Kohtunik 5