2-05-2050/2

1 2 – 05 – 2050 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“detsembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 2050 Tsiviilasi: J M hagi A M vastu abielu lahutamise, alaealise lapse D M enda kasvatada jätmise, D M ülalpidamiseks 1 345.krooni kuus elatusraha ning J M enda ülalpidamiseks 1 000.- krooni kuus elatusraha nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J M (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: V K (isikukood: xxx, elukoht: xx); Kostja: A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Alaealine laps: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „27“november 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, J M ja tema lepinguline esindaja, V K ning kostja, A M; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada J M ja A M abielu, mis registreeriti „28“augustil 2004.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.264. Pärast lahutust anda J M tagasi abielueelne perenimi – „G“. Abielust sündinud alaealine laps: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a.) jätta J M kasvatada ja üleval pidada. Mõista A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates 23.maist 2005.a. kuni 31.detsembrini 2005.a. ning 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe 2 lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2006.a. kuni „13“novembrini 2022.a. so kuni alaealise lapse: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a.), täisealiseks saamiseni J M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Vabastada A M endise abikaasa J M ülalpidamisekohustusest kuni lapse, D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a.) kolme aastaseks saamiseni, kuna J M ja A M registreeritud abielu kestis lühikest aega alates 28.augustist 2004.a. kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, aga samuti ei võimalda A M varaline seisund endise abikaasa J M ülalpidamist. Ülejäänud osas jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik käesoleva menetlusega seotud kohtukulud panna A M kanda. Mõista A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 300.- krooni (kolmsada krooni ja 00 senti) riigilõivu ning 708.- krooni (seitsesada kaheksa krooni ja 00 senti) õigusabikulusid J M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) asuks. Mõista A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136). Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD J M ja A M elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „28“augustist 2004.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.6), alaealine laps: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 3 2004.a.), kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, J M, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A M, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leidis, et abielu jätkamine on võimatu, kuna A M käitus pereelus väga agressiivselt, korraldas skandaale, mille tõttu oli J M sunnitud koos alaealise lapsega, D M, lahkuma pere juurest ning asuma elama oma vanemate juurde. Ka vanemate juures ei andnud A M J M rahu ning jälitas J M pidevalt, mille tõttu oli J M pidanud korduvalt pöörduma avaldusega politseisse. Abielu palus J M lahutada, pärast lahutust soovis saada tagasi abielueelse perenime – „G“, abielust sündinud alaealise lapse: D M (isikukood: xxx, sünniaeg: 13.novembril 2004.a.), palus jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus J M alaealise lapse, D M, ülalpidamiseks A M välja mõista elatusraha, suurusega 1 345.krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „23“maist 2005.a.. Enda ülalpidamiseks palus J M A M välja mõista elatusraha 1 000.- krooni kuus. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A M, kirjalikku vastust hagile kohtusse ei saatnud, millega luges kohus tõendatuks, et A M nõustus vaikivalt hagiavalduses toodud seisukohtadega ning ei soovinud neid vaidlustada. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, J M, ja tema lepinguline esindaja, V K, palusid kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palusid lahutada, abielust sündinud alaealise lapse palusid jätta J M kasvatada, pärast lahutust soovis J M tagasi saada abielueelse perenime – „G“. Hageja, J M ja tema lepinguline esindaja, V K selgitasid kohtuistungil kohtule, et A M käitus abikaasade kooselu ajal agressiivselt ning kooselu A M ei ole selle tõttu võimalik. 15.mail 2005.a. oli J M sunnitud lahkuma A M juurest ning J M asus elama oma vanemate juurde. Ühisvara abikaasadel ei ole. Lapsel on tervisega probleeme, mille tõttu on J M kodune. A M J M rahaliselt ei toeta ning lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. J M esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles muutis haginõuet ning palus A M välja mõista elatusraha alaealise lapse ülalpidamiseks Perekonnaseaduse §61 lg.4 ettenähtud minimaalsuuruses ühe lapse kohta alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast. Enda ülalpidamiseks palus J M A M välja mõista elatusraha 1 000.krooni kuus alates 23.maist 2005.a. kuni alaealise lapse, D M, kolme aastaseks saamiseni. Kostja, A M, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja leidis kohtuistungil, et ta tarvitab küll alkohoolseid jooke, kuid teeb seda normi piirides. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et ta on J M agressiivne, kuid 4 selle põhjuseks on ämm, kes segab ennast pereelule vahele. Veel on kostja agressiivne selle pärast, et J M ei luba kostjat last vaatama. Abielu palus jätta lahutamata. Elatusraha oli kostja nõus alaealise lapse ülalpidamiseks maksma 750.- krooni kuus. J M ülalpidamiseks kostja elatusraha maksma nõus ei olnud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. J M ja A M abielutunnistusega (tl.5). Alaealise lapse, D M, sünnitunnistusega (tl.6). Riigilõivu tasumise maksekorraldusega (tl.4). Viru Maakohtu 06.septembri 2006.a. määrusega (tl.10-12). Rahvastikuregistri väljatrükkidega (tl.19-20). J M kirjaliku avaldusega haginõude muutmise kohta. J M lepingulise esindaja, V K, volikirjaga ning haridust tõendavate dokumentidega. Kviitungiga nr.37 27.novembrist 2006.a. õigusabikulude tasumise kohta J M poolt. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. PkS §22 lg.2 ja 24 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga: kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu või kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, 5 gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et J M ja A M abielu jätkamine on võimatu A M vägivaldse iseloomu tõttu pereelus, mille tõttu tuleb abielu lahutada. Pärast lahutust tuleb J M anda tagasi abielueelne perenimi – „G“. Abielust sündinud alaealine laps tuleb jätta J M kasvatada ja üleval pidada ning A M tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi J M ja A M vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, A M, lapsevanemana ei täida alaealise lapse, D M, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, J M, nõudel A M välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A M ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. A M kuulub elatusraha väljamõistmisele PkS §61 lg.4 nimetatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. J M nõue endise abikaasa vastu 1 000.- krooni elatusraha nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest kohus pidas vajalikuks vabastada A M J M ülalpidamise kohustusest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuna J M ja A M abielu kestis lühikest aega. Samuti leidis kohtuistungil tõendamist, et A M puuduvad piisavad varalised võimalused J M elatusraha maksmiseks. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A M riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu ning J M kasuks 300.- krooni riigilõivu ja 708.- krooni õigusabikulusid. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik